Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
MÄÄRUS
3-2-1-158-04 Tartu, 12. jaanuar 2005. a Eesistuja J. Luik, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa AS Lõhmuse Veod (pankrotis) pankrotihalduri avaldus Raivo Nirgi (Nirk), Anton Nikolski ja Vadim Dru"inski suhtes kohaldatud ärikeelu tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. septembri 2004. a määrus erikaebuse tagastamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Raivo Nirgi erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 13. detsember 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
14.septembri 2004. a määrus ja Tallinna Linnakohtu 15. juuli 2004. a määrus R. Nirgi osas ning saata asi tühistatud osas Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Erikaebus rahuldada.
3.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Valdma & Partnerid R. Nirgi kassatsioonkaebuselt 27. septembril 2004. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnakohtu 25. novembri 2002. a määrusega algatati AS Lõhmuse Veod (registrikood 10491708) pankrotimenetlus. 6. jaanuaril 2003. a kuulutas kohus välja AS Lõhmuse Veod pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku.
2.
29. mail 2003. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse, millega palus kohaldada AS Lõhmuse Veod endiste ja praeguste juhatuse ja nõukogu liikmete Anton Nikolski, Vadim Dru"inski, Raivo Nirgi ja Sergei Judini suhtes ärikeeldu. Tallinna Linnakohtu 15. juuli 2003. a määrusega kohaldati A. Nikolski, V. Dru"inski, R. Nirgi ja S. Judini suhtes pankrotiseaduse (PankrS) § 35 alusel ärikeeld. Kohus leidis, et nimetatud isikud on oma seadusevastase ning heade äritavadega vastuolus oleva tegevusega takistanud pankrotimenetluse seaduspärast kulgu ning tekitanud dokumentatsiooni ja kassa pankrotihaldurile esitamata jätmisega võlausaldajatele varalist kahju. Kuna nimetatud isikud on mitmete teiste äriühingute juhtorganite liikmed, võib nende seadusvastase tegevuse tõttu kahjusaajate ring laieneda. Tallinna Ringkonnakohus muutis 25. novembri 2003. a määrusega linnakohtu määruse motiive, kuid leidis, et linnakohtu määrus on lõppjäreldustes õige, ning lisas, et ärikeeldu kohaldatakse nimetatud isikute suhtes AS Lõhmuse Veod pankrotimenetluse lõpuni.
3.23. detsembril 2003. a esitasid R. Nirk ja A. Nikolski kohtule taotluse, milles palusid lubada neil tegutseda juhatuse liikmena teistes äriühingutes. Tallinna Linnakohus jättis taotluse rahuldamata seoses ärikeelu kohaldamise vaidlustamisega Riigikohtus.
4.5. juulil 2004. a esitas pankrotihaldur avalduse tühistada R. Nirgi, A. Nikolski ja V. Dru"inski suhtes kohaldatud ärikeeld, kuna ärikeelu kohaldamise motiivid olid ära langenud, s.t nimetatud isikud olid haldurile esitanud raamatupidamisdokumentatsiooni ega takistanud pankrotimenetluse kulgu.
5.Tallinna Linnakohus jättis avalduse 15. juuli 2004. a määrusega rahuldamata, leides, et kuna ringkonnakohus muutis 25. novembri 2003. a määrusega linnakohtu määrust ärikeelu kohaldamise osas, määrates, et ärikeeldu tuleb nimetatud isikute suhtes kohaldada AS Lõhmuse Veod pankrotimenetluse lõpuni, puudub linnakohtul pädevus eelnimetatud otsuse tühistamiseks.
6.R. Nirk esitas Tallinna Linnakohtu 15. juuli 2004. a määruse peale erikaebuse, millega palus linnakohtu määruse tühistada ja saata asja samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Erikaebuse põhjenduste kohaselt täpsustas ringkonnakohus linnakohtu määrust, kui lisas, et ärikeeldu tuleb kohaldada pankrotimenetluse lõpuni. Tegemist ei oleks olnud apellatsiooniastme kohtulahendi tühistamisega. Kuna ärikeelu kohaldamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, puudub sisuline takistus ärikeelu tühistamiseks. Vastasel korral oleks nimetatud isikute ettevõtlusvabadust ebaproportsionaalselt piiratud. Lisaks on linnakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg 1 p 3, kuna kohus otsustas juhtorgani liikme õiguste ja kohustuste üle, keda asjasse ei kaasatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 14. septembril 2004. a erikaebuse ja leidis, et 1. jaanuaril 2004. a jõustunud PankrS § 5 kohaselt ei ole määrus, millega halduri taotlus jäeti rahuldamata, kaevatav.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.R. Nirk palub erikaebuses tühistada ringkonnakohtu lahendi ja saata asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Erikaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus rikkunud protsessiõiguse normi. Kui ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohtu määrus ei ole edasikaevatav, siis pidi kohus erikaebuse jätma määrusega läbi vaatamata, mitte seda tagastama kirjaga. Seega on vaidlustatud kiri sisuliselt määrus. Kuna nimetatud määrus takistab asja edasist läbivaatamist ja kiiret menetlust, siis võib TsMS § 338 lg 2 kohaselt nimetatud määruse peale esitada erikaebuse. Kaebeõigus on tuletatav ka 1. jaanuaril 2004. a jõustunud PankrS § 5 lg-st 1 ja § 91 lg-st 4 ning Eesti Vabariigi põhiseadusest. Nii ärikeelu kohaldamise kui ka ärikeelu tühistamise korral piiratakse isiku põhivabadust (ettevõtlusvabadust). Käesoleval juhul on kohus otsustanud erikaebuse esitaja õiguste ja kohustuste üle ilma teda asjasse kaasamata. Põhivabaduste piiramine ühes menetlusnormi olulise rikkumisega peab olema edasi kaevatav.
9.Pankrotihaldur leiab, et erikaebus on alusetu ning palub jätta selle rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei näe pankrotiseadus ette ärikeelu kohaldamist lühemaks ajaks kui pankrotimenetluse lõpuni ning ärikeeldu saab ennetähtaegselt tühistada ainult juhul, kui leitakse, et ärikeelu kohaldamine oli põhjendamatu või ebaseaduslik. Seega on ärikeelu kohaldamise ennetähtaegne lõpetamine siiski apellatsiooniastme kohtu lahendi muutmine, milleks esimese astme kohtul pädevus puudub. Ärikeelu kohaldamise ennetusliku iseloomu tõttu ei pea kohus seda asjaosaliste osavõtul arutama, mis on kooskõlas ka menetlusökonoomika põhimõttega. Samuti ei takista sellise taotluse rahuldamata jätmine kuidagi pankrotimenetluse kulgu.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu kirjana vormistatud määrus ja linnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata TsMS § 362 p 4 alusel linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse normi, kui tagastas erikaebuse kirjaga. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei reguleeri olukorda, kus isik esitab erikaebuse kohtumääruse peale, mille peale edasikaebeõigust menetlusnorm ette ei näe, tuleb lähtuvalt TsMS § 331 lg-st 1, mille kohaselt erikaebuse esimese astme kohtu määruse peale lahendab ringkonnakohus määrusega, selline erikaebus jätta määrusega läbi vaatamata. Kooskõlas TsMS § 331 lg-ga 2 ja § 221 lg-ga 2 võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata ka muudel seaduses sätestatud juhtudel.
12.Ärikeelu kohaldamine pankrotimenetluses on sätestatud PankrS §-s 91 (kuni 1. jaanuarini 2004. a PankrS §-s 35). Vastavalt PankrS § 91 lg-le 2 võib kohus juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes pankrotiseaduse § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Seega sätestab seadus ärikeelu kohaldamise pankrotimenetluse lõpuni ja PankrS § 91 lg 3 asjaolude olemasolul kehtib keeld ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu. Kolleegium leiab, et kuigi pankrotiseadus ei reguleeri ärikeelu tühistamist, saab pankrotimenetluses lähtuvalt PankrS § 3 lg-st 2 ja TsMS § 4 lg-st 1 ärikeelu tühistamist taotleda. Ärikeeld tähendab keeldu olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija ja prokurist. Seega piirab ärikeeld pankrotimenetluse vältel isiku ettevõtlusvabadust. Pankrotimenetlus ei ole aga ajaliselt piiratud. Kuigi ärikeeld on üldjuhul preventiivse iseloomuga, s.t seda kohaldatakse vältimaks pankrotimenetluse võimalikke takistusi ja võlausaldajate (ka tulevaste) huvide kaitseks, võib pankrotimenetluse ajal ärikeelu kohaldamise alus ära langeda.
13.Vastavalt PankrS § 3 lg-le 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Esimese astme kohtu määruse peale võib pool ja teine protsessiosaline TsMS § 297 lg 3 järgi esitada erikaebuse, kui erikaebuse esitamise õigus on selles seadustikus ette nähtud või kui kohtumäärus takistab asja edasist menetlust. Selles lõikes nimetamata määruste peale ei saa erikaebust esitada, kuid TsMS § 297 lg 4 kohaselt võib vastuväiteid nendele määrustele esitada apellatsioonkaebuses. Kuna ärikeelu tühistamise avalduses tehtud esimese astme kohtu lahend on määrus, siis puuduks isikul vastuväidete esitamise õigus. Põhiseaduse § 24 lg 5 kohaselt on aga igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib sellisele õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Vastavalt PankrS § 91 lg-le 4 võib isik, kelle suhtes ärikeeldu kohaldati, esitada erikaebuse määruse peale, millega kohus ärikeeldu kohaldas. Seega ka ärikeelu tühistamise avalduse menetluses tehtud kohtumääruse peale erikaebuse esitamisel tuleb lähtuda PankrS § 91 lg-st 4.
14.Ringkonnakohtule esitatud erikaebuses väitis R. Nirk, et linnakohus otsustas tema õiguste ja kohustuste üle, ilma et oleks teda avalduse läbivaatamisel kohtuistungile kutsunud või nõudnud enne
asja arutamist kirjalikku seisukohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 27. märtsi 2000. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00 (RT III 2000, 9, 97) asunud seisukohale, et ärikeelu iseloomu tõttu võib esimese astme kohus ärikeeldu kohaldada istungit pidamata. Isikule, kelle suhtes ärikeeldu kohaldatakse, peab protsessuaalse garantiina olema tagatud võimalus viibida ärikeelu kohaldamise peale esitatud erikaebuse läbivaatamise juures. Käesolevas asjas leiab kolleegium, et ärikeelu tühistamine ei täida samu eesmärke ärikeelu kohaldamisega, mistõttu peab isikul, kelle suhtes on esitatud ärikeelu tühistamise avaldus, olema võimalus esitada esimese astme kohtule avalduse kohta oma seisukoht. Linnakohus on rikkunud TsMS § 249 lg-t 2 ja otsustanud erikaebuse esitaja õiguste ja kohustuste üle ilma teda kaasamata, mistõttu tuleb tühistada ka esimese astme kohtu määrus ja asi saata TsMS § 353 lg 5 alusel linnakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab linnakohus andma R. Nirgile võimaluse väljendada asjas oma seisukoht.
15.Linnakohtus jättis ärikeelu tühistamise avalduse rahuldamata põhjendusega, et kuna ringkonnakohus määras R. Nirgi suhtes ärikeelu kuni pankrotimenetluse lõpuni, puudub linnakohtul pädevus selle tühistamiseks. Selline kohtu seisukoht on ekslik. Linnakohus on esimese astme kohtuna igal juhul pädev läbi vaatama ärikeelu tühistamise avaldust. Ärikeelu tühistamise avalduse läbivaatamisel tuleb kontrollida, kas isiku osas, kelle suhtes keeldu kohaldati, on selle kohaldamise aluseks olevad asjaolud ära langenud, arvestades seejuures asjaoluga, et ärikeeldu kohaldatakse üldreeglina preventiivsetel kaalutustel. J. Luik, P. Jerofejev, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.