Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 14.07.2014 sõlmitud liitumisleping, selle lisa 1 ja järelmaksuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste ja tahvelarvuti teenuspaketi näol tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 14.07.2014 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 587,89 eurot (võlgnevuse sisse ei ole arvestatud 01.02.2015 esitatud arvel nr 45074245 märgitud viivist 3,83 eurot). Lisaks tasule telekommunikatsiooniteenuste eest sisaldab kostja võlgnevus sissenõudmise kulu 122,10 eurot. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras (sissenõudmise kulu suurus 26% võlgnevusest 469,62 eurot) kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus ka leppetrahvi 101,83 eurot. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingutest kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Lepingud öeldi 26.02.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. VÕS § 158 lg 1 järgi on 2(3)

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahvi sõltuvalt lepingu tähtaja lõpuni jäävast perioodist eelnimetatud toiminguga teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise tüüptingimuse kohaldamata. Õige ei ole hagis märgitu, et leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks ka kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata, sest kostja võlgnevus sisaldab muu hulgas ka järelmaksu osamakseid summas 289 eurot. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu 122,10 eurot ja leppetrahv 101,83 eurot on tüüptingimustena kostjat ebamõistlikult kahjustavad ja seetõttu tühised, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 363,96 eurot (587,89 – 122,10 – 101,83). Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2) viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 0,022% päevas ehk 8% aastas ning on seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-2-1-25-16, p 13). Viivise arvestus ajavahemiku 19.04.2015 kuni 11.01.2017 kohta on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks põhivõlalt 363,96 eurot on 50,71 eurot. Arvestades hagiavalduses märgitut tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis protsendina põhinõudelt 363,96 eurot alates 12.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 313,25 eurot. Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~36% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 36% ulatuses kostja kanda ja 64% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 325 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 125 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 117 eurot (36% 325 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 117 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.