4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade C.Z-i kohustustest 1
vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 22.07.2021 määrusega kuulutati välja C.Z-i pankrot ning pankrotihalduriks määrati Margo Normann. Tartu Maakohtu 20.07.2022 kohtumäärusega lõpetati C.Z-i pankrotimenetlus raugemisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik jäeti nimetamata ja kohustati C.Z-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruande kaks korda aastas, 5.veebruaril ja 5.augustil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 15.juulil. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 12 175,74 eurot, sh II järgu nõuded 11 847,33 eurot ja III järgu nõue summas 328,41 eurot.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2023. Võlgnik esitas aruande 05.03.2023 pärast kohtupoolset meeldetuletust. Aruande kohaselt töötas võlgnik ettevõttes XXX. Võlgniku sissetulekud olid kahel kuul (november, detsember) ületanud mittearestitavat määra ning võlausaldajatele oli eraldamata jäänud 523,68 eurot.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 05.08.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud.
4.Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2024. Võlgnik esitas aruande 14.03.2024 pärast kohtupoolset meeldetuletust. Võlgnik oli eelmiselt töökohalt lahkunud terviseprobleemide tõttu ning töötuna arvel. Seejärel sai tööle võsa-ja valgusraietöödele. Aruandeperioodil ületas võlgniku sissetulek mittearestitavat määra maikuus ja võlgnikul on koos varasema perioodiga võlausaldajatele eraldamata 606,11 eurot.
5.Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 05.08.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus edastas võlgniku e-posti aadressile XXX kaks meeldetuletust 12.08.2024 ja 27.08.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud.
6.Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 05.02.2025. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus edastas 12.02.2025 võlgnikule e-toimiku vahendusel meeldetuletuse ja 18.02.2025 e-posti aadressile XXX meeldetuletuse. Võlgnik aruannet ei esitanud.
7.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 21.03.2025. Istungi toimumise kellaaeg sai võlgnikuga telefoni teel kooskõlastatud ja muudetud sobivamaks, kuid võlgnik sellele vaatamata istungile ei ilmunud ega teavitanud kohtule ka mitteilmumise põhjust. Kohtukutse on kätte toimetatud 19.03.2025 võlgniku poolt telefonis avaldatud e-posti aadressil XXX.
KOHTU SEISUKOHT
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2
2.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
3.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
4.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
5.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 20.07.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud viis aruannet. Võlgnik on esitanud vaid kaks aruannet ja ka need pärast kohtupoolseid meeldetuletusi. Viimane aruanne on esitatud aasta tagasi. Võlgnik on esitatud aruannete kohaselt töötanud ettevõttes XXX, mõnda aega töötu ja seejärel võsa-ja valgusraietöödel. Kohus on töötajate registrist tuvastanud, et võsatöödega seotud tööleping oli töötaja soovil lõpetatud 06.09.2024. Seejärel on võlgnik töötanud perioodil 18.10.2024-13.01.2025 ettevõttes XXX, kus tööleping on katseajal lõpetatud. Samas ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime puudumist ning ta ei ole edastanud kohtule tõendeid enda terviseprobleemide kohta. Viimase aasta kohta on aruanded kohtule esitamata ja võlgnik ei ole kohtu e-kirjadele vastanud. Kohus on tuvastanud 2023.a võlgniku pangakonto väljavõtetelt, et võlgniku nimel on Leedu arvelduskonto LT743500010011267482, mille väljavõtet võlgnik kohtule esitanud ei ole ka pärast kohtu järelepärimisi (15.03.2023, 28.03.2023). Kohtu poolt määratud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud ehkki istungiaeg oli võlgnikuga kooskõlastatud. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust. Samuti on varjanud enda välismaa arvelduskontot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
6.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, mis on kolmel kuul (2022.a november ja detsember ja 2023.a mai) ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Võlgnikul on jäänud võlausaldajatele eraldamata 606,11 eurot.
3
Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud eraldamiskohustust.
7.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma viimase aasta tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle kuna selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on aruannete kohaselt vahelduvalt töötanud mitmes ettevõttes ning on töötamise registri andmetel alates 13.01.2025 taas töötu. Samas ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime puudumist ning ta ei ole edastanud kohtule tõendeid enda terviseprobleemide kohta, mis takistavad tal täiskoormusega töötada. Võlgnik on lubanud kolmandatel isikutel mängida enda arvelduskontolt hasartmänge ning varjanud enda välismaa arvelduskontot, jättes selle väljavõtted kohtule aruandega esitamata. Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 25 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
8.Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2). Tegemist on vabatahtliku menetlusega ja huvi peab tulema võlgniku poolt.
9.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et C.Z-i kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS § 173 lõigetes 2 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
10.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta.
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda C.Z-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka C.Z-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
4
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab C.Z-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb C.Z vabastada ka usaldusisiku kohustustest.