Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

OÜ Crystal de Luxe esitas 24.07.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. J.`i vastu võlgnevuse 817 euro ja viivise nõudes. Kohus tegi 05.08.2016 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 11.11.2016.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule vastavalt TsMS § 486 lg 1 p 2. Viru Maakohtu 16.11.2016.a määrusega andis kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule, esitada seadusliku esindaja esindusõiguse alust tõendav dokument (B-kaart); märkides ära kostja tegeliku elu- ja/või asukoha andmed, ning vajadusel täiendava riigilõivu (vastavalt hagihinnale) tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. 28.11.2016 esitas hageja kohtule hagi I. J.`i vastu võlgnevuse 749,55 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 11.03.2016 sõlmitud laenuleping/kliendileping nr. 532, mille alusel hageja andis kostjale laenu 500 eurot, tagastamise tähtajaga 11.05.2016. Laenu tasumine pidi toimuma 2 osamaksena. Kostja pidi tasuma laenu kogusummas 610 eurot, so põhivõlgnevus 500 eurot, lepingutasu 70 eurot ja

intressid summas 40 eurot (4% kuus laenusummast 500 eurot, so 20 eurot kuus, lepingu p. 5.1; 6.1). Kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud. Võlgnevusele lisanduvad kõrvalnõuded kogusummas 139,55 eurot, sh 64 eurot vastavalt lepingu p. 8.4 ja viivised summas 75,55 eurot (24,15% aastas ehk 0,066% päevas põhinõudelt alates 11.02.201626.11.2016. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kogusummas 749,55 eurot, millest on laenusumma 500 eurot, lepingutasu 70 eurot, intressid 40 eurot, laenu sissenõudmisega seotud menetluskulud 64 eurot (lepingu p. 8.4.5), viiviseid summas 75,55 eurot, samuti lisanduva viivise 0,066% päevas põhinõudelt alates 27.11.2016. Menetluskulud summas 125 eurot (riigilõiv) palub hageja jätta kostja kanda. Viru Maakohtu 29.11.2016 määrusega jäeti hagi teistkordselt käiguta, hagejale anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so täiendava riigilõivu summas 50 eurot tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks. Hageja tasus täiendava riigilõivu 30.11.2016.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 18 jaanuaril 2017 TsMS § 326 lg 1 sätestatud korras postkasti panekuga. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Põhinõue Poolte vahel 11.03.2016.a sõlmitud laenulepingu nr. 532 alusel on kostjale väljastatud kostja poolt taotletud laenusumma 500 eurot, kostja poolt taotletud perioodiks 60 päeva. Laenusumma ja intresside tasumise tähtajaks oli 11. mai 2016.a. Kostja oli kohustatud tagastama laenu kahe osamaksena (lepingu p.5.1). Kostja laenu tähtaegselt ei tasunud. Eeltooduga on tuvastatud, et 11.03.2016 andis hageja kostjale laenu summas 500 eurot, mille kostja jättis tähtaegselt, so 11.05.2016, tagastamata. Kostja ei ole antud nõuet vaidlustanud. Hageja on märkinud põhinõudena 610 eurot, arvestades põhivõlgnevusena lisaks võlgnevusele nii lepingutasu kui ka intressid. Kohus peab vajalikuks selgitada, et põhinõudena saab lugeda ainult laenuks antud summat, aga mitte lepingutasu, intressi, jne summasid. Ülaltoodust lähtuvalt on põhjendatud hageja põhinõue summas 500 eurot.

Intress VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Crystal de Luxe OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 5 ja 6 järgi kohustus kostja maksma 500 eurot laenamisel 2-ks kuuks intressi 40 eurot (4% kuus laenusummast 500 eurot, so 20 eurot kuus, lepingu p. 5.1; 6.1, lepingus märgitud ka kui krediidi kulukuse määr). Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 11.05.2016. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 eurot. Lepingutasu Laenulepingu nr. 532 p. 4.5. kohaselt moodustab lepingu sõlmimise tasu (lepingutasu) 10 eurot. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud lepingutasu summas 70 eurot ning kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning lepingutasu katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 70 eurot. Viivis VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 11.03.2016 sõlmitud lepingu p 8.3, kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 20% kuus (240% aastas). Hageja on arvestanud viivist alljärgnevalt: ajavahemiku 11.04.2016-26.11.2016 eest summas 75,55 eurot, so 24,15% aastas ehk 0,066% päevas (vastavalt Riigikohtu seisukohale 10.05.2016 lahendis nr. 3-2-1-25-16) 229 päeva eest põhivõlgnevuselt 500 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks hageja poolt arvestatud viivise ajavahemik ja päevade arv. Laenuleping nr. 532 on sõlmitud 11.03.2016, laenu tagastamise tähtajaga 11.05.2016. Seega jääb kohtule ebaselgeks, miks nõuab hageja viivist ajavahemiku 11.04.2016-11.05.2016 eest, so enne laenu sissenõutavaks muutumist? Kohus võib möönda, et selle ajavahemiku eest võis olla sissenõutavaks muutunud laen summas 250 eurot, aga mitte 500 eurot (millelt hageja on arvestanud viivist). VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nii enne 1.07 2015.a., kui ka enne 01.01.2016.a 0,05 %., seega moodustab Riigikohtu 10.05.2016 määruse nr. 3-2-1-25-16 kohaselt mõistlik viivisemäär 24,15% aastas (kolmekordne seadusest tulenev viivisemäär). Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise alljärgnevas osas: ajavahemiku 12.05.2016-26.11.2016 eest (so alates laenu sissenõutavaks muutumisest) summas 65,65 eurot (24,15% aastas põhinõudelt 500 eurot 199 päeva eest) mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja soovib kostjalt laenu sissenõudmisega seotud menetluskulu 64 euro väljamõistmist. Vastavalt lepingu 8.4, laenuandjal on õigus laenusajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid. Menetluskulude miinimumsuurused on: punkti 8.4.5. kohaselt – menetluskulud hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kohtusse (toimub, kui laenusaaja lepingust tulenevad kohustused on laenuandja ees pikaajaliselt täitmata) - summas vähemalt 64 eurot. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale arvete/meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse menetluskulude, summas 64 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Kohus rahuldab hageja nõude summas 675,65 eurot, sh põhivõlgnevus 500 eurot, intressid (laenutasu) 40,00 eurot, lepingutasu 70 eurot ja viivised 65,65 eurot. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 386,07 eurot, samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise 0,066% päevas põhinõudelt (500 eurolt) alates 27.11.2016.a. kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 434,35 eurot (500 - 65,65). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, 90% ulatuses, siis jätab kohus hageja menetluskulud (riigilõivu) poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osale, so 10% hageja kanda ja 90% kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 175 eurot. Õigusabikulusid ei ole hageja märkinud. Kuna kohus jätab menetluskulud (riigilõivu) poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osale, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 90% riigilõivust summas 157,50 eurot. Riigilõiv summas 17,50 eurot ja muud asjas kantud võimalikud menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.