Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja nõue ja selle põhjendused

tulenevalt lepingu olulisest rikkumisest hageja poolt on kostjal tekkinud kahju, kuna kostja on kohustatud tasuma leppetrahvi objekti tellijale OÜ-le summas 13 223 krooni. Seetõttu teatas kostja hagejale, et nõuab hagejalt viivise tasumist ja kahju hüvitamist viivist ületavas osas. Kostja nõue vastavalt nimetatud kirjale oli 455 994,10 krooni. Samuti teatas kostja hagejale nimetatud kirjas, et teostab tasaarvestuse kostja poolt hagejal makstava summaga, s.o. 118 118 krooniga. Seega moodustas hageja võlg kostja ees nimetatud tasaarvestuse tulemusel 337 878,10 krooni. Vastavalt VÕS § 197 lg 1 lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses. Seega on hageja nõue kostja vastu lõppenud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitas 16.10.2006 täiendava vastuse. Kostja tugineb Riigikohtu poolt antud juhistele, mille kohaselt ei pea kostja esitama tasaarvestuse tegemiseks vastuhagi. Asja läbivaatamisel kontrollib kohus, kas kostjal oli nõue hageja vastu, mida ta sai hageja nõudega tasaarvestada. Kui kostjal oli hageja vastu nõue, siis selles osas on hageja nõue kostja vastu tasaarvestuse tõttu lõppenud ning siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata. Esialgses vastuses tugines kostja asjaolule, et 01.09.2004 kirjaga nr XXX tasaarvestas kostja hageja tasu nõude oma nõudega summas 455 994,10 krooni, mille moodustas objekti tellijalt, OÜ-lt , eeldatav leppetrahv hilinemise eest 13 223 krooni päevas. Tegelikult objekti tellija, OÜ , nii suurt leppetrahvi kostja suhtes ei rakendanud. Lepingu p 8.3. järgi juhul, kui hageja ei anna ilma mõjuva põhjenduseta kaupa üle 30 tööpäeva jooksul peale lepinguga määratud tähtaega, on kostjal õigus leping lõpetada ja nõuda hagejalt kahju hüvitamist ja lepingus ettenähtud viivise tasumist. Lepingule tuginedes saatis kostja hagejale 01.09.2004.a kirjaga nr XXX tasaarvestuse avalduse. Antud teates oli kostja nõue hageja poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, viiviste tasumiseks ning tasaarvestuseks. Kostja lähtus kahju suuruse kindlaksmääramisel tema ja OÜ vahelisest lepingust, mille kohaselt OÜ-l oli õigus nõuda leppetrahvi 13 223 krooni päevas ehk seisuga 01.09.2004 summas 462 805 krooni. Samas ei olnud sellel hetkel kogu objekt veel lõpetatud, mistõttu kostja ei teadnud, millises summas nõuab OÜ tegelikult leppetrahvi. Kostjal õnnestus läbirääkimistega leppetrahvi summat vähendada. Kostja ja OÜ leppisid kokku, et kostja tasub leppetrahvi järgmiselt: 1) summa 79 335,55 krooni tasaarvestatakse kostja tasu nõudega; 2) kostja ostab ja paigaldab renoveeritavasse lasteaeda omal kulul ilma tellijalt täiendavat tasu saamata kaks kuivatuskappi ja kaks nõudepesumasinat. Vastavalt nimetatud kokkuleppele väljastas OÜ kostjale 23.09.2004 arve nr XXX, selgitusega leppetrahv, summas 79 335,55 krooni. Nimetatud arve osas sõlmisid OÜ ja kostja 30.09.2006 tasaarvelduse akti. Nimetatud aktist nähtub, et kostja oli esitanud OÜ-le arve summas 471 130,34 krooni, millest OÜ oli tasunud 391 794,79 krooni. Pooled leppisid kokku tasaarvestada nõude ülejäänud osas, s.o. leppetrahvi summas 79 335,55 krooni. Lisaks ostis kostja vastavalt OÜ-ga kokkulepitule LL kaks kuivatuskappi ja kaks nõudepesumasinat, mille tõendamiseks esitas kostja OÜ 10.09.2004 arved nr. XXX kahe kuivatuskapi ostmise kohta 13 580 krooni eest ja nr XXX kahe nõudepesumasina ja nende kaante ostmise kohta 14 960 krooni eest. Seega kokku oli kostja kahju tulenevalt hageja hilinemisest 107 875,55 krooni (79 335,55 + 13 580 + 14 960), mis lisandus hageja lepingujärgsetele viivistele 10% lepingu kogumaksumusest, s o summas 16 874 krooni.

Lepingu p. 6.3. näeb ette võimaluse lepingulise tähtaja pikendamist juhul kui kostja ei täida oma lepingulisi kohustusi. Juhul, kui hageja ei saa töödega alustada või neid jätkata kostjast tulenevatel põhjustel on hagejal õigus nõuda lepingulise tähtaja pikendamist. Hageja aga lepingulise tähtaja pikendamist ei taotlenud ja seepärast kaupade üleandmise kuupäev ei muutunud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkt 8.2. sätestas, et juhul, kui hageja ei ole tooteid üle andnud kostjale märgitud tähtaja jooksul, on kostjal õigus vähendada lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat viivisega 0,2% lepingu kogumaksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte üle 10% lepingu kogumaksumusest. Lepingu kogumaksumus vastavalt punktile 4.1. oli 168 740 krooni. Viivis 0,2% nimetatud summalt moodustab 337,48 krooni (168 740 x 0,2%). Hageja hilines oma kohustuste täitmisega 54 päeva. Viivis nimetatud hilinemise eest moodustab 18 223,92 krooni (54 x 337,48), kuid mis ületab kümne protsendi piiri 16 874 krooni (168 740 x 10%). Seega oli kostjal õigus nõuda ja hagejal kohustus tasuda viivist summas 16 874 krooni. Kostja tugineb VÕS § 113 lg 5 ja VÕS § 127 lg 1. Hageja kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks peavad esinema järgmised asjaolud: 1) hageja peab olema rikkunud oma lepingulist kohustust; 2) kostjale peab olema tekkinud kahju; 3) hageja poolt lepingu rikkumine ja kostjal kahju saabumine peavad olema põhjuslikus seoses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja paigaldas kaubad 30.08.2004. Seega rikkus hageja ühte olulisemat lepingu tingimust, s.o. kaupade paigaldamise tähtaega. Kostja ja objekti tellija ehk OÜ vahel oli 08.05.2004 sõlmitud ehituse töövõtuleping nr. 11, mille kohaselt on OÜ-l õigus nõuda kostjalt iga tööde üleandmisega viivitatud päeva eest leppetrahvi 0,25% lepingu hinnast, s o 13 223 krooni. Kuna töövõtja viivitas oma kohustuste täitmisega peaaegu kaks kuud, lükkus edasi kogu objekti üleandmine OÜ poolt lõpptellijale, OÜ-le. Seetõttu on OÜ nõudnud peatöövõtjalt objekti üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi. Käesoleval juhul venis objekti üleandmine nii kaua ainult ühe alltöövõtja, s.o. hageja, poolt oma kohustuste täitmisega viivitamise tõttu. Hageja kui professionaalne töövõtja pidi ette nägema, et oma kohustuste täitmisega viivitamisel tekib sellest ahelana viivitus kogu objekti üleandmise protsessis, mis antud juhul ka juhtus. Seega nägi hageja ette, et oma töölõigu viivitusega tekitab ta kogu objekti viivituse, mis toob endaga kostjale kaasa kahju tulenevalt kogu objekti lõpetamisega viivitamisest. Kui hageja ei oleks oma kohustuste täitmisega viivitanud, oleks objekt valminud õigeaegselt ning leppetrahvi ei oleks OÜ poolt rakendatud. Kostja nõudis oma 01.09.2004 kirjaga hagejalt nimetatud kahju tasumist ning teostas ka vastavalt tasaarvestuse. Eelnevalt põhjendas kostja, et tal oli hageja vastu nõue summas 124 749,55 krooni tulenevalt viimase poolt oma lepinguliste kohustuste rikkumisest. Hagejal oli kostja vastu arvest nr. XXX tulenev 118 118 krooni suurune nõue. Kostja esitas hagejale 01.09.2004 tasaarvestuse avalduse. Sellel hetkel esitati tasaarvestuse avaldus lähtudes maksimaalsest võimalikust leppetrahvi nõudest OÜ poolt, kuigi hiljem selgus, et tegelik leppetrahvi nõue on eeldatust väiksem. Seega teostati tasaarvestus kostja poolt 124 749,55 krooni ulatuses ning kuna hageja nõue kostja vastu oli 118 118 krooni, lõppes viimane nõue tasaarvestusega. Võlaõigusseaduses on tasaarvestuse mõiste sätestatud §-s 197. Selle paragrahvi 1. lõike järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Tasaarvestus toimub vastavalt VÕS §-le 198 avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 198 järgi piisab tasaarvestuseks ühe poole avaldusest. Tasaarvestuse avalduse tegija võib tugineda avalduses sellele, et tasaarvestuse tulemusena ei ole selles osas enam rahalist nõuet tema vastu. Kostjal oli hageja vastu nõue ning hageja nõue kostja vastu on tasaarvestuse tõttu tervenisti lõppenud ja eeltoodu alusel peab kohus jätma tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused

et ta andis tööfrondi hagejale tähtaegselt üle. Seega on põhjendatud hageja viivitus kostjale tööde üleandmisel.

XXX nähtub, et kostja pidi tasuma

Põhistatud on hageja seisukoht, et paljasõnaline on kostja väide, et kostja ja OÜ leppisid kokku, et kostja tasub leppetrahvi järgmiselt: 1) summa 79 335,55 krooni tasaarvestatakse kostja tasu nõudega; 2) kostja ostab ja paigaldab renoveeritavasse lasteaeda omal kulul ilma tellijalt täiendavat tasu saamata kaks kuivatuskappi ja kaks nõudepesumasinat. Õige on hageja osundamine, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestust OÜ-ga kuna kostja on jätnud allkirjastamata 30.09.2004. tasaarveldusakti, samuti ei ole kostja esitanud OÜ-le esitatud arvet nr 04196 summas 471 130,34 krooni, millest nähtuks tasaarvestuse poolte nõuded (t lk 84). Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et OÜ-st 10.09.2004 ja 14.09.2004 arvete nr XXX ja XXX alusel ostetud kuivatuskapid ja nõudepesumasinad kogumaksumuses 28 540 krooni, on paigaldatud LL objektile (t lk 85-86). Kostja ei ole tõendanud, et hageja peab hüvitama eelmärgitud ostusumma. Seega on ebaõiged kostja viited VÕS § 113 lg 5, mis sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on talle kahju tekitanud. Kohus leiab, et õige on hageja viide VÕS § 208, § 209, § 211, § 217 ja § 213. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lg 2 kohaselt kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks.

VÕS § 211 lg 1 järgi müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. VÕS § 213 lg 2 kohaselt kui ostja peab ostuhinna tasuma asja või dokumendi üleandmise vastu, peab ta seda tegema asja või dokumendi üleandmise kohas. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asjas on leidnud tõendamist, et hageja on kostjale kauba tarninud ja kostja on jätnud tasumata 118 118 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 118 118 krooni.

vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on tasunud riigilõivu 12 000 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 12 000 krooni. TsMS § 52 p 5 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub hagejalt väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 20,10 + 19,80 = 39,90 krooni riigituludesse (t lk 66-67). Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb hagejal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Viivi Villemson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.