OÜ Tammiku Maja hagi KÜ Puru tee 78 vastu 23 853,70 krooni nõudes. Hageja: OÜ Tammiku Maja (RK 10317790; asukoht: Estonia pst 38, Kohtla-Järve 31021, Ida-Virumaa); Hageja esindaja: R T (IK 43705032234); Kostja: KÜ Puru tee 78 (RK 8003231; asukoht: Puru tee 78, Kohtla-Järve 30324, Ida-Virumaa); Kostja esindajad: seaduslik esindaja juhatuse esimees A P (IK xxx), lepinguline esindaja V V (IK xxx). 29. märts 2005. a
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Kohtukulude jaotus Välja mõista OÜ-lt Tammiku Maja KÜ Puru tee 78 kasuks kohtukulu katteks 260 (kakssada kuuskümmend) krooni.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule maakohtu kaudu, teatades 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast kaebuse esitamisest ja esitades 20 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebuse.
I Asjaolud
1.01.11.1996. a kinnitati korteriühistu Puru tee 78 põhikiri. Korteriühistu moodustati elumaja Puru tee 78 Kohtla-Järvel haldamiseks. Korteriühistu kanti mittetulundusühingute registrisse 10.03.1997. a. KÜ juhatuse liige oli alates 10.03.1997. a kuni 12.12.2003. a V T (IK xxx) ja alates 12.12.2003. a on juhatuse liige A P.
2.OÜ Tammiku Maja õiguseellane oli AS Tammiku Maja. AS Tammiku Maja ja KÜ Puru tee 78 sõlmisid 01.06.1997. a lepingu korteriühistu eluruumide teenindamiseks. Lepingu kohaselt kohustus AS Tammiku Maja (haldaja) tegema elamu omaniku kohustuste hulka kuuluvaid elamu konstruktsioonide ja hooneosade ning tehnosüsteemide plaanilisi hooldustöid, teostama regulaarseid hooldustöid tehnosüsteemidele, pidama elamu remondiks laekunud vahendite arvestust ja kasutama laekunud vahendeid ainult remondi teostamiseks, pidama hooldus- ja remondikulude arvestust, tegema omaniku tellimisel ja kulul tema kohustustesse kuuluvaid pisitöid 5 päeva jooksul tellimuse saamisest, tagama lepingu lõpetamisel lõpparvelduse lepingu lõpetamise ajaks jms. KÜ Puru tee 78 (omanik) kohustus tasuma 10 päeva jooksul pärast teate saamist haldaja poolt tehtavate kulutuste ja osutatavate teenuste eest põhihooldustasu, haldaja ja omaniku vahel on seisuga 01.05.1997. a fikseeritud, et käesoleva lepingu sõlmimiseni kehtinud pooltevahelisest üürilepingust tulenevalt omanik on võlgu haldajale 11 950,30 krooni, remondifondi võlg on 11 738,80 krooni.
3.16.04.2002. a võttis KÜ Puru tee 78 üldkoosolek vastu otsuse loobuda alates 01. maist 2002. a elamu haldaja teenustest.
4.OÜ Tammiku Maja esitas 07.05.2002. a seoses teenustest loobumisega KÜ-le vastastikuste arvelduste teostamise lepingu projekti, dokumendid remondifondi rahade kasutamise kohta, tulude ja kulude arvestuse 1999-2001. aastatel ning 2002. aasta 4 kuu kohta, teostatud tööde eelarved ja aktid ajavahemiku 1997-2002. a kohta, hooldustasu arvestuse seisuga 01.05.2002. a. Vastastikuste arvelduste teostamise lepingu projekti järgi on KÜ võlg haldaja ees 01.05.2002. a seisuga 23 853,70 krooni. II Hagiavalduse sisu
5.OÜ Tammiku Maja esitas 04.05.2004. a kohtusse hagi KÜ Puru tee 78 vastu võlgnevuse 23 853,70 krooni nõudes.
6.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kasutas hageja Puru tee 78 elumaja parendamiseks remondiks laekunud vahendeid, mida koguti alates 01.07.1994. a. Elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktiga 06.11.1998. a kinnitas kostja, et seisuga 01.11.1998. a oli korteriüüri koosseisus laekunud elamu remondiks 42 266,88 krooni ning
selleks ajaks elamu remondiks tegelikult kulutatud 78 440,34 krooni. Peale akti allkirjastamist mõlema poole poolt jätkas hageja elumaja teenindamist kuni 30.04.2002. a. Puru tee 78 elumaja korteriomanikega oli hagejal sõlmitud iseseisvad teeninduslepingud , mille alusel koguti hooldustasu, seega kostja ei tegelenud ise rahaliste vahendite kogumisega. Kostja jäi hagejale võlgu elumaja parendamiseks üle kulutatud remondifondi summas 23 853,70 krooni ning vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole kostja võlga tasunud. Kostja ei ole allkirjastanud ka vastastikuse arvelduste lepingut. Enne lepingu lõpetamist kostja hagejale ühtegi pretensiooni ei esitanud. Hagi materiaalõiguslikuks aluseks on TsK §§ 173 lg 1, 174 ja AÕS § 26. III Kostja vastus
7.Kostja hagi ei tunnista.
8.Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited:
8.1.Hagiavaldusele lisatud dokumendist remondifondi arvestuse ja kulutuste kohta, nähtub, et hageja on 1998. a kulutanud sokli remondiks 23 451,65 krooni, samas on tööde vastuvõtmise aktis (juunis 1998. a, alltöövõtja OÜ Sikford) näidatud teostatud tööde maksumuseks 2 123,20 krooni.
8.2.Hageja väidab, et maja remontfondi vahendid olid kõik ära kulutatud ja hageja kasutas maja haldamisel oma vahendeid, kuid 03.09.2002. a kirjas teatas hageja kostjale, et neil puuduvad andmed kostja arveldusarve kohta, mistõttu ei saa tagastada enammakstud summat – sellega hageja tunnistab, et lepingu lõppemise hetkel ei olnud kostja poolt tasutud raha täielikult ära kulutatud ja jäi hageja kätte.
8.3.Kostja poolt teostatud arvestuste kohaselt, summad, mis eraldati maja remondifondi, olid ligikaudu 69 961,90 krooni. Hageja ei ole esitanud andmeid selle kohta, kuidas nimetatud vahendid kulutati ja milline summa jäi remondifondi alles pärast lepingu lõppemist. IV Eelistung
9.Eelistungil selgitasid poolte esindajad, et korteriühistu raamatupidamist korraldas hageja ning korteriühistul arveldusarvet pangas ei olnud. V Kohtuistung
10.Hageja esindaja R T selgitas, et kostja ei ole täitnud poolte vahel sõlmitud lepingut. Kostja kohustused tulenevad ka 06.11.1998. a poolte vahel koostatud aktist (t lk 13), kus on fikseeritud elamu remondiks laekunud ja tegelikult remondile kasutatud summad. Peale 06.11.1998. a elamu haldamist tegelikult üle ei antud ning hageja jätkas elumaja teenindamist.
Igal aastal esitati kostjale arvestused tulude ja kulude kohta. Hoolduslepingud on sõlmitud ka eraldi kõikide korteriomanikega, kes pidid maksma hooldustasu, jooksva remondi eest, remontfondi raha jms. Korteriomanikelt on hageja võlgu jäänud summad sisse nõudnud. Võlgu on jäänud korteriühistu. Enne 01.07.1999. a arvestati remondifondi 0,35 krooni ühe ruutmeetri kohta ning peale selle kasutati raha, mis oli olemas, kasutati ka teiste majade arvelt ning sellest võlgnevused tekkisidki, et kulutati rohkem, kui koguti. Summa, mis jäi hagejale peale lepingu lõpetamist kostjaga, oli osa korteriomanike poolt tasutud ettemaks. Hageja remontis elumaja siis, kui olid avariid või rikked või kui töö tellis korteriühistu.
11.Kostja esindaja V V selgitas, et hageja on kohtule esitanud õiendi remondifondi arvestamise ja kasutamise kohta aastatel 1995 kuni 2002 (t lk 14, 66), kuid teostatud tööde kohta on esitanud vaid järgmised aktid: rinnatiste valmistamine ja paigaldamine jaanuaris 1998. a summas 12 287 krooni (t lk 23, 75), ukseava kinnitamine (sokli remont) juunis 1998. a summas 2 123 krooni (t lk 24, 77). Sokli remondi kohta on esitatud hageja poolt eelarve summale 21 328 krooni (t lk 25), kuid teostatud tööde kohta akti esitatud ei ole. Hageja on esitanud kalkulatsiooni remondi kohta (kuupäevata, puusepatööd) summas 11 276,20 krooni (t lk 29), kuid teostatud tööde kohta akti esitanud ei ole. Seega ei ole hageja tõendanud remondi tegemist summas ca 32,5 tuhat krooni. Hageja arvestustest nähtub, et ta on aastatel 1995 kuni 1998 kogunud remondifondi 44 408 krooni. Hageja kasutas remonttöödeks nii remondifondi kui ka hooldustasu. Hooldustasu pidi laekuma (arvestusest 0,33 krooni m2) 110 tuhat krooni. Hageja arvestuse kohaselt on elumajas teostatud remonttöid 97 tuhande krooni eest (t lk 66). VI Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud.
13.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on jäänud hagejale võlgu elumaja teenindamise eest remondifondi makstud ja tegelikult elumaja remondiks kasutatud hageja rahaliste vahendite arvel.
14.Hageja on nõude põhjendusena esitanud kohtule remondifondi arvestuse, kasutuse, tehtud tööde selgituse ja saldo koondi aastatel 1995 kuni 2002 (t lk 66). Esitatud tõendi kohaselt oli 01.10.1995. a seisuga Puru tee 78 remondifondi saldo + 10 345,02 krooni, 1995. aasta oktoobris, novembris ja detsembris arvestati remondifondi 2 525,06 krooni ning 1995. aastal kasutati remondifondist 12 548,09 krooni trepikodade remondiks, aasta lõpuks jäi saldo + 321,99 krooni. Kohtule tõendeid 1995. aastal trepikodade remondiks remondifondist 12 548,09 krooni kulutamise kohta (aktid, lepingud) hageja ei esitanud. 1996. a arvestati remondifondi 11 570,50 krooni , kasutati 26 996,25 krooni kanalisatsiooni remondiks ja 3 157,35 krooni pumba paigalduseks, aasta lõpuks oli saldo – 18 261,11 krooni. Kohtule tõendeid remondifondi kasutamise kohta kanalisatsiooni remondiks ja pumba paigalduseks hageja ei esitanud. 1997. a arvestati remondifondi 10 351,58 krooni ning aasta jooksul remondifondi ei kasutatud, aasta lõpuks oli saldo – 7 909,53 krooni.
1998. a arvestati remondifondi 9 616,58 krooni, kasutati 12 287 krooni rinnatiste remondiks ja 23 451,65 krooni sokli remondiks, kokku kulutati 35 738,65 krooni, aasta lõpuks oli saldo – 34 031,60 krooni. 1998. aasta kulutuste kohta on kohtule esitatud alljärgnevad tõendid: akt rinnatiste remondi kohta summas 12 287 krooni (t lk 19); sokli remondi kohta summas 35 738,65 krooni ei ole kuludokumente esitatud, vaid on esitatud OÜ Sikford eelarve Puru tee 78 sokli remondiks summas (21 328,50 krooni (t lk 25) ning akt selle kohta, et juunis 1998. a on OÜ Tammiku Maja OÜ-lt Sikford Puru tee 78 elumaja sokli remonditööd vastu võtnud summas 2 123,20 krooni. Seega ei ole tõendatud kulutused sokli remondile summas 21 328,45 krooni. Õiendist (t lk 66) nähtub, et 1999-2002 aastatel ei ole remondifondi arvestatud, 1999. aastal on kulutatud remondifondist 3 550 krooni regulaatori paigalduseks, 2001. aastal 3 790,30 krooni pumba paigalduseks ja 2002. aastal 11 276,20 krooni varikatuse paigaldamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud tõendid selliseid kulutusi ei kinnita. Saateleht-arvest (t lk 23) nähtub, et hageja on soetanud 1999. aastal 5 regulaatorit maksumusega 2 796,60 krooni, kogusummas 13 983 krooni, koos käibemaksuga 16 499,95 krooni, mis teeb ühe regulaatori maksumuseks (koos käibemaksuga) 3 299,99 krooni. 2001. a pumba paigaldamise kohta on esitatud vaid pearaamatupidaja allkirjaga kiri, milles on viide arvele nr 1052 (pump) 05.02.01 summas 3 658 krooni (t lk 28). 11 276,20 krooni kulutamise tõendamiseks remondifondist varikatuse remondiks on hageja esitanud vaid kalkulatsiooni (t lk 29), milles puuduvad andmed koostamise aja ja kalkulatsiooni koostaja kohta. Samuti ei tõenda kalkulatsioon reaalse kulu kandmist.
15.Vaidluse korral on hageja kohustatud tõendama, kui palju ta raha remondifondi kostjalt kogus ja kui palju faktiliselt kulutas. Hageja poolt esitatud tõendid kostja võla suurust ei kinnita.
16.Hageja seletuste kohaselt on remondifondi raha kogutud korteriomanikelt vastava tariifi alusel ning vahendeid elamu remondiks on kasutatud lisaks remondifondi rahadele ka korteriomanike poolt makstud haldustasu summadest.
17.Eeltoodud põhjenduste alusel jätab kohus hagi rahuldamata. VII Kohtukulude jaotus
18.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus hageja kohtukulu (riigilõiv) hageja enda kanda (TsMS § 60 lg 1).
19.Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele kostja kohtukulu 260 krooni (tunnistajatasu) tulenevalt TsMS §-st 60 lg 1. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.