TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-16-9245

2-16-9245 korter, mida eestkostetav oma tervislikust seisundist tulenevalt kasutada ei saa, kuid mille eest on igakuiselt vaja tasuda kommunaalmakseid. Samuti toob Mustamäe Linnaosa Valitsus välja, et Rahvastikuregistri andmetel on eestkostetav abielus Evgeni Sinjavskiga ning korteriomand aadressil XXXX , Tallinnas on omandatud abielu kestel. Eeltoodust tulenevalt on Mustamäe Linnaosa Valitsus seisukohal, et põhjendatud on eestkostja avaldus osas, millega avaldaja soovib eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusolekut eestkostetavale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa kinnisasjast aadressiga XXXX võõrandamiseks juhul, kui kinnisasja ühisomanik on nõus ühisvara võõrandamisega, korteriomand võõrandatakse mitte alla keskmise turuhinna, rahalised vahendid paigutatakse eestkostetava arvelduskontole ning kasutatakse eestkostetava hooldus- ja ravikulude katmiseks ja isiku üldise heaolu tagamiseks. 15.02.2017. a kohtuistungil jäi Mustamäe Linnaosa Valitsus seisukoha juurde, et kuna eestkostetav saab 81aastaseks, tema tervislik seisund ei parane ja küsitav on eestkostetava nimel uue korteri ostmise mõistlikkus. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab avaldust ning leiab, et taotletud tehing ei ole eestkostetava huvidega vastuolus ning eestkostetava elukvaliteet ei muutu. Esindaja märgib, tsiviilasjas 2-16-9245 28.09.2016 toimunud kohtuistungil selgitas eestkostetava endine abikaasa Evgeni Sinjavski, et lahutas eestkostetavaga abielu juba 12 aastat tagasi. Eestkostetava esindaja jäi 15.02.2017. a kohtuistungil kirjalikult esitatud seisukoha juurde ning toetab avaldust. Kohus kaasas käesoleva tsiviilasja menetlusse puudutatud isikuna Evgeni Sinjavski. Puudutatud isiku seisukoha kohaselt ei oma ta mingeid pretensioone eestkostja poolt korteri aadressil XXXX, Tallinn müügile ja uue ühetoalise korteri ostule eestkostetava jaoks. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, Mustamäe Linnaosa Valitsuse, eestkostetavale määratud esindaja ja puudutatud isiku XXXXarvamustega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud. Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel hagita menetluses. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 187 lg 1 p 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut. PKS § 186 lg 1 sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus hagita menetluses kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Harju Maakohtu 30.09.2016. a lahendiga tsiviilasjas 2-16-9245 (tl 29-30) seati XXXX üle eestkoste ning määrati tema eestkostjaks XXXX tähtajaga kuni 30.09.2021. a. Alates 14.10.2016. a viibib eestkostetav tasulises pansionaadis LOOTUSE RAND OÜ. Eestkostetavale XXXX ́le kuulub korteriomand, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX (katastritunnus XXXX; sihtotstarve elamumaa,

2-16-9245 Tallinna linn, XXXX, pindala 1761 m2, XXXX mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr. 72, mille üldpind on 77,2 m2). Tulenevalt oma tervislikust seisundist ei kasuta käesoleval hetkel eestkostetav temale kuuluvat korteriomandit elukohana. Kohus on tuvastanud, et 29.04.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/19-5618/98 jagas kohus XXXX ja XXXX ühisvara ja jättis korteri aadressil XXXX XXXXainuomandisse. Seega on XXXX korteri ainuomanik. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut eestkostetavale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Avalduse kohaselt on eestkostetavale kuuluv korter antisanitaarses seisundis, korter vajab kapitaalremonti ning nimetatud korteris on elamine võimatu. 4-toalise korteri ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 120 eurot kuus. Eestkostja peab vajalikuks müüa eestkostetavale kuuluv 4-toaline korter ja osta eestkostetava nimele ühetoaline korter Tallinnas. Eestkostja leiab, et eestkostetaval peab olema elamiseks isiklik normaalne eluruum. Eestkostja selgitab, et peale 4-toalise korteri müüki ja ühetoalise korteri ostu jäävad lisaks eestkostetava pensionile alles täiendavad vahendid ravimite ja kõige vajaliku soetamiseks, lisaks vähenevad oluliselt korteri ülalpidamiskulud. Avaldaja selgitas, et uus korter oleks võimalik üürile anda ja saadavat sissetulekut saaks kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Lisaks leiab avaldaja, et eestkostetaval peab olema mingi eluase, mida tal oleks võimalik kasutada ja 1-toalise korteri ülalpidamise kulud on tunduvalt väiksemad. Eestkostetava jaoks on oluline teada, et tal on olemas oma elukoht. Esitatud asjaolude põhjal on kohus veendunud, et avaldaja poolt taotletav tehing on eestkostetava huvides ning eestkostetavale kuuluva korteriomandi võõrandamine ei kahjusta tema huvisid. Kohus nõustub seisukohaga, et korteriomandi omamisega kaasnevad rahalised kohustused igakuiste kommunaalkulude näol. Puudutatud isik viibib ööpäevaringsel hooldamisel hoolekandeasutuses ning eestkostetav ei saa käesoleval hetkel oma tervislikust seisundist tulenevalt temale kuuluvat korteriomandit elukohana kasutada. Kohtul ei ole alust kahelda ka asjaolus, et eestkostetavale kuuluv korter on antisanitaarses seisundis, korter vajab kapitaalremonti ning nimetatud korteris elamine on võimatu. Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja ning eestkosteasutus toetavad avaldust eestkostetavale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Kohtu hinnangul on avaldus põhjendatud ka eestkosteva nimele uue korteriomendi soetamise jaoks nõusoleku andmiseks. Avaldaja on kohtule põhjendanud taotletava tehingu tegemise vajadust, selle otstarbekust. Eestkostja on avaldanud, et soovib korteri müügist saadud rahalisi vahendeid kasutada eestkostetava nimele uue korteriomandi seotamiseks ning nimetatud tehingutest ülejäävaid rahalisi vahendeid soovib avaldaja kasutada eestkostetava ülalpidamiseks ning tema heaolu (sh ravi- ja hooldamiskulude katmine) huvides. Lähtudes eeltoodust annab kohus PKS § 187 lg 1 p 1 alusel avaldajale loa eestkostetava nimel temale kuuluva korteriomandi, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXX (katastritunnus XXXX; sihtotstarve elamumaa, Tallinna linn, XXXX, pindala 1761 m2, XXXXmõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr. 72, mille üldpind on 77,2 m2) võõrandamiseks. Kohus annab nõusoleku tingimusel, et kinnisasja müügihind ei tohi olla väiksem, kui on sarnase kinnisasja keskmine turuhind müügitehingu tegemise hetkel. Tehingu osas kehtib kohtu nõusolek ka selle tehingu raames tehtavate võimalike müügi- ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning kinnistamisavalduste tegemiseks. Kinnisasja müügi eest saadud rahalisi vahendeid tuleb kasutada XXXX ́le uue kinnisasja soetamiseks. Lisaks eeltoodule annab kohus PKS § 131 lg 1 ja § 187 lg 1 p 4 alusel avaldajale nõusoleku sõlmida eestkostetava XXXXnimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut selliselt, et kinnisasi omandatakse turuhinnaga ning omandatava kinnisasja omanikuks saab

2-16-9245 XXXX. Nõusolek hõlmab nimetatud tehingu raames tehtavate võimalike asjaõiguslike tehingute ning kinnistamisavalduste tegemist. Kohus määrab, et korteriomandi võõrandamise tehingu tegemise eest saadud rahalisi vahendeid võib kasutada ka nimetatud tehingute tegemiseks vajalike toimingutega seotud kulutuste katteks. Kui uue kinnisasja omandamisest jääb müügitehingust saadavaid rahalisi vahendeid üle, tuleb need paigutada eestkostetava arvelduskontole ning tehingust saadavaid rahalisi vahendeid võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks ning tema heaoluga seotud kulutuste, sh ravi- ja hoolduskulude katteks. Tehingust saadava raha kasutamise osas viitab kohus PKS § 186 lg-le 1, mis sätestab, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus hoiatab, et tulenevalt PKS § 179 lg-st 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend avaldaja huvides ja kohus määras puudutatud isikutele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg-s 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et puudutatud isikule riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.