Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

on kästud alla kirjutada. Hageja on seisukohal, et eelpool kajastatud tegevusega on kostjad loonud olukorra, kus tekkis võimalus kauba realiseerimiseks ebatavalistel tingimustel. Hagiavalduses märgitakse, et juhatuse liikmete poolt tekitatud kahju seisneb ühingu vara vähenemises. Esimese tehinguga võtsid kostjad kanda põhjendamatuid kohustusi, mille täitmiseks oli vajalik maha müüa kogu ettevõtte kaubavarud, inventar ning põhivara. Ebasoodsa laenu võtmisega tekitas juhatuse liige ühingule kahju summas 198 959,45 krooni. Teise tehinguga tekkis ühingule kahju kauba, põhivara ning inventari võõrandamisest kokku 118 196,24 krooni. Teise tehingu tagajärjel saadud raha kasutati täies ulatuses laenuintresside tasumiseks ning eelistati sellega üht võlausaldajat teisele. Nimetatud vara müümata jätmisel ning pankrotiavalduse õigeaegsel esitamise puhul oleks vara olnud olemas ja realiseeritav pankrotimenetluse käigus ning seeläbi oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõuded vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. Seega on juhatuse liikmete poolt tekitatud kahjusumma kokku 317 155,70 krooni. Hagiavalduses on kajastatud, et hageja arvates on juhatuse liikmed käesoleval juhul jätnud olulisel määral täitmata oma seadusest ja põhikirjast tuleneva kohustuse tegutseda majanduslikult otstarbekalt ja äris vajaliku hoolsusega. Hageja on veendumusel on olemas põhjuslik seos juhatuse liikmete õigusvastase teo ja kahju vahel, sest kui juhatuse liige oleks järginud hoolsuskohustust ja tegutsenud äris tavapärase nõutava hoolega- oleks sõlminud laenulepingu mõistlikel tingimustel ning oleks majandusraskuste tekkimisel esitanud viivitamata pankrotiavalduse, siis ei oleks osaühingul kahju tekkinud. Hageja tugineb oma nõudes ÄS §-dele 180 lg 51, 187 lg 1 ja 306 lg 2, PankrS §-le 28 lg 2, TsÜS §dele 35 ja 46 lg 2, VÕS §-le 128 lg 1,2,4. Eeltoodust tulenevalt palub hageja, et kohus tuvastaks raskete juhtimisvigade olemasolu hagi aluseks olevate tehingute tegemisel juhatuse liikmete poolt. Samuti taotleb hageja, et kohus mõistaks solidaarselt kostjatelt OÜ Sityco Infotechnology (pankrotis) kasuks välja hagejale juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulise rikkumisega tekitatud kahju kokku summas 317 155, 70 krooni. Kostjate seisukoht O.K. ei tunnista OÜ Sityco Infotechnology (pankrotis) poolt tema vastu esitatud hagi. Kostja kinnitab kohtule esitatud vastuses, et ta ei ole teinud äriühingule kahjulikke majandustehinguid. Kostja väidab, et võttis laenu firma tegevuse alustamiseks. Laenu raha eest osteti kaupa ja vastavalt firma äriplaanile oleks firma pidanud saama linna keskmist infotehnoloogiaalast kauba müüki ja juurdehindlust arvestades kasumit, mis oleks võimaldanud katta kõik firma kulud ning laenuosa koos laenuprotsendiga. Kostja vastuse kohaselt ei oleks ükski pank äriühingule laenu andnud, sest firmal puudus vara, mida anda laenu tagatiseks. O.K. i vastuse kohaselt peeti pankadega selleteemalisi läbirääkimisis. V.M võeti laenu seetõttu, et tema oli nõus andma laenu ilma tagatiseta, kuid seetõttu nõudis kõrget intressi. O.K. on seisukohal, et laenu võtmisega ei ole kostjate poolt mingit rasket juhtimisviga tehtud. Vastuses märgib O.K. , et müüs koos E.P. iga oma osaluse osaühingus ja nad astusid juhatusest tagasi. Edasi tegutses firma juhina uus juhatuse liige. Kostja viitab vastuses ka asjaolule, et väide nagu oleks tema tegelikkuses ka pärast osaluse müüki firmat juhtinud, on paljasõnaline ja tugineb pankrotihalduri arvamusel. Samas on avaldatud, et ka uue juhatuse tegevuses ei ole mingit juhtimisviga, sest kui firmal on võlg, siis ei ole juhtimisvea seisukohast tähtsust, kellele võlga tasutakse ja kellele mitte. Firma majanduslik olukord sellest ei muutu ja tegemist on pigem eetilise probleemiga. Vastus kajastab ka asjaolusid, miks OÜ Sityco Infotechnology sõlmis koostöölepingu OÜ-ga Datagate ja milliseks kujunes tegelik koostöö.

E.P. hagi ei tunnista. E.P. i esindaja on kohtule avaldanud, et laenulepingud on allkirjastatud O.K. i poolt ja enne tehingu allkirjastamist juhatus asja ei arutanud ning E.P. tehingu sõlmimisest osa ei võtnud, mistõttu puudus tal võimalus tehingut ära hoida. Kauba tagastamisest keeldumise osas on E.P. seisukohal, et tema ei olnud kauba tagastamise nõude esitamise juures ja ei saanud mittetagastamist takistada. Osaluse müük ei saa kostja esindaja seisukoha kohaselt olla käsitletav juhtimisveana, sest see ei ole seotud igapäevase juhtimisega, tegemist on iseseisva käsutustehinguga. Vastuses kinnitatakse, et E.P. ei ole pärast osaluse võõrandamist tegelenud OÜ Sityco Infotechnology majandustegevusega. Vastuses on viidatud ka sellele, et 2004.a. jaanuaris viibis E.P. statsionaarsel ravil ja oli hiljem pikemat aega haige, mistõttu 9 kuud enne osaluse müüki ei olnud ta võimeline tegelema osaühingu juhtimisega. M.S. avaldas kohtu eelistungil, et ta tunnistab hagi. M.S. u sõnade kohaselt pidi ta nii E.P. ile kui ka O.K. ile maksma 20 000.- krooni, seega kokku 40 000.- krooni, kuid ta ei ole seda raha viimastele tasunud. M.S. u sõnul kinnitas ta notari juures, et maksab raha järelmaksuga. M.S. kinnitas ka seda, et ta on OÜ Sityco Infotechnology nimel lepingutele alla kirjutanud väga palju kordi, kuid midagi müünud või midagi muud teinud ta oma sõnul ei ole. Pabereid allakirjutamiseks tõi M.S. ule tema sõnul O.K. . Kostja tunnistab, et see oli tema viga, et ta ei lugenud, millele ta alla kirjutas. M.S. väitis ka seda, et K põikles vastustega kõrvale, kui ta K selgitas, et ei saa täpselt aru, millele ta alla kirjutab. M.S. kinnitas kohtus, et O.K. ja E.P. ütlesid talle, et pangas on 1000.- krooni, kuid kui ta läks panka vaatama, siis oli 500.- krooni ja ta võttis selle välja. M.S. on käinud Tartu Kroonuaia Koolis ja ta pole tema enda sõnul varem majandusasjadega tegelenud. Olulised asjaolud Tartu Maakohtu 29.märtsi 2005.a. kohtuotsusega on välja kuulutatud OÜ Sityco Infotechnology pankrot (tl 36-39). Äriregistri andmete väljatrükk kajastab, et OÜ Sityco Infotechnology juhatuse liikmeteks on perioodil 16.07.2002 kuni 05.04.2004 olnud O.K. ja E.P. ning alates 05.04.2004.a. M.S. (tl 40-42). Tartu Maakohtu 29.märtsi 2005.a. määrusega on kohaldatud OÜ Sityco Infotechnology (pankrotis) juhatuse liikme M.S. u ja endiste juhatuse liikmete O.K. i ning E.P. i suhtes ärikeeldu (tl 43-45). Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele kahju hüvitamise nõudes, kuid mitte täielikult sellisel kujul, nagu hageja oma nõude esitas. Kohus on aga seisukohal, et raske juhtimisvea tuvastamine saab tulenevalt PankrS §-st 28 lg 2 toimuda pankrotimenetluse raames ja käesoleva tsiviilasja raames puudub kohtul seaduslik alus ja vajadus raske juhtimisvea tuvastamiseks, mistõttu kohus jätab hageja sellesisulise nõude rahuldamata. Kohus leiab, et O.K. ja E.P. tuleb solidaarselt välja mõista OÜ Sityco Infotechnology (pankrotis) kasuks juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulise rikkumisega tekitatud kahju summas 198 959, 45 krooni ning O.K. ilt, E.P. ja M.S. solidaarselt OÜ Sityco Infotechnology kasuks juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulise rikkumisega tekitatud kahju summas 118 196, 25 krooni. M.S. osas ei pea kohus põhjendatuks kohaldada solidaarvastutust summa 198 959,45 krooni osas. Seega peab kohus hagi lahendades vajalikuks vaadelda juhatuse liikmete hoolsuskohustuse täitmist ja vastutust eraldi nii laenulepingute sõlmimise osas kui pankrotiavalduse ning kauba ja inventari realiseerimise osas. I Laenulepingute sõlmimisega seostuv vastutus Kohus on seisukohal, et hagis esitatud nõuete lahendamisel tuleb eelkõige lahendada küsimus, kas OÜ Sityco Infotechnology juhatuse liikmed O.K. , E.P. ja M.S. on täitnud oma seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi tavaliselt oodatava hoolega, ja kas nad on olnud juriidilisele isikule lojaalsed.

O.K. sõlmis OÜ Sityco Infotechnology juhatuse liikmena 11.07.2002.a. V.M. laenulepingu nr 1, mille kohaselt viimane laenas äriühingule 135 000.- krooni (laenulepingus on numbriliselt 135 000.krooni, kuid sõnaliselt on märgitud kakskümmend viis tuhat krooni) (tl 46-51). Lepingu p 1.1 kohaselt kohustus OÜ Sityco Infotechnology laenusumma ja intressid täielikult tasuma 11.01.2004.a. lepingu p 1.3. kajastab, et laenusaaja kohustus tasuma laenuandjale intressi 9% kalendrikuus, mida arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. Lepingu p 1.4. sätestas laenusaajale ka viivise maksmise kohustuse 0,15 % ulatuses tasumata makselt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu p 2.1. kohaselt on laenusaaja kohustunud tagama laenusumma ja intresside tasumise kogu oma varaga. O.K. sõlmis OÜ Sityco Infotechnology juhatuse liikmena 25.04.2003.a. V.M. laenulepingu nr 2, milles lepingu pooled konstateerivad, et laenusaaja võlg eelpool kajastatud laenulepingu järgi on kasvanud 25.04.2003.a. summale 237 870.- krooni, millest 135 000.- krooni moodustab põhiosa ja 102 870.- krooni laenuintressid. Lepinguga nr 2 muutsid pooled 11.07.2002.a. laenulepingut. Muudatuse kohaselt sai laenusaaja täiendavalt laenuandjalt 25 000.- krooni ja seega kujunes laenu põhiosaks koos eelmise laenuga 160 000.- krooni. Pooled muutsid ka laenusumma ja intresside täieliku tasumise lõpptähtaega ja see pikenes 25.04.2004.a. (tl 52-57). Kohtule esitatud tõendite kohaselt on eelpool kajastatud laenulepingute järgne laenu põhiosa tagasimakstud järgmiselt: 30.11.2003.a. summas 40 000.- krooni, 29.02.2004.a. summas 60 000.- krooni, 22.03.2004.a. summas 60 000.- krooni (tl 58-60). Laenulepingust tulenevad intressid on tasutud järgmiselt: 22.03.2004.a. summas 40 000.- krooni, 25.04.2004.a. summas 134 000.- krooni ( tl 60-62). Hageja on nii kohtule esitatud hagiavalduses kui ka hilisemas kohtumenetluses avaldanud, et kostjad võtsid äriühingule laenu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, mis ei olnud majanduslikult otstarbekas ning oli alustava ettevõtte jaoks ilmselgelt liiga suur kohustus. Hageja esitas kohtule pankrotihalduri poolt kogutud informatsiooni pankade poolt 2002.a. juriidilisele isikule laenu andmise tingimuste kohta. SEB Ühispanga vastusest halduri järelepärimisele selgub, et investeerimislaenude intress juriidilistele isikutele oli 2002.a. väikelaenu ärikliendile pikaajalise laenu puhul 6 kuu EURIBOR+5,5%+riskitasu. Tavalise investeerimislaenu puhul oli standardintressiks alates 6 kuu EURIBOR + marginaal, kuid konkreetsed intressimäärad puudusid, sest kliendid olid erinevad. Vastuses järelepärimisele on ära toodud ka laenutingimused füüsilistele isikutele, mille puhul oli intressimäär 16% aastas (tl 62). Hansapanga vastusest järelepärimisele selgub, et 2002.a. sõltus laenu intress konkreetsest tootest, tagatisest laenutaotleja maksekäitumisest ja maksevõimest, mistõttu juriidilistele isikutele ei ole võimalik mingit keskmist intressi välja tuua. Samas on viidatud, et väikelaenu maksimaalne summa oli kuni 01.07.2002.a. 50 000.- krooni ja hiljem 100 000.- krooni, intress 16% ja tagatiseks era-või juriidilise isiku käendus või tähtajalise hoiuse pant (tl 63). Hageja on eelpool kajastatud vastuste põhjal teinud kokkuvõtte, mis kajastab, et kui OÜ Sityco Infotechnology oleks võtnud kas SEB Ühispangast või Hansapangast samas suuruses laenu kui võttis V.M, siis oleks intress aastas olnud 16% ja kogu laenuperioodi eest oleks tulnud tasuda 36 175,55 krooni. V.M. sõlmitud lepingute järgi kuulus tasumisele aga 235 135.- krooni (tl 64). Kohtumenetluse käigus esitas O.K. kohtule OÜ Sityco Infotechnology äriplaani, selle kommentaarid ja kirjaliku materjali, mille alusel väidetavalt äriplaan koostati (tl 171-213). Vastuses on O.K. i esindaja märkinud, et äriplaani koostamisel lähtusid kostjad võimalikust läbimüügist ja sellega kaasnevast tulust. Arvestuse aluseks oli sarnaseid kaupu müüv ja analoogseid teenuseid osutav umbes sama suure käibega firma AS PT Mikro Tartus asuv kauplus. Põhimõtteliselt oli välja arvestatud selle firma Tartu kaupluse läbimüük ja juurdehindlus ning võimalikud kulud. Andmeid kontrollisid kostjad vestluse käigus teiste Tartus arvutikaupadega kauplevate firmade esindajatega. O.K. esitas kohtule ka Tartus tegutsenud analoogsete kaupluste majandustulemuste aruanded,

millega soovis tõendada võimaliku käibe ja kasumi suurust OÜ Sityco Infotechnology puhul. Vastuses viidatakse asjaolule, et prognoositav käive oleks olnud arvestades käibe suurenemist lähtuvalt kaupluse töötamise kuudest minimaalselt 2 000 000.- krooni. Firma kasum oleks olnud sellest 10 %. Lisaks kaupade müügile kavatsesid kostjad osutada ka IT alaseid teenuseid. Läbiviidud turuuuringute kohaselt oleksid nad saanud teenuse osutamise eest kuus tulu ca 12 000.- krooni ja võrguteenuste osutamise eest 2002.a. lõpuks 4800.- krooni kuus. Kostja lisas vastusele ka tabeli, mis kajastab 2002.a. juulist prognoositavat tulu ja kulusid. Tabeli kohaselt ei oleks firma jäänud mitte ühelgi kuul kahjumisse ja 2004.a. jaanuariks oleks võlg ja intressid tasutud ning firma oleks täielikult kasumisse jõudnud 2004.a. märtsiks. O.K. soovib esitatud äriplaani ja sellele lisatud kirjalike materjalidega tõendada seda, et laenu võtmine V.M oli vajalik äriühingu tegevuse alustamiseks ja see ei olnud OÜ-le Sityco Infotechnology majanduslikult kahjulik. Kohus võttis O.K. i poolt esitatud dokumentaalsed tõendid küll tsiviilasja juurde, kuid tegi samas kostjale ettepaneku kaaluda võimalust kaasata protsessi eriteadmistega isik, kes saaks anda oma arvamuse esitatud äriplaani ja sellele lisatud dokumentaalsete materjalide osas. Kostja kohtule vastavasisulist taotlust ei esitanud, küll aga viitas kohtuistungi edasilükkamise taotluses asjaolule, et ta on leidnud vastava spetsialisti. Ka O.K. i esindaja ei esitanud kohtule taotlust eriteadmistega isiku kaasamiseks ega osanud viidata konkreetsele isikule, kellega O.K. väidetavalt läbirääkimisi oli pidanud. Kohus tutvunud O.K. i poolt esitatud äriplaaniga ja selle juurde lisatud kirjalike materjalidega (tl 171-213) on seisukohal, et kostja ei ole mitte millegagi tõendanud, et OÜ Sityco Infotechnology äriplaan oli koostatud enne V.M laenu võtmist. Esitatud äriplaan on dateerimata ja allkirjastamata. O.K. ei ole oma esialgsele kohtule esitatud vastusele 02.09.2005.a. äriplaani lisanud ega ka kirjeldanud äriplaanis kajastuvaid prognoose käibe, kasumi, kulude jm. osas. Äriplaani esitas O.K. kohtule alles 21.02.2006.a. Kohtu kahtlus, et esitatud äriplaan on pärast laenu võtmist, kinnitab ka asjaolu, et O.K. ei esitanud oma äriplaani ei pankrotihaldurile, ega viidanud olemasolevale äriplaanile pankrotimenetluse käigus (vt 17.03.2005.a. kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-2026/2004) . Äriplaani olemasolule ei ole oma vastustes viidanud ka E.P. ega tema esindaja ei käesolevas tsiviilmenetluses ega ka pankrotimenetluse käigus ( vt 04.03.2005.a. kohtuistungi protokoll tsiviilasjas nr 2-2026/2004). Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et O.K. i väide, et ta ei osanud lihtsalt varem äriplaani esitada, ei ole tõene ja on ennast õigustav. Kohuson arvamusel, et O.K. on kohtule 21.02.2006.a. esitatud äriplaani koostanud peale V.M laenu võtmist, võimalik, et kohtumenetluse käigus ja seetõttu ei oma ei äriplaan ise ega sellele lisatud kirjalik materjal käesolevas tsiviilasjas tõenduslikku tähtsust. Kohus on seisukohal, et ka kostja poolt esitatud eelleping AS-ga Kallaste Kalur (tl 189-197), milline on väidetavalt sõlmitud 28.10.2003.a. ei saa tõenda midagi seoses 2002.a. laenu võtmise riskide hindamisega. Nimetatud eelleping võib kaudselt tõendada asjaolu, et kostjad püüdsid 2003.a. lõpus leida väljapääsu oma makseraskustele, kuid ei midagi enamat. Kohus leiab, et asjakohased on hageja esindaja märkused kohtule esitatud äriplaani sisu osas. Nimelt on hageja esindaja kohtus välja toonud järgmised asjaolud, mis viitavad sellele, et äriplaan on puudustega. Hageja viitab asjaolule, et äriplaanis ei olnud õigesti planeeritud töötajate palkasid. Äriplaani alusel 2002 a. juulis ja augustis töötajate palkasid ei olnud ettenähtud. Alates septembrist palgakuludeks oli ettenähtud kõigest 2470 krooni kuus. Arvestades, et selle summa arvelt peab maksma ka maksud (brutto palk moodustaks 1857 krooni kuus, sotsiaalmaks 613 krooni, töötukindlustusmaks 37 ja pensionikindlustus 11 krooni), oleks taoline palk tunduvalt väiksem, kui Eestis kehtinud alampalga määr ja ei saaks tagada isiku töötamise täistööajaga. Arvutikaubanduses on ühe töötaja keskmine netto palk umbes 5000 krooni kuus, mis moodustab palgakuluks 6053 (palk pluss tulumaks), millele lisandub 1998 krooni sotsiaalmaksu ning 157 krooni töötukindlustusmaksu ja kogumispensioni maksu, kokku 8208 krooni. Samas kaupluse töö korraldamiseks oleks vaja vähemalt kahte töötajat, kelle palgakulu moodustaks vähemalt 8208 x 2 = 16 416 krooni kuus (aga mitte 2470 krooni, nagu äriplaanis oli märgitud). Ainult sellest asjaolust tingituna ei oleks olnud OÜl Sityco Infotehnology kuni 2004 aasta juunini võimalust tulu saada. Äriplaanis ei olnud arvestatud ka raamatupidamiskulusid ja reklaamikulusid oli arvestatud vaid 2000 krooni kuus. Hageja arvates

äriplaan ei näinud üldse ette kulutusi ruumide jooksvaks remondiks ja täiendavaks sisustamiseks. Äriplaanis ei olnud ettenähtud summasid ettenägemata kuludeks ja võimaliku turu konjunktuuri muutusega tekkivate riskide katteks. Hinnates eelpool kajastatud tõendeid, on kohus seisukohal, et OÜ Sityco Infotechnology poolt 11.07.2002.a. V.M. laenu võtmine laenulepingus kajastatud tingimustel oli tegevust alustavale äriühingule majanduslikult äärmiselt ebasoodne. O.K. on küll viidanud asjaolule, et peeti ka pankadega läbirääkimisi, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, et pangad oleks keeldunud OÜ-le Sityco Infotechnology laenu andmast. Laenu saamise võimatus ei kajastu ka hageja poolt kohtule esitatud pankade vastusest. Kohus peab vajalikuks viidata asjaolule, et OÜ Datagate direktori Anatoli Kudrjašovi sõnade kohaselt oli kostjatel võimalus võtta 500 000.- krooni ulatuses OÜ-lt Datagate kas laenu või saada see summa investeeringuna. Tunnistaja ei kirjeldanud küll konkreetseid tingimusi ei laenu ega ka investeeringu saamiseks, kuid nimetatud asjaolu kinnitab seda, et OÜ-l Sityco Infotechnology oli võimalus oma tegevust alustada ka teisi majanduslikke võimalusi kasutades. Nimetatud asjaolu kinnitab ka E.P. i nimelt 14.aprillil 2004.a. saadetud e-kiri, mille kohaselt kirja saatmisest kaks aastat tagasi (s.o. 2002 aasta juulis) Datagate pakkus kostjatele kuni 500 000 krooni investeeringuid, kuid kostjad ei kasutanud seda võimalust ( tl 224). Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et pangad või teised äriühingud oleks OÜ-le Sityco Infotechnology keeldunud laenu andmast või oleks laenutingimused olnud ebasobivad. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilisest isikust juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Nimetatud säte reguleerib küll aktsiaseltsi juhatuse tegevust, kuid TsÜS § 4-s sätestatud analoogiat kajastava sätte kohaselt tuleb majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustust lugeda ka osaühingu juhatuse liikme kohustuseks. Nimetatud seiskoht on avaldatud ka Riigikohtu 06.05.2003.a. lahendis tsiviilasjas 3-2-1-45-03. Kohus peab vajalikuks viidata ka asjaolule, et alates 01.01.2006.a. on sätestatud hoolsuskohustus ka ÄS §-s 187 lg 1. Kohus on seiskohal, et kuivõrd äriühingu juhatuse liikme ja äriühingu vahel on tegemist käsundilaadse suhtega, siis on kohaldatav ka VÕS § 620 lg 1, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tulenevalt vajaliku hoolsusega. Kohus on seisukohal, et varatu äriühingu poolt äritegevuse alguses äärmiselt koormava laenu võtmine on käsitletav nii PankrS § 28 lg 2 mõttes (nagu on märgitud ka Tartu Maakohtu 29.03.2005.a. kohtuotsuses ja kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-2026/2004) raske juhtimisveana kui ka hoolsuskohustuse rikkumisena. Kohtule ei ole alust arvata, et O.K. laenulepingu allkirjastajana või E.P. juhatuse liikmena oleks põhjustanud raske juhtimisvea tahtlikult, küll aga on alust seisukohaks, et kergekäeline koormava laenu võtmine tegevust alustavale äriühingule ilma selle majanduslike tagajärgede igakülgse hindamiseta on vaadeldav raske hooletusena ja hoolsuskohustuse rikkumisena. Riigikohus on oma 02.06.2003.a. lahendis 3-2-1-67-03 märkinud, et „otstarbeka käitumise kohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmisel piisavalt informeeritud ning ei tohi võtta juriidilisele isikule põhjendamatuid riske.“ Seega peab juhatuse liige oma kohustusi täites olema hoolas, koguma vajalikul määral informatsiooni ja hindama võimalikke riske. Tsiviilasjas kogutud tõendid näitavad, et juhatuse liikmed ei tegutsenud omavahel kooskõlastatult, sest väidetavalt ei teadnud üks, mis teine teeb (vt ka kohtuistungite protokollid tsiviilasjas nr 2-2026/2004). Kohus on kahtluse alla seadnud enne laenu võtmist kohtule esitatud äriplaani koostamise, samuti on kohus arvamusel, et reaalselt jäeti kontrollimata võimalus saada laenu kas pankadelt või võtta seda OÜ-lt Datagate. Seetõttu on kohtul alust arvamuseks, et juhatuse liikmed ei kogunud piisavalt informatsiooni vajaliku otsuse langetamiseks. Kohtu poolt eelpool kajastatud tõendid kinnitavad ka seda, et juhatuse liikmed ei hinnanud vajaliku põhjalikkusega riski, mida võib põhjustada 108%-lise aastaintressiga laenu

võtmine. Viimatimainitud riigikohtu lahendis on kohus hoolsuskohustuse rikkumise osas selgitanud: „juhatuse liiget võib pidada hoolsuskohustust rikkunuks, kui ta ei tegutse hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel“. Juhatuse liikmed pidid kohtu arvamuse kohaselt ette nägema, et äritegevus ei pruugi kujuneda tegevuse alguses kohe tulutoovaks, ka mitte kõiki kulutusi katvaks, mistõttu oleks tulnud põhjalikult kaaluda riske, mida äriühingule võetakse. Seega saab asuda seisukohale, et laenulepinguid sõlmides on juhatuse liikmed oma kohustusi rikutud raske hooletuse tõttu. Kohtu ees püstitub küsimus sellest, kas käesoleval juhul on hoolsuskohustust rikkunud ainult O.K. kui laenulepingute sõlmija või on hoolsuskohustust rikkunud ka E.P. ? Kohus on veendumusel et O.K. laenulepingu sõlmijana on tegutsenud hoolsuskohustust rikkudes. Hoolsuskohustuse rikkumise asjaolusid käsitles kohus eelnevas põhjenduste osas. Kas aga E.P. , kes väidetavalt ei teadnud laenulepingu sõlmimisest midagi, on äriühingut juhtides tegutsenud oodatava ja vajaliku hoolega või on õige E.P. i esindaja väide, et E.P. ei saanud kuidagi ära hoida äriühingule kahjuliku tehingu tegemist ja seega ei saa ka selle eest solidaarset vastutust kanda? ÄS § 187 lg 1 (kehtis kuni 01.01.2006.a.) sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nimetatud säte kajastab seisukohta, et kehtib eeldus, et äriühingule on kahju põhjustanud juhatuse liikmed ühiselt, olenemata sellest, et juhtorgani liikmed võisid olla omavahel juhtimist puudutavad ülesanded jaotanud, mistõttu võib kahju põhjustajaks olla vaid üks juhatuse liikmetest. Sätted, mis reguleerivad juhatuse liikme kohustusi, eeldavad seda, et juhatuse liige võtab äriühingu juhtimisest aktiivselt osa. Kohus on seisukohal, et põhimõtteliselt on juhatuse liikmel olemas võimalus tõendada, et temapoolne rikkumine oli vabandatav või, et ta on oma kohustusi täitnud hoolsalt. Käesoleval juhul on E.P. i esindaja viidanud asjaoludele, et E.P. ei teadnud laenu võtmisest midagi ja ei saanud seega ka ära hoida võimalikku kahjulikku tagajärge. Kohus on seisukohal, et E.P. , kes tegeles äriühingus raamatupidamisega pidi olema teadlik laenu võtmise asjaoludes ja pidi hiljemalt laenuna saadud raha kasutamise momendist olema teadlik laenu suurusest ja tingimustest. E.P. il oli juhatuse liikmena kohustus ennast kurssi viia laenu võtmist puudutavate asjaoludega, seda enam, et laenu võtmise tingis O.K. i avaldatu kohaselt just vajadus alustada äritegevust, seega pidi E.P. olema teadlik vajadusest rahaliste vahendite hankimiseks. Ka laenu võtmise järgselt oleks vahetult saanud ära hoida äriühingule riskantse laenuga põhjustatavaid tagajärgi, sest võetud laenu oleks saanud ka koheselt ilma suurema kahjuta tagastada. E.P. wei ole kohtule esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et tema poolt hoolsuskohustuse rikkumine oli vabandatav või, et ta pole üldse hoolsuskohustust rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et E.P. on solidaarselt vastutav koos O.K. iga. Samas on kohus seisukohal, et laenu võtmisega kaasneva kahju põhjustamise eest ei saa olla vastutav M.S. , kes omandas osakud 22.03.2004.a. ja sai juhatuse liikmeks 05.04.2004.a., seega oluliselt hiljem kui sõlmiti laenulepingud. Kohus on seisukohal, et juhatuse liikme vastutus saab kõne alla tulla hetkest, mil tekivad juhtorgani liikme kohustused. M.S. tekkisid sellised kohustused alates 05.04.2204.a. Kohus on tuvastanud, et laenulepingust tulenev intress summas 134 000.- krooni tasuti V.M küll 25.04.2004.a., seega perioodil, mil M.S. oli juhatuse liige, kuid laenu võtmisega seonduva raske juhtimisveana ja hoolsuskohustuse mittetäitmisena saab vaadelda just laenulepingute sõlmimisega seonduvaid asjaolusid. M.S. u juhatuse liikmeks oleku ajal võib talle ette heita seda, et laenuintresside tagastamisel eelistati üht võlausaldajat teistele, kuid ei saa ette heita laenulepingute sõlmimist. Juhatuse liikme vastutus äriühingu ees eeldab peale hoolsuskohustuse rikkumist kindlasti ka kahju tekkimist ja põhjuslikku seost rikkumise ja kahju vahel. Hagiavalduses märgitakse, et juhatuse liikmete poolt tekitatud kahju seisneb ühingu vara vähenemises. Kohus nõustub esitatud seisukohaga. Kohus on arvamusel, et laenulepingute sõlmimisega võtsid O.K. ja E.P. kanda

põhjendamatuid kohustusi, mille täitmiseks oli hiljem vajalik maha müüa kogu ettevõtte kaubavarud, inventar ning põhivara. Ebasoodsa laenu võtmisega tekitasid juhatuse liikmed ühingule kahju summas 198 959,45 krooni. Kahju seisneb äriühingu poolt V.M makstud tegeliku intressisumma ja pankade poolt pakutava tegeliku intressikulu vahes ( 235 135.- krooni – 36 175,55 krooni = 198 959,45 krooni). Kohus on seisukohal, et O.K. i ja E.P. i kui juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumise ja äriühingule kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos, sest kui nimetatud kostjad oleks hoolsuskohustust täitnud ja tegutsenud äris nõutava hoolega, siis oleks nad sõlminud laenulepingu mõistlikel tingimustel või jätnud selle üldse sõlmimata ning laenulepingu sõlmimisest tingitud kahju oleks äriühingul jäänud tekkimata. II Pankrotiavalduse esitamata jätmise ja kauba, põhivara ning inventari võõrandamisega seostuv vastutus Kohtule esitatud kauba üleandmis-vastuvõtmisse akti alusel on M.S. 09.04.2004.a. BAIT Arvutisalong OÜ esindajale üle andnud 05.04.2004.a. arvete nr 400061 ja nr 400063 alusel kauba väärtuses 53 149.- krooni ja 10 848.- krooni ning 09.04.2004.a. arve nr 420108 alusel väärtuses 54 199,25 krooni (tl 65). Vastavalt OÜ Sityco Infotechnology majandustegevuse ülevaatuse ja eelneva kokkuleppe aktile 21.03.2004.a. ( tl 66) oli M.S. väidetavalt tutvunud äriühingu majandustegevust kajastava dokumentatsiooniga, põhikirjaga, majandustegevuse ja sellest tulenevate kohustustega. M.S. kinnitas kohtus, et ta ei ole midagi müünud ega ka midagi muud teinud, küll on ta aga kirjutanud alla paljudele lepingutele, mis O.K. talle esitas. Kohtul puudub alus kahelda M.S. u poolt kohtus avaldatus, sest ka tsiviilasjas 2-2026/2004 on M.S. kohtus ja sellele eelnevalt politseis kinnitanud, et tema OÜ Sityco Infotechnology juhtimisega ei tegelenud. Samuti ei teadnud tema midagi 700 000.- krooni suurusest võlast ega ole sularahas V.M laenu tagasi maksnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et M.S. on oma sõnul käinud Tartu Kroonuaia Koolis, milline avalikkusele teadaoleva informatsiooni kohaselt pakub alternatiivset õppimisvõimalust kerge ja mõõduka vaimse mahajäämusega lastele. Kohus omas võimalust M.S. u vahetult küsitleda ja on seetõttu seisukohal, et ei ole tõenäoline, et M.S. oleks ilma kõrvalise abita suutnud OÜ Sityco Infotechnology majandustegevust korraldada, sealjuures koostada vajalikke dokumente. Tsiviilasja nr 2-2026/2004.a 17.01.2005.a. kohtuistungi protokoll ja kriminaalasjas 05760000066 M.S. u ülekuulamise protokoll kinnitavad, et M.S. on oma seotust O.K. i ja E.P. iga ning oma tegevust OÜ-s Sityco Infotechnology selgitanud sarnaselt kui käesolevas tsiviilasjas. Seega peab kohus äärmiselt tõenäoliseks, et äriühingu tegevust juhtisid edasi endised juhatuse liikmed O.K. ja E.P. . Hagiavalduses kajastatakse teise kahjuliku tehinguna OÜ Sityco Infotechnology poolt M.S. u poolt OÜ-le Datagate kuuluvate kaubajääkide, samuti OÜ Sityco Infotechnology kontorimööbli, inventari ning muu tööks vajaliku mahamüümist OÜ-le BAIT Arvutisalong, kusjuures arvetel on kajastatud 30% -list allahindlust. Sellise tehingu läbi jäi hageja arvamuse kohaselt OÜ Sityco Infotechnology ilma kaubavarudest, inventarist ning olemasolevast põhivarast, mille arvelt oleks saanud võlausaldajad oma nõudeid rahuldada. Samuti jäi OÜ-l Datagate tagasi saamata neile kuuluv kaup. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistajate Anatoli Kudrjašovi ja Gennadi Podkopajevi ütlustega. Hageja leiab et, kujunenud situatsioonis on kostjad rikkunud ka ÄS §-st 180 lg 51 tulenevat kohustust esitada kohtule viivitamatult pankrotiavaldus. Kohtul on sarnaselt hagejaga põhjendatud kahtlus, et O.K. ja E.P. on organiseerinud M.S. u valimise juhatusse fiktiivselt, olles teadlikud OÜ Sityco Infotechnology majandusraskustest. O.K. ja E.P. on sealjuures M.S. u ära kasutades jätkanud majandustegevusega kuni äriühingu varatuks muutumiseni ning kahjustanud seeläbi kreeditoride ning äriühingu huve ning on tekitanud OÜ-le Sityco Infotechnology kahju. Kahju seisneb kauba, põhivara ning inventari võõrandamises kokku summas 118 196,25 krooni. Kohus on seisukohal, et pankrotiavalduse õigeaegsel esitamisel ja eelpool nimetatud vara müümata jätmisel

oleks vara olnud olemas ja realiseeritav pankrotimenetluse käigus. Kohus on seisukohal, et hiljemalt 21.03.2004.a. kui koostati OÜ Sityco Infotechnology majandustegevuse ülevaatuse ja eelneva kokkuleppe akt, millele on oma allkirja andnud nii O.K. , E.P. kui ka M.S. pidi olema kostjatele mõistetav, et OÜ Sityco Infotechnology omab kohustusi oluliselt enam kui varasid, seega oli O.K. il ja E.P. il ÄS §-st 180 lg 51 tulenev kohustus esitada kohtule viivitamatult pankrotiavaldus. O.K. ja E.P. aga võõrandasid oma osakud M.S. ning taandusid juhatusest. Kohus on seisukohal, et selline käitumine O.K. i ja E.P. i poolt on ilmselgelt vaadeldav raske juhtimisveana PankrS § 28 lg 2 mõttes ja nad pole tegutsenud majanduslikult otstarbekal viisil ning hoolsuskohustust täites. Ka M.S. , saades OÜ Sityco Infotechnology juhatuse liikmeks, ei esitanud kohtule pankrotiavaldust, vaid andis väidetavalt O.K. i poolt talle esitatud erinevatele lepingutele ja muudele dokumentidele allkirju, millega pani omakorda toime raske juhtimisvea ja ei täitnud juhatuse liikmelt eeldatavat hoolsuskohustust. Kas aga pankrotiavalduse esitamatajätmisega põhjustasid juhatuse liikmed OÜ-le Sityco Infotechnology mingi konkreetse kahju? Kohus on seisukohal, et juhul kui kostjad oleksid nõuetekohaselt esitanud kohtule pankrotiavalduse, oleks M.S. u allkirjaga müüdud kaubad, inventar ja muude esemed jäänud OÜ-le Sityco Infotechnology ning pankrotimenetluse käigus oleks otsustatud nende tagastamine või võõrandamine. Hageja taotlusel võttis kohus tsiviilasja juurde koopiad kriminaalasja nr 05760000066 toimikus olevatest OÜ Sityco Infotechnology(pankrotis) arvetest OÜ-le BAIT Arvutisalong ja viimase arvetest Äritugi OÜ-le (tl 236-256). OÜ Sityco Infotechnology arved OÜ-le BAIT Arvutisalong (tl 237-245) kajastavad erinevaid kaupu ja büroos kasutatavat tehnikat, büroomööblit. E.P. i esindaja on oma vastuväidetes hagile viidanud asjaolule, et arved ei kajasta milline osa müüdud kaubast kuulus OÜ-le Datagate ja milline hulgimüügifirmadele. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja poolt viidatud asjaolu ei oma käeoleva hagi lahendamisel tähendust, sest kostjatele heidetakse ette kauba mittetagastamise asemel selle müüki kolmandale isikule, ilma et oleks eelnevalt seadusest tulenevalt esitatud osaühingu poolt pankrotiavaldus. Kahju tekitamine ei seisne mitte kauba mittetagastamises, vaid pankrotiavalduse mitteesitamises ja kauba põhjendamatus müügis, millega põhjustati kahju nii äriühingule kui ka võlausaldajatele. Kohus on seisukohal, et M.S. , andes oma allkirja arvetele, mis kajastasid kauba müüki, ja O.K. , kes faktiliselt tegutses äriühingu juhatuse liikmena, rikkusid juhatuse liikmele ettenähtud hoolsuskohustust kaupa OÜ-le BAIT Arvutisalong müües. Kuivõrd M.S. kinnitas käesolevas tsiviilasjas, et E.P. talle allkirjastamiseks mingeid dokumente ei esitanud, siis on kohus seisukohal, et käesoleva tsiviilasja raames ei ole leidnud otseselt tõendamist asjaolu, et E.P. oleks peale 05.04. 2004.a. OÜ Sityco Infotechnology majandustegevust juhtinud. Kohus peab vajalikuks viidata aga asjaolule, et OÜ BAIT Arvutisalong arved Äritugi OÜ-le iseloomustavad seda, et OÜ BAIT Arvutisalong oli kauba ostu-müügi lülis vaid vahelüliks, sest kauba võõrandamise eesmärgiks oli selle omandamine just Äritugi OÜ poolt. E.P. i huvi tehingu vastu kinnitab asjaolu, et Äritugi OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks on E.P. (tl 232-234). Kohus on seisukohal, et nimetatud asjaolul on käesoleva hagi seisukohalt oluline tähtsus, sest kauba müük Äritugi OÜ-le iseloomustab E.P. i käitumismotiive pankrotiavalduse mitteesitamise osas ja näitab, et E.P. siiski osales ka pärast 05.04.2004.a. OÜ Sityco Infotechnology majandustegevuses. Kohus on seisukohal, et kuivõrd E.P. ei esitanud kohtule äriühingu juhatuse liikmena pankrotiavaldust ja tegutses kaupa oma äriühingule ostes ka pärast 05.04.2004.a. OÜ Sityco Infotechnology majandustegevuses, siis on ka tema solidaarselt vastutav pankrotiavalduse mitteesitamise ja kauba müügist tuleneva kahju põhjustamise eest koos O.K. i ja M.S. uga. Kohtu seisukoht kohtukulu osas

seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel 31. detsembrini 2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis küll hageja poolse tuvastusnõude rahuldamata, kuid rahuldas täies ulatuses kahju hüvitamise nõude, millest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja nõuda vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS §-le 57 lg 2 pole kohus hagejalt nõudnud hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumist TsMS § 64 lg 1 sätestab, et, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse §-le 37 lg 1 oleks kuulunud hageja poolt tasumisele riigilõiv summas 17 000.krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast ning hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja esindaja ja O.K. i esindaja esitasid kohtule kohtukulude nimekirja, vastavalt summas 36 800.- krooni ja 4000.- krooni. Kohus rahuldas hageja nõude kahju tekitamise nõudes täielikult, s.o summas 317 155,70 krooni. Kohus peab põhjendatuks kostjatelt hageja kasuks välja mõista hageja esindaja õigusabikulu summas 15 857,80 krooni, seega iga kostja on kohustatud tasuma hagejale 5 285,93 krooni. Kostjatelt tuleb välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 17 000.krooni, seega on iga kostja kohustatud tasuma 5 666,66 krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.