Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse üksnes see võlausaldaja, kes on esitanud maakohtu määruse peale määruskaebuse.

I Asjaolud ja menetluse käik Osaühingu Xxxx(likvideerimisel) seaduslik esindaja likvideerija Xxxxesitas 09.02.2016 Harju Maakohtule avalduse osaühingu Xxxx(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt puudub võlgnikul majandustegevus alates 2008. a, kuivõrd erinevad projektid, näiteks toodangu müük Euroopa Liidus, investeeringud sidusettevõtete kaudu Valgevenesse, ei käivitunud ja võlgnikul oli kasutusrendi alusel võetud sõiduki eest tasumata arvete võlg Hansa Liisingu AS-i ees, mis on Harju Maakohtu otsusega 2012. a võlausaldaja kasuks välja mõistetud ning mitmed nõuded tuli tunnistada lootusetuteks ja maha kanda. Võlgnik ei ole tasunud pankrotiavalduse esitamise seisuga Hansa Liisingu AS-i ees olevat võlgnevust summas 3 879.64 eurot rahaliste vahendite puudumise tõttu. Võlgnikul igasugused varad puuduvad. Võlgniku likvideerija selgituste kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja seega tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 16.02.2016 määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Katrin Prükk ́i. Ajutine pankrotihaldur on 11.05.2016 esitanud aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara 3.55 eurot, s.o konto jääk arveldusarvel Swedbank AS-is. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 3 879.64 eurot, s.o võlgnevus Swedbank Liising AS-ile 3 228.08 eurot ja võlgnevus kohtutäiturile 651.56 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjust ei ole ajutisel pankrotihalduril tutvumiseks antud dokumentide põhjal võimalik öelda. Kuna ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada maksejõuetuse põhjus, ei saa ajutine pankrotihaldur võtta seisukohta, kas võlgniku maksejõuetus on põhjustatud kuriteoga. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib juhtimisveaks osutuda see, kuidas võlgnik kasutas pangakontodelt välja võetud sularaha. Ajutisele pankrotihaldurile on see teadmata, sest kassaraamatut esitatud ei ole. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole andmeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Tagasivõitmise võimalusi on võimalik analüüsida, kui võlgnik esitab kogu äriühingu dokumentatsiooni. Ajutine pankrotihaldur on analüüsinud võlgniku majandustegevust. Võlgniku majandustegevus lõppes 2007. a, kui vara oli bilansilise jääkväärtusega 2 955 388 krooni ja alates 2008. a ei ole võlgnik müügitulu teeninud. Põhivara koosseisu, samuti andmeid selle müügi vms kohta, ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitatud. 2008. aasta käibedeklaratsioonidest vara müüki ei nähtu. 2009. ja 2010. aastate kohta ajutisele pankrotihaldurile andmeid esitatud ei ole, kuid 2010. aastal vähenes põhivara oluliselt ja vara väärtus jõudis 0 euroni 31. detsembriks 2012. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et liisinguarved Swedbank Liising AS-ile jäid raha puudumise tõttu tasumata. Ajutine pankrotihaldur ei pea seda asjaolu maksejõuetuse põhjuseks. Viimane liisinguarve on esitatud 05.02.2009. Juba ainuüksi kaardiga on võlgniku pangakontolt pärast seda välja võetud 50 150 krooni. Liisinguandja põhinõue oli 1 838.22 eurot, seega oli

võlgnikul olemas raha liisinguarvest tuleneva kohustuse täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalikke kulusid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul peaks pankrotimenetluse kulude katteks makstava deposiidi suuruseks olema 1 500 eurot. 13.05.2016 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti osaühingu Xxxx(likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 1 500 eurot, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. Osaühingu Xxxx(likvideerimisel) likvideerija esitas Harju Maakohtule avalduse osaühingu Xxxx(likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara 3.55 eurot, mis koosneb pangakonto olevast rahast, ja täitmata kohustusi vähemalt 3 879.64 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes 2007. a, alates 2008. a ei ole võlgnik müügitulu teeninud. 2010. aastal vähenes põhivara oluliselt, seisuga 31.12.2010 oli võlgniku põhivara väärtus 0 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi, siis on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolt Hansa Liisingu AS-i ees oleva võlgnevuse 3 879.64 eurot, mis sisaldab kohtutäituri tasu,

tasumise võimatus rahaliste vahendite puudumise tõttu. Ajutine pankrotihaldur ei pea seda asjaolu maksejõuetuse põhjuseks, kuna viimane liisinguarve on esitatud 05.02.2009, kuid pärast seda on võlgniku pangakontolt välja võetud 50 150 krooni (3 205.16 eurot). Pangakaart on väljastatud Xxxx. Liisinguandja põhinõue oli 1 838.22 eurot, seega oli võlgnikul olemas raha liisinguarvest tuleneva kohustuse täitmiseks. Kohtu täiendavale järelpärimiseks on võlgniku lepinguline esindaja selgitanud, et võlgniku likvideerija kasutas sularahas välja võetud 50 510 krooni äriühingu kohustuste katmiseks. Vastuse kohaselt ei mäleta likvideerija, kellele täpselt makseid tehti, kuna sellest on möödunud rohkem kui kuus aastat ja likvideerija poolt esindajale üle antud raamatupidamisdokumentide hulgas nimetatud toimingute kohta dokumendid puudusid. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Äriühingu juhatuse liige peab ühingut juhtima omavastutusel. Juhatus on ainuke ühingu asju ajav organ ja seepärast on talle jäetud ka lai tegutsemisruum põhikirjas sätestatud eesmärkide saavutamisel. Ta ei pea järgima mitte üksnes ühingu tulu saamise huve, vaid ka osanike või aktsionäride ja võlausaldajate huve ja silmas pidama töötajate ja üldsuse heaolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna ei ole olnud piisavalt hoolas ega ole taganud raamatupidamise algdokumentide säilimist. Kuna puuduvad raamatupidamise alusdokumendid, mis kinnitavad eeltoodud rahaliste vahendite kasutamist äriühingu huvides, siis ei ole tõendatud, et võlgniku rahalisi vahendeid kasutati võlgniku huvides ja et sellega ei rikutud võlausaldajate huvisid. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku juhatus täitnud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 sätestatud pankrotavalduse esitamise kohustust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 36 sätestab, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. Võlgnikul puudub vara ja kohustusi on vähemalt 3 879.64 eurot. Võlgniku likvideerimisbilansi kohaselt puudub võlgnikul vara, kohustusi on 3 880 eurot, samuti on võlgniku omakapitaliks 14.01.2016 seisuga - 3880 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes 2007. a ja alates 2008. a ei ole võlgnik müügitulu teeninud. Põhivara koosseisu, samuti andmeid selle müügi vms kohta, ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitatud. 2008. aasta käibedeklaratsioonidest vara müüki ei nähtu. 2009. ja 2010. aasta kohta ei ole ajutisele pankrotihaldurile võlgniku raamatupidamise andmeid esitatud, kuid 2010. aastal vähenes põhivara oluliselt, seisuga 31.12.2012 oli vara väärtus 0 eurot. Võlgniku majandustegevus on olnud alates 2006. a kahjumlik: seisuga 31.12.2006 oli võlgniku majandustegevuse tulemus – 989 401 krooni; seisuga 31.12.2007 oli võlgniku majandustegevuse tulemus – 322 310 krooni (tl 94); seisuga 31.12.2008 oli võlgniku majandustegevuse tulemus – 187 770 krooni (tl 112); seisuga 31.12.2009 oli võlgniku

majandustegevuse tulemus – 101 512 krooni (tl 130); seisuga 31.12.2010 oli võlgniku majandustegevuse tulemus – 337 989 krooni ehk 21 601 eurot (tl 149); seisuga 31.12.2011 oli võlgniku majandustegevuse tulemus 0 eurot (tl 165); seisuga 31.12.2012 oli võlgniku majandustegevuse tulemus – 662 eurot (tl 181); seisuga 31.12.2013 oli võlgniku majandustegevuse tulemus 0 eurot (tl 194). Võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele alates 2010.a, millest nähtub, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara ja seetõttu oli võlgnik muutunud maksejõuetuks. Kuna võlgniku osanikud ei võtnud tarvitusele ÄS § 176 sätestatud abinõusid, siis tekkis võlgniku juhatuse liikmetel pankroti avalduse esitamise kohustus. Võlgnikul oli kolm juhatuse liiget: Xxxx(16.08.2002-22.01.2016), Xxxx(20.07.2006-22.01.2016) ja Xxxx(20.06.2003-22.01.2016). Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 09.02.2016, milles tulenevalt on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust ja seega toime pannud juhtimisvea. Kuna pankrotiavalduse esitamise hetkel puudus võlgnikul vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgniku raamatupidamist peetud ebakorrektselt. Raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamise algdokumente raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Võlgniku pangakontolt on pärast 05.02.2009 viimase liisingarve esitamist välja võetud 50 150 krooni (3 205.16 eurot). Pangakaart on väljastatud Xxxx. Kohtu täiendavale järelpärimiseks on võlgniku lepinguline esindaja selgitanud, et võlgniku likvideerija kasutas sularahas välja võetud 50 510 krooni äriühingu kohustuste katmiseks. Vastuse kohaselt ei mäleta likvideerija, kellele täpselt makseid tehti, kuna sellest on möödunud rohkem kui kuus aastat ja likvideerija poolt esindajale üle antud raamatupidamisdokumentide hulgas nimetatud toimingute kohta dokumendid puudusid. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustust, kuna ei ole taganud võlgniku raamatupidamise dokumentide säilimist ja sellega on raskendatud ülevaate saamine võlgniku varalisest seisundist ning võlgniku vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalustest. KarS § 3811 lg 1 sätestab, et raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, mille tulemusel ei ole võimalik saada ülevaadet võlgniku varalisest seisundist, võlgniku vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalustest ning kuna nimetatud tegu on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Osaühingu Xxxx(likvideerimisel) pankrotimenetluses esinevad alused nõuete esitamiseks raske juhtimisvea ja kuriteo tunnustega teo toime pannud isikute vastu. Kohus on nimetatud asjaolusid eelnevalt kohtumääruses käsitlenud.

Harju Maakohus tegi 13.05.2016 määrusega võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta osaühingu Xxxx(likvideerimisel) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 1 500 eurot. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna võlgnikul osaühingul Xxxx(likvideerimisel) ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb osaühingu Xxxx(likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.