Tsiviilasi nr 2/276 – 4495/05
Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus)
Tallinn, 17. august 2005.a. Tallinna Linnakohtu kohtunik Indrek Soots vaadanud läbi eelmenetluses eelistungit pidamata OÜP(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi OÜP(registrikood XXX, asukoht XXX) vastu 85 693,13 krooni saamiseks, t u v a s t a s: Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.11.2004.a krediteerimislepingu. Nimetatud lepingu alusel kohustus hageja võimaldama kostjale partnertanklates autokütuse tankimist ilma kohapeal arveldamise kohustuseta ja krediteerima kostja poolt ostetud diiselkütust ning kostja kohustus ostetud diiselkütuse eest koos vahendustasuga hagejale arvete alusel tasuma. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Maksekohustuse tähtaegse täitmise tagamiseks leppisid pooled kokku viivises 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata rahasummalt. Kostja põhivõlg hageja ees on 52 381,48 krooni ja viivisvõlg 33 311,65 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 85 693,13 krooni ja kohtukulud. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata hiljemalt 20.07.2005.a. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 07.07.2005.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 p 1 võib kohus omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 85 693,13 krooni. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 5 500 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu tasumine on olnud vajalik ja põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja tasutud riigilõivu katteks välja mõista 5 500 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt
välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja palus välja mõista õigusabikulud summas 4 284,65 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja õigusabikulude katteks 4 284,65 krooni, mis on viis protsenti hagi rahuldatud osast ehk 85 693,13 kroonist. Kokku tuleb kostjalt hagejale kohtukulude katteks välja mõista 9 784,65 krooni. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, TsMS § 60 lg 1, § 61 lg 1 p 1, § 168 lg 1 p 1 ja § 201, kohus o t s u s t a s: Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista OÜP võlgnevus 85 693,13 krooni (kaheksakümmend viis tuhat kuussada üheksakümmend kolm krooni ja kolmteist senti) OÜ Pkasuks. Välja mõista OÜP kohtukulud 9 784,65 krooni (üheksa tuhat kaheksakümmend neli krooni ja kuuskümmend viis senti) OÜP kasuks.
seitsesada
Pooltel on õigus 10 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada Tallinna Linnakohtule kaja menetluse taastamiseks.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.