Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda Y-le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Välja mõista X-lt riigituludesse apellatsioonimenetluse riigilõiv 425 eurot. X on kohustatud riigilõivu tasuma 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
X esitas 17.04.2019 Harju Maakohtule hagi Y ja C vastu solidaarselt võla 10 320 euro väljamõistmiseks.
Hagiavalduse ning selle 27.04.2019 ja 14.11.2019 täpsustuste kohaselt olid hageja ja Q abielus. Abielu lahutati 18.02.2000. Hageja ja Q ühisvara on jagatud 29.04.2002 (tsiviilasi nr 2/3/19-5618/98).
Harju Maakohtu 30.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9245 määrati täisealisele isikule Q-le (eestkostetav) eestkostjaks C, kelle ülesandeks oli eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, v.a pisitehingud, ning tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.
Hageja ja C sõlmisid kokkuleppe korteri asukohaga XXX Tallinnas remondi teostamiseks, mille eesmärgiks oli suurendada korteri müügiväärtust. Aastatel 2016 – 2017 oli selle korteri väärtus umbes 65 000 eurot. Pärast remonti oli selle väärtus 14.07.2017 seisuga 90 000 eurot. Hageja teostas korteri remonti ajavahemikul 2016.a kuni juuni 2017. Kokkulepe seisnes selles, et pärast korteri müüki pidi C tasuma hagejale remonditööde eest materjalide maksumuse, millele lisandub tööraha (dokumentide kogumine – 140 eurot, avalduse koostamine – 350 eurot, osalemine kohtuistungil – 80 eurot, XXX korteri ettevalmistamine – 4800 eurot, kokku 5370 eurot).
14.07.2017 asus eestkostetav elama korterisse asukohaga SSS Tallinnas, kus oli samuti vaja teostada remonditöid, et muuta korter elamiskõlblikuks. Neid töid teostas hageja. Korteri remont maksis 4912 eurot, millest remonttööd olid 3800 eurot ja materjalide maksumus 1112,58 eurot.
Lisaks leppisid hageja ja C kokku, et hageja teostab suvila asukohaga TTT remonditööd. Suvila remondiks kulus 1150 eurot, millest suvila müügi tehing (avalduse koostamine) oli 350 eurot ja suvila ettevalmistamine müügiks 800 eurot.
Eestkostetav suri 04.10.2017 ning tema pärijateks on kostja ja C.
Kohtule 24.10.2017 esitatud eestkostja aruande kohaselt on perioodil 30.09.2016 – 07.10.2017 eestkostetava vara kasuks teostatud töid ja osutatud teenuseid. Hageja on neid teinud kokku 10 320 euro väärtuses.
20.12.2017 esitas hageja C-le ja kostjale e-kirja teel nõude, milles teatas, et eestkostetav võlgneb hagejale 10 320 eurot ning palus kanda nimetatud summa tema arvelduskontole.
Vastuseks kirjale kinnitas C 22.12.2017, et ta on nõus tasuma hagejale võla 10 320 eurot. Käesoleva ajani ei ole hagejale võlga tasutud. Kostjate seisukohad
10.C võttis hagi 5160 euro suuruse võla osas õigeks.
11.Y palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Perekonnaseadus (PKS) sätestab imperatiivse regulatsiooni, millega keelab eestkostjal tellida töid oma lähisugulaste käest. Seega on hageja ja eestkostja vahel sõlmitud tehing tühine.
13.Hageja poolt esitatud nimekiri teostatud tööde ja materjalide kohta ei ole usutav ja hageja ei ole selle sisu millegagi tõendanud.
14.Eestkostjal oli ligipääs eestkostetava arvelduskontole, kus oli piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda vajalike tööde eest. Eestkostja oli kohustatud pidama arvestust tehtavate kulude kohta. Jääb arusaamatuks, miks ta ei kasutanud eestkostetava raha, et tasuda vajalike teenuste eest. Samuti jääb selgusetuks, miks eestkostja ei märkinud pärast eestkostetava surma kohtule esitatud aruandes, et eestkostetaval on täitmata kohustused. Tööde ja teenuste maksumused on kajastatud kantud kuludena. Menetluse edasine käik
15.Maakohus kinnitas 05.12.2019 määrusega hageja ja C vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kohustus viimane tasuma hagejale 5160 eurot 10 kalendripäeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest.
16.Kohus jätkas menetlust kostjalt 5160 euro väljamõistmise nõude osas. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 800 eurot. Lisaks mõistis kohus hagejalt riigituludesse välja menetluskulude hüvitamiseks 600 eurot ning otsustas selle tasumise tähtaja ja korra.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et eestkostja C oli eestkostetava tütar. Tulenevalt PKS § 180 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 131 lg-ga 1 ja 3 tekkis hagiavalduses esile toodud asjaoludel eestkostetavale kohustus tasuda 10 320 eurot. Kostja, kes tehingu tühisusele tugines, pidi tõendama, et eestkostetav on teinud selleks tühistamise avalduse. Kuna kostja seda tõendanud ei ole, on tehing kehtiv, kui selle olemasolu leiab tõendamist.
19.Tõendatud ei ole, et hageja ja eestkostetav eestkostja vahendusel sõlmisid kokkuleppe. Hageja esitatud tõendid (eestkostja aruanne eestkostetava vara ja kohustuste kohta, hageja 20.12.2017 kohtueelne nõue, hageja enda koostatud tööde nimekiri, Stabimer marketing hinnapakkumine, fotod korterist) seda ei tõenda.
20.Hageja tugineb täiendavalt asjaolule, et eestkostja on andnud talle eestkostetava esindajana võlatunnistuse, kus ta kohustust tunnistab. Eestkostja volitused lõppevad eestkostetava surmaga. Q suri 04.10.2017. Kostjale ja eestkostjale on pärimistunnistus väljastatud 30.10.2017. Eestkostja on aga võlga kinnitanud 22.12.2017 ehk enam kui kaks kuud pärast eestkostetava surma ja pärimistunnistuse väljastamist. Alates Q surmast said tema vara ja kohustuste osas tahteavaldusi teha ja võlatunnistusi anda ainult pärijad enda kui pärija
nimel. Seega on 22.02.2017 võlatunnitus käsitletav ainult eestkostja võlatunnistusena, millega ta võlga enda kui pärija nimel tunnistab. Sellest ei saa tuleneda kohustusi kostjale.
21.Hinnates hageja nõuet lepinguvälise võlasuhte kohta käivate käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel, leidis kohus, et hageja ei ole tõendanud kulutuste tegemist ega teenuse osutamist Q-le või tema vara huvides. Kohus selgitas kohtuistungil hagejale tema sellekohast tõendamiskoormist. Hageja esitatud tõendid (eestkostja aruanne eestkostetava vara ja kohustuste osas, hageja 20.12.2017 kohtueelne nõue, hageja enda koostatud tööde nimekiri, Stabimer marketing hinnapakkumine, fotod korterist) seda ei tõenda.
22.Lisaks on eestkostja tsiviilasjas nr 2-16-9245 eestkostetava vara ja kohustuste nimekirja p-s 4.3 märkinud, et eestkostetaval puuduvad täitmata kohustused ning p-s 5.2, et ta on hageja poolt nõutava juba välja maksnud (märkinud selle kulutustena). Samas aruandes on märgitud, et eestkostetav sai korteri müügist 90 000 eurot, igakuist pensioni üle 300 euro ja tema pangakontol oli aruande esitamise sisuga 36 267,56 eurot. Selle tõendiga on tõendatud, et eestkostetav on enda kohustused hageja ees täitnud enda elu ajal. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus ja võimalus hagetud summat välja mõista kostjalt kui pärijalt. Apellatsioonkaebus
23.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda.
24.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusnorme, kui jättis poolte vahelises võlasuhtes selle aluseks olevad asjaolud tuvastamata, vastamata kõikidele hageja väidetele, osad tõendid hindamata ja hindas tõendeid valesti.
25.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et eestkostja poolt allkirjastatud võlatunnistusest ei tulene kostjale kohustusi.
26.Maakohus järeldas valesti, et hageja ei ole tõendanud, et tema ja eestkostja vahel sõlmiti VÕS § 635 tähenduses suuline töövõtuleping, mille sisuks olid eestkostja aruandes kajastatud hageja poolt teostatud tööd ja osutatud teenused. Kohus jättis hageja esitatud tõendi (eestkostja aruande) selles osas hindamata.
27.Maakohus ei arvestanud pärimistunnistuses märgituga, mille p-s 7 pärijad kinnitasid, et kui ilmnevad pärandaja võlad, siis nad on kohustatud need tasuma lisaks pärandvara saaduga oma vara arvel.
28.Ebaõige on kohtu järeldus, et eestkostja aruandes kajastatuga on tõendatud, et eestkostetav on täitnud enda kohustused hageja ees oma eluajal. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda.
30.Samas leiab kostja, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et PKS § 180 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel koostoimes TsÜS § 131 pidi eestkostetav esitama tehingu tühistamiseks avalduse, selle tõendamiskoormis on kostjal, kuid seda ta tõendanud ei ole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
32.Hageja väidete kohaselt sõlmis ta eestkostetava Q-ga eestkostja kaudu suulise töövõtulepingu. Maakohus ühegi lepingu olemasolu ei tuvastanud. Seetõttu on asjakohatu maakohtu otsuse p-s 20 toodud käsitlus selle kohta, et tulenevalt PKS § 180 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 koostoimes TsÜS § 131 lg-ga 1 ja 3 oleks pidanud kostja tõendama, et eestkostetav on teinud tehingu tühistamise avalduse ja kuna ta seda ei tõendanud, on tehing kehtiv. Kui tehingut ei ole tehtud (lepingut sõlmitud), ei ole seda olemas ja hüpoteetiline arutlus selle üle, kas tehing oleks tulnud eestkostetava poolt tühistada või mitte, tuleb jätta maakohtu otsusest välja. Ringkonnakohus ei käsitle seetõttu pikemalt kostja apellatsioonkaebuse vastuses esitatud sellekohaseid vastuväiteid.
33.Muus osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale pärandaja kohustused üle. Q pärijad on C ja kostja, kes võtsid pärandi vastu ja peaks vastutama pärandaja täitmata kohustuse eest, kui selline kohustus oleks olemas. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole pärijate täitmata kohustuse olemasolu tõendanud. Tõendamata on nii väidetava lepingu sõlmimine kui ka eestkostetava kasuks kulutuste tegemine ja teenuste osutamine hageja rahaliste vahendite arvel.
35.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti ka seda, et C 22.12.2017 võlatunnistus (tlk 14) on antud tema enda nimel ja sellest ei saa tuleneda kohustusi kostjale.
36.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis asja lahendamisel hindamata eestkostja aruande. Kohus on sellele hinnangu andnud. Maakohus leidis õigesti, et aruande järgi ei olnud Q-l täitmata kohustusi. Hageja väidetud kohustus on aruande kirjete järgi täidetud Q elu ajal.
37.Asja lahendamisel ei oma tähtsust pärimistunnistuse p-s 7 märgitud pärijate kinnitus selle kohta, et nad on teadlikud sellest, et kui ilmnevad pärandaja võlad, on nad kohustatud need tasuma. Sellisel kinnitusel on üksnes teavituslik iseloom (vt ka käesoleva otsuse p 33) ning selle alusel ei teki kostjale kohustusi.
38.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
39.Kostja palub hagejalt välja mõista oma õigusabikulude hüvitamiseks 575 eurot. Taotluse kohaselt osutas esindaja õigusabi 5 tundi 45 minutit. Apellatsioonkaebusega tutvumiseks kulus 0,5 tundi, sellele vastuse koostamiseks 4,5 tundi ning kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja istungil osalemiseks 45 minutit. Esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot käibemaksuta, kuna õigusabiteenuse osutaja ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena.
40.Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud toimingud ja nende tegemisele kulunud aeg kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Kuigi esindaja ei ole advokaat, ei ületa kostja esindaja tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale apellatsioonimenetluse õigusabikulu taotletud suuruses.
41.Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
42.Hageja vabastati Tallinna Ringkonnakohtu 04.01.2021 määrusega käesolevas asjas apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Hagejal tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 425 eurot. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel see välja riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi peab täitma riigilõivu tasumise kohustuse lahendi jõustumisest 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.