Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-14039
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. mai 2006, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Püssi linna hagi T J vastu 14 843,75 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
10. mai 2006
Menetlusosalised
Hageja:
Püssi linn (RK xxx, asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
Bellum Õigusabi OÜ (RK xxx, asukoht: xxx)
Kostja:
T J (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
Püssi linna hagi rahuldada. Välja mõista T J`lt Püssi linna kasuks võlgnevus summas 8 196 (kaheksa tuhat ükssada üheksakümmend kuus) krooni 75 senti. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 31. mail 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule
päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Viru Maakohtu menetluses on Püssi linna hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja 07.12.1995.a ostu-müügilepingu alusel korteri asukohaga xxx. Ehitusregistri andmetel kuulub antud korter käesoleva ajani kostjale. Seega on kostja näol tegemist eluruumi õiguspärase omanikuga. Kostja kommunaalteenuste võlg hageja ees moodustab 14 843,75 krooni,
võlgnevus on tekkinud ajavahemikul detsember 1996.a kuni oktoober 2003.a. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse ning kohtukulud.
Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt nähtub üüriarvestusest, et hageja arvestas alates 1996 kuni 1999.a kommunaalteenustena kütte, kuuma vee, üüri, külma vee, kanalisatsiooni, prügi, gaasi ja elektriga varustamise. Alates detsembrist 1999 kuni 2001 detsember arvestas hageja kommunaalteenuste sisse kütte, maamaksu, remondikulud, prügi, elektri, kuuma vee, külma vee, kanalisatsiooni. Alates detsembrist 2001 kuni oktoobrini 2003.a on hageja arvestanud kommunaalteenusteks kütte, remondikulud, prügi, elektri, kuuma vee, külma vee, kanalisatsiooni ja maamaksu. Alates 2003 pole kostjale kommunaalteenuseid arvestatud. Kostja nõustub, et tasumisele kuuluvad reaalselt kasutatud teenused. Kostja ei ole nõus tasuma osaliselt soojustarbimise eest ja täies ulatuses elamu hooldamise eest. Soojustase on korteris olnud seadusega lubatust väiksem. xxx maja on ebakvaliteetsete teenuste tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
Hageja esitas 26.08.2005.a haginõude suurendamise avalduse, milles palub välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 14 843,75 krooni ning viivise vastavalt VÕS § 94 summas 1 985,86 krooni. Kokku moodustab võlgnevus 16 829,61 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse koos viivisega, riigilõivu summas 1 190 krooni ning õigusabikulud summas 236 krooni.
Hageja esitas 16. veebruaril 2006 kohtule haginõude vähendamise ja nõuetest loovutamise avalduse. Avalduse kohaselt loobub hageja põhinõudest 6 647 krooni osas ning viivise ja kohtukulude nõudest. 08.02.2006.a sõlmiti poolte vahel korteri müügileping, mille kohaselt hageja ostis kostjalt xxx asuva korteri hinnaga 6647 krooni. Lepingujärgset müügisummat ei tasutud kostjale rahas, vaid hageja kohustus vähendama haginõuet 6647 krooni võrra, millega loeti korteri müügihind tasutuks. Lepingu punktis 5.1.2 kinnitas kostja, et omab hageja ees võlgnevust kommunaalmaksete tasumise osas summas 14 843,75 krooni ning lepingujärgse müügihinna mahaarvamise järel on kostja võlgnevuse jääk 8 196,75 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
Eelistungil 17.03.2006.a toetas hageja esindaja hagi. Hageja esindaja palub hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 8 196,75 krooni, kuna kostja on seda lepinguga kinnitanud. Kostja hagi ei tunnistanud, kuna maja ei ole korralikult köetud, talvel tekkisid kütteprobleemid, millest on teadlik ka hageja. 2002 suvel teostati renoveerimistöid, kus paigaldati soojustrassidele survepumbad ja küttekehad, mis temperatuuri tõstsid. 2002 talvel hakkas sooja kostja majja tulema. Kostja poolt on tasumata ainult soojusvõlad. Lepingu allakirjutamisel pidas ta silmas, et kohus otsustab, kas võla nõudmine on põhjendatud.
Kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõuete juurde. Kostja vaidles haginõudele vastu, kuna notari juures ette loetud leping läks kostjal kõrvust mööda. Hageja ei selgitanud kostjale korteri äraandmisel, et jääb veel hagejale võlgu. Võla üle pidid nad arutama kohtus.
Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning tutvunud kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Korteri ostu-müügilepingu ja ehitusregistri väljavõtte (tl 6, 13-14) kohaselt kuulus kostjale korter asukohaga xxx, Püssi linn. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Püssi linn osutab oma hallataval territooriumil haldusteenust ning linnavalituse poolt on kinnitatud kommunaalteenuste hinnad. Hageja haldab elumaja, kus asub kostja korter. Kostja vaidleb vastu võlgnevusele, mis on tekkinud ajavahemikus detsember 1996.a kuni oktoober 2003.a esitatud arvete osaliselt tasumata jätmise tõttu põhjendusel, et korteris olev temperatuur kütteperioodil ei vastanu nõuetule ning hooldusteenust ei osutatud. 08.02.2006.a poolte vahel sõlmitud korteri müügilepingu (tl 58 - 62) p. 5.1.2. kohaselt avaldab ja kinnitab müüja (kostja), et omab võlgnevusi Püssi linnale kommunaalmaksete tasumise osas kokku summas 14 843,75 krooni, nimetatud summast kustutab ostja (hageja) võlgnevuse 6 647 krooni, võlgnevuse summas 8 196,75 krooni kohustub tasuma müüja. Kostja on omakäeliselt antud lepingule alla kirjutanud, kinnitades sellega, et ta on lepingu läbivaadanud ning selle heaks kiitnud. Seega on kostja väited selles, et ta polnud lepingu p 5.1.2 sisust teadlik, asjakohatud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt tunnustatud võlga ei ole. Kuigi kostja on kohtule esitanud kirjavahetuse hagejaga, mille kohaselt oli maja asukohaga xxx kütmisega probleeme ning maja viimased sissekäigud olid külmad. Samas ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, millest nähtub, et kostja korteris oleks läbiviidud temperatuuri kindlakstegemiseks mõõtmisi, samuti puuduvad asjas igasugused tõendid selle kohta, milline oli kostja poolt „reaalselt“ kasutatud soojusenergia. Kostja oma vastuväite, et hooldustöid pole teostatud, tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole. Kuna kostja on müügilepingus võlga deklareerinud, asja arutamisel ei leidnud tõendamist, et võlga ei ole või see on lõppenud, on hagi võlgnevuse summas 8 196,75 krooni nõudes põhjendatud. Hageja on haginõude vähendamise ja nõuetest loobumise avalduses loobunud kohtukulude nõudest. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi mõistab kostjalt hageja kasuks välja 8196,75 krooni.
ja
/allkiri/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.