Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

temperatuur on langenud alla kuue kraadi ja on moodustunud talvekobar. Seega alates oktoobrikuu lõpust kuni märtsikuu lõpuni. Nende nõuete rikkumine toob kaasa talvekobara lõhkumise ja kogu mesilaspere hukkumise. On arusaamatu, miks mesinikelt nõu küsimata pidi mesilasi lahtiselt veoauto kastis vedama kümne kilomeetri kaugusele, kui oleks võinud need tõsta 3-5 m eemale enda kinnistu piirest välja. Kostja lõhkus kõik tarud, kuigi tema kinnistul oli 40-nest tarust ainult

omanikuks sai. 11.11.2001.a. õhtul hageja leidis, et tema maja juurde on xxxxxx külast ära toodud 39 mesitaru. Hageja teatas politseisse, et seda olukord fikseerida, kuid politsei kohale ei tulnud. Selle, et kostja selle veo tegi, on kostja omaks võtnud. Kõik 39 taru läksid puruks, sest neid loobiti auto peale ja pärast maha. Tunnistaja M teab, et tarusid loobiti maha nagu puid. Tunnistajad nägid, mis seisundis tarud olid. Põlluvaheteed pidi sõitmine lõhkus raamid ja kui raamid on katki, siis on vältimatu ka mesilaste hukkumine. Ilm oli külm ja lund sadas. Kui hageja oma hoovist lõhutud tarud avastas, olid tarud lahtised ja mesilased külmunud. On üldteada, et mesiperede teisaldamine pole lubatud, kui väljas on alla 6 külmakraadi. Kui on tehtud mesilaspere kobar, siis selle lõhkumine toob kaasa kogu pere hukkumise. Kostja ei järginud mesindustavasid ja pole usutav, et keegi võinuks öelda, et niimoodi lahtiselt, sellise ilmaga, võib mesilasi transportida. Lõhutud vara kohta koostati mõni aeg hiljem akt, millele on alla kirjutanud mesilasala asjatundjad, kelle seisukoht on küllaltki veenev. Kostja viis ära mitte ainult tema kinnistul asunud 17 taru, vaid ka ülejäänud, mis asusid J K’i maa peal. Kostjal polnud õigust neid mesilastarusid teisaldada, kuna see tegevus tõi kaasa mesilasperede huku. Jääb arusaamatuks kostja tegevus, sest kui ta võis ehitisi lõhkuda, siis mingil juhul ei tohtinud tappa loomi. Kostja vastuses viidatud AÕS § 41 ei tähenda, et omand on ülimuslik. Vastavalt AÕS §-le 324 omab omanik, kellele on tekitatud kahju seoses viibimisega tema kinnistul, kinnipidamise nõudeõigust. Kostja pole esitanud ühtegi väidet, et mesila oleks talle eluohtlik või põhjustanud mingit varalist kahju. Asjaolu, et mesitarude äraviimise tagajärjel hukkus 39 mesilasperet, ei ole ka vastu pandav sellele, kui oleks saanud mesilase käest nõelata. Aga kostja pole ka kordagi väitnud, et ta oleks nõelata saanud. Kostja viide VÕS §-le 1045 pole asjakohane, kuna sel ajal seda seadust polnud veel vastu võetud ja VÕSRS kohaselt seda ei saa rakendada. Lähtudes tunnistajate ütlusest, kostja enda omaksvõtust ning aktiga kindlaks tehtud kahju suurusest, palub esindaja TsK § 448 alusel A L’lt hageja kasuks välja mõista 69 357 krooni. Hageja ise seletab, et tema sünnikodu oli xxxx külas. Need olid Koppeni talu mesipuud ja see xxxxx küla mesila on rajatud 05.06.1956.a., kui esimene taru pandi sünnikodu hoovi. Sealt hakkas see edasi arenema. Mesipuid oli rohkemgi, aga laiali mööda ümberkaudseid külasid, sest mitu mesilat ühes kohas pole mõtet pidada, kuna jäävad nälga. Neid oli veel Sagadis, Palmses ja mujal. Mesilaid saab vahetada kevadeti. Hageja ütleb, et temal endal kinnistut ei ole mitte kusagil, mesilaid ka enam pole. Kõik mesilad on poja nimel, kes 2002.a. registreeris end FIE-na, sest muidu ei saanud mee müügiks luba. Avaldus oli esitatud maa tagastamiseks. Maja ehitas sotsialismi ajal üks L-nimeline mees, kes andis maja edasi L. Lahi on võõras inimene, kellega esimene kohtumine toimus vist 2001.a. kevadel. Siis oli juttu, et maa on tagastamisel ja et palju tema maad tahab. L tahtis ainult 500-600 ruutu ümber maja. Hageja ütleb, et mesilastest oli ka juttu ja siis tema lubas, et tõstab tarud ära teisele poole teed lepikusse. Siis oli juttu, et sügisel enam mesilasi vedada ei saa, et alles 2002.a. kevadel. L ei öelnud sel momendil midagi. Majapoolsest küljest saigi kõik ära tõstetud, sest kolm taru oli lagunenud puukuuri ääres ja oli arvata, et Lahi hakkab seda kuuri lammutama. Aga tema lammutas hoopis mesilaskuuri, mis maksis 29 000 krooni. Tarud sai ära tõstetud 10.11.2001.a., enne kui L 11-ndal ülejäänud ära vedas. Koos tunnistajatega sai need tarud käes tassitud mõned meetrit edasi ja pandud venna maale, aga L viis pärast ka need ära. Venna maa peal polnud L’l vaja midagi näppida. Ja tarudega poleks midagi juhtunud, kui neid poleks näpitud. Transpordi käigus nad lagunesid ära ja neid pidi lappima ja remontima. Hageja seletab, et veel 11-nda õhtul sai kõik üle vaadatud. Tarud olid hunnikus, katused maas. Lumi tuli maha ja katuseid ei saanud kusagilt otsida, üks tuli välja alles 2002.a. kevadel. Akt kahju kohta tehti xxxxx, seal, kus mesila maha pandi. Kõik vaatasid koha üle ja pärast Mesindusseltsi koosolekul järgmisel nädalal Tallinnas sai kõik koos tema sõnade järgi kirja pandud. Kogu hindamine sai Tallinnas tehtud, sest endal polnud hindu kusagilt võtta. xxxx külas polnud mõtet enam midagi kirjutada, sest seal polnud enam midagi. Tallinnas koosolekul kirjutati

akt valmis ja Talimaa ja Endla kirjutasid sellele alla. Mõlemad käisid xxxx kohapeal ka. Naisterahvas käis laupäeval ja teine, kes tuli Pärnust, neljapäeval või reedel. P samal päeval Tallinnas polnud ja tema kirjutas aktile alla detsembrikuus. P vaatas ka hoone üle. Hageja ütleb, kogused luges ta ise üle ja vaatas kõik ise üle. Igas tarus on üks pere. Kõik pered hukkusid, väljaarvatud see üks, mis oli viis meetrit eemale ja jäi maha. Olenevalt pesa suurusest on ühes tarus 10-15 raami. Aktis märgitud mesilasemad olid ostetud mesilasliidu kaudu, kuid mesilasemasid saab ka ise kasvatada ja panna teistesse pesadesse. Seda, palju seal tõuemasid oli, teab hageja ise, sest need sai viis aastat tagasi ostetud. Hageja selgitab, et kui kevadeks jääb mesilasema alles, siis teiste perede arvelt saab peret üles ehitada, aga praktiliselt ikka pere hukkub. Tagavara raamid olid ka kuurist ära toodud ja see kogus on ka jutu järgi üles kirjutatud. Lõhutud küljematid olid hoones, mitte tarudes sees. Raamid poleks laiali läinud, kui matid oleks sees olnud. Küljematid on igas puus, aga neis tarudes olid matid talveks veel sisse panemata, sest neid pannakse siis, kui püsikülmaks läheb. Hageja ütleb, et oleks neid alles detsembris panema hakanud. Selleks võetakse katus maha, pannakse matt ära ja katus pannakse tagasi. Hageja seletab, et kostja kirja sai ta kätte alles 16-nda novembri õhtul, sest vanamutt, kes seal elab, võttis selle vastu ja pani selle ajalehtede vahele. Hageja leiab, et kui ta oleks teadnud, et L11-ndal sinna tuleb, poleks ta Lahil lasknud seal midagi teha. Isegi ühest pildist on näha, et tarud on üksteise otsa pandud. Hageja leiab, et talle on tekitatud moraalne ja materiaalne kahju ning ta on veendunud ja ka juriidiliselt kindel, et tal on õigus nõuda kostjalt seda kahju tagasi. Kostja esindaja kohtuistungil seletab, et kostja hagi ei tunnista, sest ei ole mesilastarusid rüüstanud, vaid ainult neid transportinud. Hagejal oli õigus ja kohustus seda ise teha, sest tema tarud asusid kostja maa peal. Kahju ei ole piisavalt tõendatud. Kui mingisuguse kahju kohta koostatakse akt, siis see peaks olema toimunust võimalikult lühikese aja jooksul tehtud, andmed selles peaksid olema objektiivselt hinnatud, mitte hageja enda ütluste järgi üles märgitud. Akt on tehtud 10 päeva hiljem ja selles märgitud algandmed ei vasta tegelikkusele ja istungitel hageja enda räägitule. Aktis pole kirjas, et kahju on tekkinud kostja tegevuse tagajärjel ehk mesitarude teisaldamise tagajärjel. Aktist tehtud koopial on näha, et üks allkiri on hiljem pastakaga tehtud. See tähendab, et akt polnud allkirjastatud korraga. Aktist ei nähtu, et oleks paikvaatlust tehtud. Tunnistaja kinnitas, et juba järgmisel päeval tõsteti seal kõik asjad ära. Hageja väide, et talvel ei tohi mesilasi transportida, pole tõendatud. Kostja on samuti uurinud spetsialistide käest, kuidas ja millal tohib mesilasi transportida, ja on saanud vastuseid, et seda võib teha igal ajal. Mingit kinnistu piiride vaidlust olla ei saa, sest hagejal endal seal maad pole ja venna maa kinnistati alles 2002.a. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, kelle maa peal need tarud olid. Fotod tõendavad pigem seda, et seda mesilat pole rüüstatud. Tunnistaja K K kinnitas, et kõik tarud on alles ja kuuluvad nüüd talle. Kostja on seisukohal, et ta pole kahju tekitanud, vaid on võtnud hageja kohustuse enda kanda. Kostja palub hagi mitte rahuldada. Kostja ise seletab, et tema ostis xxxxx külla hoone 2000.a. ja hagejat nägi ta esimest korda 2000.a. jaanipäeva või siis 10.06. paiku. Kohtumisel teineteist ei tuntud. K siis küsis maa soovi kohta ja ka rääkis, et tema peab seal mesilasi. Esialgu muud juttu polnud. Suvel ta toimetas seal oma mesilastega ja üks noorem mees käis ka seal. Sügisel vormistati kinnistamine ja 2001.a. kevadel sai ostetud 1 ha maad. Kostja ütleb, et ei teadnud, kus K elab, kuid lootis, et K viib oma mesilased ükskord ikka ära. Kevadel selgus, et tarud olid ikka alles. Kostja helistamise peale, et suvel on jälle ohtlik, kui tuhandeid mesilasi lendab ümber kodu, vastas K algul, et temal pole neid kuhugi viia, aga pärast ütles, et ta ei kavatsegi neid kuhugi viia. Kostja seletab, et siis sai kirjutatud maavanemale ja käidud pidevalt abikaasaga vallas rääkimas maanõunik J. Kõik kinnitasid, et K pole xxxx külas mingit omandit ega maa kasutamise õigust, aga keegi ei öelnud, kuidas seda probleemi lahendada. Tuhandete mesilaste näol oli olemas pidev oht tervisele, midagi ei saanud seal teha, ei aeda koristada ega ehitada. Peale selle oli ümber mesilastarude maapinnalt okastraat tõmmatud ja kannudega isoleeritud ning hageja kinnitas, et see on kõrgepinge all. See oli

ohtlik nii endale kui lastele. Maapinda sai tõstetud, aga K sõitis kogu aeg oma transportiga trepiesise uuesti puruks ja irvitas, et pole viga, küll paas tuleb vastu. 2001.a. augustis tuldi mitmekesi kohalike meeste ja elektrivõrgu meestega ning mõnitati, et maa piirneb ainult maja alusega. Kui teised mehed lõpuks lahkusid, võttis T K sae ja hakkas kostja maa pealt metsa maha võtma. Helistamise peale tuli politsei välja, kohapeal koostati akt ja K sai vist trahvi. Puud seisid seal virnas, aga nädala pärast oli osa puid ära viidud ja K traktori jäljed olid veel näha. Siis saigi otsustatud, et kui poriaeg lõpeb ja kui tarude lennuavad on suletud, siis saab mesilased ära viidud. Kostja seletab, et kuna ka tema äi on mesinik, siis konsulteeris ta äiaga, tellis transpordi ja abimehed, käis vallas ja politseis, et küsida, kus hageja elab. Nii sai selgust, et tarud on võimalik maha panna hageja teiste tarude juurde. xxxxx ja xxxxx vahe on umbes 7 km. Kuna oli selgitatud, et mesilased tuleb viia vähemalt 2 km kaugusele, sest mesilased tulevad muidu tagasi, siis ei hakanud kostja kellegi teisele probleemi tekitama ja otsustas tarud viia otse väidetava omaniku kätte. Enne seda oli saadetud hagejale tähitud kiri, et tulgu kohale. Lubatud ajal sai oodatud pool tundi, kedagi ei tulnud. Lennuavad olid suletud, mesilased ei lennanud. Ilm oli sügise ilm, päikest polnud, oli pilves, natuke udune, aga mitte miinuskraadidega. Kui lõpetati, oli videvik ja siis võibolla hakkas ka vihma sadama. Aga see oli päris õhtul. Tarud olid rasked, selletõttu ka nende loopimine oleks olnud võimatu. Autolt ei saanud midagi kukkuda, katused olid tarudel tsinkplekist ja tarud olid päris rasked, seisid hästi paigal, ei lennanud kuhugi. Üksteise peale tarusid panna ei saanud ja neid veeti üks kiht korraga. Sõideti kiirusega 40 km/h, kokku umbes 4-5 korda. Kõik sai tehtud ülima ettevaatusega, sest tarudes oli ikkagi surmaoht tuhandete mesilaste näol. Kokku sai ära viidud 36 taru. Kõik mesitarud asetsesid kostja maa peal majast umbes 5-15 meetri kaugusele lõuna ja läänepoolses osas. Need kolm, mis hageja ise viis, olid lõunapoolsed ja need oli ta ise eelmisel päeval viinud maa läänepoolsesse külge. Üks ei kannatanud transportida, sest oli väga mädanenud. See tassiti lihtsalt oma territooriumilt välja. Mingit lõhkumist ja rüüstamist ei toimunud. Kui midagi oli katki, siis näitab see seda, kui mädad need tarud olid. Kostja leiab, et lõhkuda oleks võinud ka üksinda ja koha peal, ilma igale poole teatamata, et tarud teisaldatakse, ja lisab, et tarude all olid betoonplaadid, kuid maja ümbruse korrastamisega sai neist osa oma maa pealt ära viidud, samuti vanad kuurid lammutatud, sest need olid inetud ega sobinud sinna. Mingist piiritülist juttu olla ei saanudki, sest kostja oli seal esimene, kes kinnistu xxxxx külas kinnitas, ja järgmine oli J K, kuid tema tegi seda aasta hiljem. Tunnistaja J K ütleb, et vennal rüüstati mesipuud ja ka mesilashoone. Mesipuud olid ära veetud ja loobitud oja kaldale, üks ühtpidi, teine teistpidi, hoonest jäi risuhunnik lepiku äärde, valla maa peal. Tunnistaja arvab, et eks L tegi seda. Kuupäeva tunnistaja ei mäleta, aga ütleb, et sel päeval, kui tarud oja kaldale toodi, käis ta koos vennaga ja vennapojaga Palmses, sest vend käis mesilasi kontrollimas. Ilm oli vilets, sügisepoolne. Vennapoeg oli autoga. Mesilased olid venna omad ja tal on mitmeid mesilasperesid Palmses, Karulas, Kunda ligidal. Palmsest tagasi tulles veel pime polnud ja juba eemalt paistis, et Karulas oli tarusid maha loobitud. Teest kümmekond meetrit eemal olid tarud purud, mõnedel polnud katustki peal. Vend kukkus pahandama ja kiruma ja kutsus kohe politsei kohale, aga politsei välja ei tulnud. Järgmisel päeval sai neid tarusid tassitud ja korralikult aluste peale pandud. Mesilased oli mesipuude sees. Osa tarusid olid katkiseid. Tarud toodi xxxx külast, kus oli ema kodu. Tunnistaja ütleb, et xxxxx külas oli osa tarusid tema maa peal, osa L krundil. Piir läks mesila servast läbi. Tunnistaja ütleb, et tema pole eelnevalt Lahi maa peal tarusid ringi tõstmas käinud, ainult aastaid tagasi mõned tarud majast kaugemale. Tunnistaja ütleb, et ta on pilte näinud, kuid kes ja millal neid tegi, seda ta ei tea. Tunnistaja T. K ütleb, et paar aastat tagasi sügisel K T tuli ja palus abi, et vaja tarusid kõrvale tõsta, et uus peremees oli käskinud mesilastarud ära viia, et saaks oma krundi vabaks. Nad tulid autoga järele, K sõitis. Sõit läks xxxx külla. Ilm oli ilus. T vend oli ka ja tema aitas aluseid tassida. Nooremad tassisid tarusid. Tunnistaja ei oska öelda, palju neid tarusid oli, aga kümneid ikka oli ja oli üsna hilja õhtul, kui lõpetati. Tarud olid maja lähedal ja need viidi oma

paarkümmend meetrit eemale. Seda, kelle krundilt ja kelle krundile tarud pandi, tunnistaja ei tea. Mesilased olid puurides. Mesilastarudel on siibrid ees, need sai kinni lükatud ja siis tarud minema kantud. Katused neil lahti polnud, aga terve taru tuli korraga tõsta. Kõik tarud olid nummerdatud. Tunnistaja K.K ütleb, et isal rohkem mesilaid pole, kõik on alates 2002.a tema käes. xxxxx olnud tarud on nüüd eespool ja kõikides on pered sees. Need 39 peret toodi Karulasse xxxxxi külast. Tunnistaja ütleb, et ei tea, kes tõi, aga 11.11.2001.a. õhtupoolikul ta avastas, et kuidagi palju on neid tarusid ja segamini pandud. Tarud iseenesest katki polnud, aga nad olid üksteise suhtes nurgiti liipas – lääpas, põhjapidi maa peal. Mõni katus oli pealt puru, pereraamid segamini. Masendav pilt oli. Oli külm ja pime ja kõiki üle vaadata ei jõudnud. Oli 39 taru, kõiki tarusid lahti ei võtnud, ainult 5-6 tükki ja need, millel katust polnud. Vihma sel momendil ei sadanud. Katuse asemel sai plekitükk pandud. Kohe sai ka politsei kutsutud, kuid kohale ta ei tulnud. Järgmisel päeval sai peresid kokku pandud, et päästa, mis saab. Tunnistaja selgitab, et ühes tarus võib ka kaks peret olla, aga tavaliselt on üks. Raame võib olla 6-12 ja kui näiteks 3 sellest on hukkunud, siis on kogu pere hukkunud. Läbi neid peresid enam vaadata ei saanud, sest oli külm. Kui pere äratada nii, et kolistada ja raamid segamini ajada, siis ei jää perest midagi järgi. Kui ema pole, siis on pere ka kadunud. Puhtatõulisi tõuemasid seal kõiki polnud. Tunnistaja ütleb, et pildid tegi tema ise järgmisel päeval enne tarude ümberpaigutamist. Need pildid peaksid olema politsei käes. Tunnistaja ütleb, et eelnevalt, enne 11-ndat kuupäeva sai koos isa, isa venna ja K’iga L maa pealt ka tarusid ringi tõsta. 40 tarust jäi ellu üksainus pere, mis maha jäi. 39-st ei jäänud midagi järgi ja need on uued pered. Tarud jäid kõik alles, tuli ainult parandada. Tunnistaja ütleb, et tema ise mingit akti kohapeal ei teinud, ainult naabrimees käis vaatamas. Seda, kuidas kahju kindlaks tehti, ei mäleta, aga tuletab meelde, et need, kes seda paika üle käisid vaatamas ja kahju üles kirjutamas, ei tulnud mitte järgmisel päeval, vaid nädal hiljem. Teisel päeval olid nad isaga kahekesi, aga siis midagi kirja ei pandud. Tunnistaja H.-V. M mäletab sündmust, sest tal on novembris sünnipäev ja selleks käisid ettevalmistustööd köögis, kus aknast oli kõik näha. Ka abikaasa nägi sündmust pealt. Ilm oli sügisene ja külm. Sajune polnud, aga sinnapoole kiskus. Elamine on oja kaldal ja umbes 30 meetrit üle oja toimus tarude mahalaadimine. See oli lõuna paiku ja jättis imeliku mulje, sest tavaliselt tarusid ei transpordita sügisel, ja tundus nagu oleks tühjad tarud olnud. Koos mesilastega tarusid hoitakse muidu hellalt, aga neid tarusid toodi nagu tühje tarusid. Ilmselt neid toodi paar korda. Naabrimeest toojate hulgas polnud, kuid veidi aja pärast oli aknast näha, et naabrimehed, isa ja poeg, seisavad keset segadust. Tunnistaja läks siis küsima, et mis nad teinud on. Naabrimees ise oli ehmunud ja segaduses, sest xxxx külast olid mesipuud ära toodud ja maha pandud. Tarud olid pandud nagu juhtus, osa puure oli nurga all. Umbes 10-15 meetri pealt oli näha, et kuus puud olid päris õnnetud – ripakil ja katused maas, ühel, mis päris upakil, vist ka raamid väljas. Kuigi naabrimees helistas ja kutsus, konstaablil ilmselt polnud võimalik tulla. Tunnistaja selgitab, et T. K on vana mesinik, oli seda kolhoosis ja sovhoosis. Siis, kui toimus põllumajandusreform 1992.a., siis Viru kolhoosist eraldus kolm osakonda ja tootmisüksused erastati tervikvaradena. Kõigile objektidele oli pandud pakkumine ja naabrimees T. K erastas kõik mesitarud. Arvu enam ei mäleta, kuid soovijaid rohkem polnud. Tunnistaja A K kuupäeva ei mäleta, aga teab, et üle kolme aasta tagasi AL palus appi, et teisaldada tema kinnistule jäetud kodaniku mesipuud ja mingi puukuur. Kokkulepitud ajaks olid seal veel A ja M L, A ja R K ja V K, kes oli tellitud auto juht. Vastaspoolt ei tulnud. Oodatud sai lubatud kellaeg ja kauemgi. Oli suhteliselt külm ja sompus ilm. Tarude lennuavad suleti vastava seadeldisega ja tarud tõsteti ettevaatlikult auto peale. Tarud sai pandud kõrvuti ühekihiliselt, sest nad polnud heas seisukorras. Mesipuudel olid all rakised ja nende peale said puud tagasi pandud. Osa rakiseid oli puust ja osa metallist. Sõideti väikese kiirusega ja tarud viidi enne L poolt valmis vaadatud kohta. Tunnistaja arvab, et oleks tarusid visatud, poleks täna enam siin kedagi. Kuurist sai ka asjad tarude juurde viidud. Kogu vedu kestis kolm tundi või kauemgi, aga kedagi välja ei

tulnud ja polnud ka märgata, et keegi oleks jälginud. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära poolte seletused, tunnistajate ütlused ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi jääb tervikuna rahuldamata. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK sätteid, sest VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kehtinud TsK § 448 lg. 1 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti organisatsioonile tekitatud kahju kuulus kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Oma süü puudumist pidi isik tõendama. Selle sätte alusel kahju hüvitamine eeldas nelja tingimuse olemasolu: kannatanul pidi olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel pidi olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu pidi olema õigusvastane ja kahjutekitanu pidi olema kahju tekitamises süüdi. Ühegi neist puudumine tõi kaasa vastutusest vabanemise, sest sama seaduse § 448 lg. 2 järgi vabanes isik kahju hüvitamisest, kui tõendas, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi. Ka 01.07.2002.a. jõustunud VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. TsMS § 91 lg. 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid või vastuväiteid. Asja kohtulikul arutelul leidis hageja enda ja tunnistajate H.-V. M ja K.K’a ütlustega tõendamist, et mesitarud kuulusid hagejale. Poolte seletuste ja tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et hageja mesila asus kostja kinnistul. Põhjendamatud on hageja viited tema maa omandiõigusele. Kinnistusraamatu väljavõtteist nähtub, et hageja venna J K’i kinnistu xxxx külas on registrisse kantud 18.06.2002.a. 25.04.2002.a. esitatud avalduse alusel, A.L kinnistu aga 19.07.2001.a. AÕS § 34 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas põhineb seaduslikul alusel või mitte. Sama seaduse § 35 lg. 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Hageja oli teadlik, et tema valdus mesila alusele maale on ebaseaduslik ja pahauskne, sest omaniku nõudmisest hoolimata ta ise oma mesilat ära ei viinud. Hageja pahauskset käitumist tõendab tema tegevus 10.11.2001.a., mil tunnistajate sõnutsi hageja korraldusel tõsteti pea 40 taru edasi ainult nii palju, et need oleksid ainult kostja kinnistu piirist väljaspool. Selline tegutsemine päev enne seda, kui kostja teatas, et saabub mesitarusid teisaldama, kinnitab omakorda ka hagiavalduses märgitut, et hageja oli kostja kirja kätte saanud, kuid teadlikult ei ilmunud määratud kellaajaks xxxxxx külla. Hageja enda väited on vastuolulised. Hagiavalduses hageja väidab, et sai kostjalt kirja, milles teatati mesitarude teisaldamisest, kuid ta ei uskunud, et kostja kohale tuleb. Kohtuistungil ütleb hageja, et sai kirja alles 16-ndal, aga kui ta oleks teadnud, et Lahi tuleb, poleks ta lasknud Lahil seal midagi teha. Väited lumetormi ja puude kukkumise kohta Palmse mesilale lükati ümber tunnistajate ütlustega. AÕS § 144 lg. 1 kohaselt kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale. Mesila on selline rajatis, mille mõjutus mesilaste omapärast tulenevalt võib olla naaberkinnistule vastuvõetamatu ja talumatu. Järelikult oli kostjal põhjus mesila äraviimist nõuda. Seda, et mesitarude mõne meetri võrra ümber tõstmine poleks vabastanud kostjat mesilastega seonduvast ohust, kinnitasid nii hageja kui tunnistaja ütlused, et mesilased lendavad ilusa ilmaga ka kuni kolme kilomeetri peale. Järelikult oli põhjendatud kõigi mesitarude ära viimine kaugemale kui naaberkinnistule. TsK § 448 kohaselt tuleb hinnata ka kostja tegevust. Õiged on kostja viited omandiõiguse ja

valduse seadusega tagatud kaitsele, kuid viidatud sätteist lähtuvalt ei olnud kostja tegevus mesila teisaldamisel seaduspärane. AÕS § 40 lg. 2 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Kostja sai kinnistu omanikuks siis, kui hageja mesila oli juba selles külas ja sellel maatükil olemas. Seega pole tegemist hageja omavolilise valdusega, mida tulnuks jõuga omavoli eest kaitsta, ja kostja tegevus mesila teisaldamisel tuleb tunnistada seadusevastaseks. Kostja oleks saanud oma õigusi kaitsta kohtusse hagi esitamisega. Poolte seletused, tunnistajate ütlused, Lääne-Viru Politseiprefektuuri materjalid ja kahju kohta koostatud akt ei tõenda ei kahju suurust, põhjuslikku seost ega kostja süüd. Kahju kohta koostatud akt ei ole usaldusväärse tõendina käsitletav, sest ei kajasta tegelikku olukorda, on hageja enda kinnitusel koostatud ainult tema sõnade järgi ja mitte xxxxxx külas. Aktis märgitud lause „peale selle on hävinud pisiinventar ja tekitatud moraalne kahju“ väljendab otseselt hageja subjektiivset seisukohta ja kinnitab hageja sõnu, et akt on koostatud tema sõnade järgi. Akt ei kirjelda, milles rüüstamine väljendub. Allkirjad aktile on võetud erineval ajal, P allkiri on kirjutatud akti koopiale ja T.K ise pole üldse akti allkirjastanud. Kuna tunnistaja H.-V. M, hagejaga samas majandites töötanuna teadis, et hageja erastas mesitarud põllumajandusreformi käigus, siis on usutav, et aastakümneid kolhoosi-sovhoosi varana olnud tarud olid juba enne transportimist sedavõrd vanad ja kahjustatud, et võisid laguneda või olla nii mädanenud, et neid enam korduvalt ringi tõsta polnud võimalik. Tunnistaja A.K’e ütluse kohaselt polnud mesitarud heas seisukorras. Hageja esitatud aktis märgitakse, et osa tarusid, kuni 10 aastat vanad, olid 50% amortiseerunud. Kui suur see osa oli ja milline väärtus oli siis neil üle 10 aasta vanustel tarudel, aktist ei selgu. Ei leidnud tõendamist, et kõigis tarudes oleks üldse mesilasperesid olnud või et neis oleks aktis märgitud tõuemasid olnud. Nii hageja ise kui ka tunnistaja K.K kinnitasid, et tarusid ei saanud lahti teha ega peresid üle vaadata, sest oli külm. Järelikult ei saanud ükski akti koostajatest akti tegemise ajal teada, kui palju mesiperesid hukkunud oli ja milline tegelik kahju oli. 11 fotot Lääne-Viru Politseiprefektuuri toimikus, mis hageja poeg tegi veel 11-ndal novembril väidetavalt enne tarude korrastamist, ei väljenda hageja kirjeldatud olukorda, lõhkumist või rüüstamist või kas mesitaru oli lagunenud vastu maad löömisest, muul põhjusel või kas üldse oli lagunenud. Fotodelt on näha, et mesitarudelt olid katused ära tõstetud, tarudes olid raamide peal kaitsvad padjad ja mesilased raamides. Pole võimalik määratleda, kus see taru, millel lennuava on kinni löödud, asus või kes või millal selle kinni lõi. Hageja ja tunnistajate sõnutsi kõiki tarusid liigutati vahetult kostja saabumisele eelneval päeval. Seega võisid tarud ja mesilaspered kahjustusi saada juba hageja enda tegevuse tagajärjel. Asja arutelu tulemusena jõudis kohus seisukohale, et kuigi kostja tegevus oli seadusevastane, jääb hagi kahju nõudes rahuldamata, sest kahju olemasolu TSK § 448 kohaldamise eeldusena jäi tõendamata. Moraalse kahju nõuet pole hageja esitanud ega sellekohast nõuet põhistanud. Kohus ei pea asjakohaseks hinnata poolte muid omavahelisi arusaamatusi, kinnistute piiride ja mesindustegevusega seonduvat. Vastavalt TsMS § 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud. Kuna hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud, hagi jääb rahuldamata ja kostja pole kohtukulude hüvitamise nõuet esitanud, siis jäävad poolte tehtud kohtukulud nende endi kanda. Kohus lähtus tuvastatust ja TsK § 448 sätteist ja juhindus TsMS §-de 91, 224- 231 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik

S.Tooming

Viru Ringkonnakohus 06.veebruaril 2006.a o t s u s t a s: Tühistada osaliselt Lääne-Viru Maakohtu 31.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 2-1049/05 osas, millega kostjalt jäeti välja mõistmata kahjuhüvitis 20 000 krooni ja teha selles osas uus otsus, millega välja mõista A L T K kasuks kahjuhüvitis summas 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni ja riigituludesse riigilõiv summas 700 (seitsesada) krooni. Muus osas, s.o osas, millega jäeti rahuldamata hagi summas 49 357 krooni, jätta maakohtu otsus muutmata. Välja mõista AL T K kasuks apellatsioonimenetluse kohtukulu summas 1 000 (üks tuhat) krooni ja riigituludesse riigilõivu summas 700 (seitsesada) krooni. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsus jõustus 26.aprillil 2006.a Riigikohtu määrusega. Kohtunik

S.Tooming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.