Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.10.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt tellis Xxxx OÜ Osaühingult XXXX (hageja) 2015.a veebruaris Osaühingu XXXX (kostja) poolt valmistatud erinevate metallkonstruktsioonide pinnakattetöid. Kuna Xxxx OÜ ei suutnud oma tellimuse eest kostjale tasuda, lepiti kokku, et detailide omandiõigus läheb Xxxx OÜ-lt üle kostjale ja viimane tasub teostatud pinnakattetööde eest ise ka hagejale. 31.03.2015 antud kinnituskirjas kinnitas kostja seaduslik esindaja Xxxxkirjalikult, et Xxxx projekti detailide pinnakattetööde eest tasub kostja hageja esitatud arve alusel kokku koos käibemaksuga 20 150,40 eurot, millest esimene osamakse summas 6657,24 eurot tasutakse hiljemalt 31. märtsiks 2015 ja teine osamakse summas 13 493,16 eurot hiljemalt 10. aprilliks 2015. 31.03.2015 esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 20150358 kogusummas 20 150,40 eurot ning fikseeris vastavalt kokkulepitule maksetähtajad. Samal päeval tasus kostja arve alusel ära esimese osamakse summas 6657,24 eurot. Ülejäänud osa ehk 13 493,16 eurot ei ole kostja käesoleva ajani tasunud. Kuna hageja ja kostja vahel puudus eraldi kokkulepe arvete tasumisega viivitamise korral rakendatava viivisemäära kohta, arvestab hageja tähtaegselt tasumata arvetelt viivist seaduses lubatud määras. Seisuga 26.10.2016 on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue kokku 1675,83 eurot.

Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 13 493,16 eurot ning viivise summas 1675,83 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud ega kohtule esitanud, milline leping oli Xxxx OÜ ja kostja vahel. Kostja ei tunnista õigussuhte olemasolu. Kostja arvates on 31.03.2015 kinnituskirja näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivne võlatunnistus on aktsessoorne, s.t kehtivussõltuvuses aluseks olevast põhikohustusest, mistõttu tuleb hagejal tõendada väidetavat aluseks olevat põhikohustust. Kostja ei tunnista võlgnevuse olemasolu hageja ees. Kostjal on vastuväited ka Xxxx projekti detailide kvaliteedi osas ning vastavuses keskmisele kvaliteedile. Kuivõrd kostja hinnangul on tõendamata ja alusetu hageja põhinõue, siis ei ole õigustatud ka hageja viivisenõue. Kohtu põhjendused

ole hagejaga sõlmitud mingit muud võlakohustust, millest võiks olla tekkinud võlg, mida võlatunnistusega tunnistatakse (tlk 64 pöördel, p 2.1). Kohtu hinnangul on 31.03.2015 allkirjastatud dokumendi näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistuse esmaseks ning põhiliseks tagajärjeks on see, et võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik (osaliselt või täielikult) tunnistatud võlale vastuväidete esitamisest, millega lihtsustatakse võlausaldaja jaoks nõude maksmapanekut. See tähendab, et edaspidi on võlgnikul õigus esitada võlale vastuväiteid piiratud ja võlgnik saab esitada üksnes selliseid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Võlatunnistuse tähendus vastuväidete välistamise osas selgitatakse üksikjuhtumi tõlgendamisel, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huvipositsioone ja lepingu sõlmimise eesmärki (vt kohtu põhjenduste osas ka Paul Varul jt (koost). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016, § 30 komm 4.2.8., lk 173). Ka Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-21-06 punktis 15 leidnud, et deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. 31.03.2015 kostja poolt allkirjastatud dokumendist nähtub, et üle on läinud saatelehtedest tulenev detailide omandiõigus ja kostja tasub detailide pinnakattetööde eest hagejale. Saatelehed on loetletud. Seega nähtub 31.03.2015 dokumendist, et kolmas isik (kostja) on astunud senise võlgniku asemele. Eeltoodust nähtub, et 31.03.2015 dokumendi eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid eesmärgiks on üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Seega on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-125-15 muuhulgas märkinud, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kohus on oma 17.01.2017 määruses selgitanud, et kostjal lasub tõendamiskoormis selles, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (võlatunnistuse andud isik vabaneb võlatunnistuses märgitud võla tasumisest, kui ta tõendab, et kohustust ei olnud olemas). Kostjal oli võimalik vastavad tõendid kohtule esitada. Samuti sai kostja välja tuua asjaolud, millest nähtub, et kostja ei ole loobunud kõigist vastuväidetest võlale – vastuväidete välistamise osas võetakse eelkõige arvesse võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huvipositsioone ja lepingu sõlmimise eesmärki. Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud. Hagejal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja nõuab kostjalt 31.03.2015 kostja poolt allkirjastatud dokumendi alusel võlgnevuse tasumist. Nõude esitamiseks peab kohustus olema sissenõutav ja veel täitmata, s.t saabunud on tasumise tähtaeg, kuid kostja ei ole tasumise kohustust täitnud. Kostja ei ole 31.03.2015 dokumendis märgitud võlgnevust 13 493,16 eurot tähtaegselt tasunud. Võlgnevuse tasumise tähtaeg oli 10.04.2015.a (tlk 7, 9). Võlgnevus muutus sissenõutavaks tähtaja saabumisega. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et täidetud on 31.03.2015 kostja poolt allkirjastatud dokumendis sätestatud alus kostjalt 13 493,16 euro nõudmiseks. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja põhinõue summas 13 493,16 eurot on põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.