2.Välja mõista kostjalt osaühing Xxxx (registrikood xxxx) hageja Xxxx OÜ (registrikood xxxx) kasuks võlgnevus summas 34 906,12 eurot (kolmkümmend neli tuhat üheksasada kuus eurot ja 12 senti), millest põhivõlgnevus on 33 164 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1742,12 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.Välja mõista kostjalt osaühing Xxxx hageja Xxxx OÜ kasuks menetluskulu summas 8433, 60 eurot (sealhulgas menetluses tasutud riigilõiv 1050 eurot ning õigusabikulud 7383,60 eurot).
5.Kohtuotsuse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
2-16-9419
Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.16.06.2016 esitas Xxxx OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi Osaühing Xxxx (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 01.07.2016 määrusega menetlusse. Kostja esitas 29.07.2016 kohtule vastuhagi Xxxx OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis vastuhagi 27.10.2016 määrusega menetlusse. Kostja esitas 09.12.2016 kohtule avalduse vastuhagist loobumise kohta. Kohus võttis 20.02.2017 määrusega vastuhagist loobumise vastu ning lõpetas asjas vastuhagi menetlemise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja septembris 2015 suulise lepingu teenuse osutamiseks, mille kohaselt osutas hageja kostjale raiete teostamise, metsamaterjali väljaveo ning raiejäätmete kokkuveoteenust kostja kaasomandis olnud Xxxx maaüksusel (kinnistu registriosa nr xxxx, Xxxx). Pooled leppisid kokku, et raietöid ja -jäätmete kokkuvedu teostatakse hagejale kuuluva tehnikaga ning kostja juhtnööridest lähtuvalt. Pooled leppisid kokku langetamise ja väljaveoteenuse tihumeetrihinnaks 11 eurot ja raiejäätmete kokkuveo tunnihinnaks 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hageja teostas Xxxx maaüksusel raietöid kahe John Deere harvesteri ja Ponsse metsaväljaveo traktoriga ajavahemikul 21.09.2015 kuni 03.11.2015. Nimetatud perioodi jooksul osutati hageja poolt kostjale raie- ja väljaveoteenust 3884 tihumeetri ulatuses ning raiejäätmete kokkuveoteenust kogumahus 149 töötundi. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved nr. 1480, 1481, 1484, 1500 ja 16004, kogusummas 69 148,80 eurot. Kostja on hagejale tasunud hageja poolt kostajale osutatud teenuste kogumahust üksnes osaliselt 1514 tihumeetrit raie ja väljaveoteenust kajastavad arved nr 1480 ja 1481 kogusummas 19 984,80 eurot. Kostja poolt on hagejale tasumata 2370 tihumeetri raiutud ja väljaveetud metsamaterjali ning raiejäätmete kokkuveo teenuste arved nr 1484, 1500, 16004 kogusummas 49 164 eurot. Tähtaegselt tasumata arvete tasumise osas on hagejate ja kostjate esindajad ajavahemikul 2015 detsembrist kuni 2016 veebruarini mitmed korrad kohtunud. Kohtumistel on kostja esindajad esitanud hagejale kostja poolt OÜ-le Xxxxtarnitud metsamaterjali dokumendid ning tõdenud, et Xxxx OÜ nõue Xxxx kinnistu raietööde, väljaveo ning jäätmete kokkuveo tööde osas on põhjendatud ja teenus on osutatud vastavalt Xxxx OÜ soovile. Kostja esitas 18.03.2016 kostjale pankrotihoiatuse. Kostja esindaja vastas hageja pankrotihoiatusele 01.04.2016 ning teatas, et kostja hageja nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja seadis pankrotihoiatusele antud vastuses tervikuna kahtluse alla, et hageja üleüldse nimetatud teenust kostjale on osutanud. Hageja loovutanud osa kostja vastu suunatud nõudest so. arvest nr 1484 summas 16 000 eurot kolmandale isikule, millest tulenevalt väheneb hageja nõue kostja vastu nimetatud summa ulatuses.
2-16-9419 Hageja palub kostjalt välja mõista hageja poolt teostatud tööde eest võlgnevus summas 33 164 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 1742,12 eurot.
2.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja täiendavalt, et hageja arvetel kajastatud 3 884 tm lõigatud ja väljaveetud metsamaterjali kogus täielikult vastav kostja antud juhtnööridele ja esitatud metsateatistele. Kostja on ise kohtule esitanud metsateatised, milledel märgitud raiemaht ongi ligikaudu 4000 tm ehk täpsemalt 3881 tm. Kostja on XxxxOÜ tarnedokumendid sidunud meelevaldselt hageja poolt esitatud arvetega. Hageja oli kõnealuses õigussuhtes üksnes kasvava metsa raie- ja väljaveoteenuse osutaja (mitte müüja ega veokorraldaja). Hageja faktiline tegevus kõnealuses õigussuhtes piirnes üksnes metsa raiumisega ja väljavedamisega metsaserva ehk juurdepääsu teeni. Kui palju, mis puitu ja kellele kostja metsamaterjali müüs, kellelt tellis transpordi ning kas ta tegi seda ametlikult või mitteametlikult, ei ole hagejale teada ega ka hageja võimuses kontrollida. Kostja ei esitanud mistahes teavet tööde mittevastavuse kohta ligikaudu aasta jooksul, kuigi juhul, kui kostja poolt väidetud asjaolud eksisteeriksid, siis pidid need olema kostjale koheselt teada. Seega on kostja kaotanud õiguse tugineda töö väidetavatele mittevastavustele. Antud juhul ei ole pooled kokku leppinud selles, et töö antakse üle kirjaliku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel ning vastavaid akte ei ole ka vormistatud. Hageja pidi vedama puidu, sh raiejäätmed kinnistu servale, kust kostja need kätte sai. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole kokkulepitud lõike- ja väljaveoteenust nõuetekohaselt teinud, ei ole tehtud töid kostjale üle andnud ning kostja ei ole töid vastu võtnud, mistõttu puudub hagejal sissenõutav nõue kostja vastu. Raiejäätmete kokkuveoteenuse osas puudub aga poolte vahel üldse eraldi kokkulepe tööde teostamiseks. Ei vasta tõele, et hageja ja kostja on sõlminud kokkuleppe raiejäätmete kokkuveoteenuse osutamiseks tunnihinnaga 100 eurot. Hageja ei ole esitanud nimetatud teenuse tellimise ja osutamise, ega ka koguse 149 töötunni kohta ühtegi tõendit. 100 eurot tunnis on nimetatud töö eest ebamõistlikult kõrge hind, mis ületab tavapäraselt nimetatud teenuse eest tasumisele kuuluvat tasu vähemalt kolme kordselt. Samuti ei ole tavapärane sellesisulise teenuse eest tasu maksmine töötunni alusel, vaid tavapärane on tasustamine vastavalt raiejäätmete kogusele. Pooled ei ole kokku leppinud, et metsa lõikamine ja väljavedu teostatakse Xxxx kinnistul kostja juhtnööridest lähtuvalt. Samuti ei ole kunagi avaldatud kostjale, et hinnanguline raiemaht on 4000 tihumeetrit. Kostjat esindanud Xxxxandis enne teenuse tellimist hagejale üle metsateatised, milles oli täpselt määratletud raiemaht, raieliik ja eraldised, kus vastavat raiet teha. Lisaks oli täpselt teada enne raie alustamist raie kogumaht, milleks oli 3696 tihumeetrit. Kostja pidi asjatundjana teostama enda äranägemisel ja riisikol tööd vastavalt metsateatistele parimal viisil tellijale, sh pidi tööde hulka kuuluma ka raiejäätmete kokku- ja väljavedu. Hageja kohustus teostama metsa lõikamise ja väljaveoteenuse vastavalt metsateatistes näidatud eraldistel ja mahtudele, lähtudes lõikeliigist. Hageja poolt on edastatud kostjale üleantud materjalikogustega mitteühtivad arved, kuid tööd on jäetud kostjale üle andmata ning hageja on keeldunud kostja pöördumistele vaatamata teostama kohapealsed mõõtmised, et tuvastada lõigatud metsamaterjali kogused metsaeraldiste lõikes. Hageja hoiab siiani kõrvale tööde üleandmisest. FIE Xxxxon tuvastanud, et hageja on rikkudes poolte vahelist töövõtulepingut teostanud raiet metsaeraldistel 10, 11, 15, 16, 19, 21, 22 ja 23 mahus, mis ei vasta metsateatises lubatule. Kostja soovis teostada metsaeraldiste üle mõõtmise koos hagejaga, et tuvastada millistelt eraldistelt ja kui palju on metsa raiutud, kuid hageja keeldus sellest. Hageja ei ole andnud kostjale tööde vastuvõtmiseks tähtaega ning on hoopis ise keeldunud Xxxx kinnistul olukorra fikseerimisest ja teostatud tööde mahu fikseerimisest. Tööd käesoleva ajani kostjale üle andmata. Ainuüksi hageja poolt hagis avaldatust nähtub, et hageja on ületanud omavoliliselt tööde
2-16-9419 teostamise käigus etteantud ja lubatud mahtusid 188 tihumeetrit ulatuses (tegelikkuses enamgi veel) ning lisaks ei ole andnud lubatud mahtude alusel lõigatud metsamaterjali üle kostjale koguses 546,21 tihumeetrit. Kostja ei nõustu ka hageja viivisenõudega, kuna hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Arve nr. 1500 osas märgib kostja täiendavalt, et see on esitatud kostjale esmakordselt alles koos hagiga, seega ei saanud kostja olla arve tasumisega viivituses enne hagimaterjalide kättesaamist. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kostja vastu raha saamise nõude, tuginedes sellele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline teenuse osutamise leping, mille alusel osutas hageja kostjale raiete teostamise, metsamaterjali väljaveo ning raiejäätmete kokkuveoteenust kostja kaasomandis olnud kinnistul. Hageja nõuab kostjalt hageja poolt osutatud teenuse eest tasumist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline õigussuhe töövõtulepingu tunnustele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: - Kostjale kuulus kuni 19.02.2016 mõtteline osa suurusega 3183/4029 Xxxx kinnistust (registriosa nr xxxx) (I kd tl 7-20); - Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt teostas hageja ajavahemikus 21.09.201503.11.2015 kostja kaasomandis olnud Xxxx kinnistul metsamaterjali raie- ja väljaveoteenust; - Hageja teostas töid kahe John Deere harvesteri ja Ponsse metsaväljaveo traktoriga; - Kostja on 12.10.2015 tasunud hagejale pangaülekandega summa 6784,80 eurot selgitusega „arve 1480, Raie ja väljavedu mü septembris ning 16.10.2015 summa 13 200 eurot selgitusega „arve nr 1481, raie ja väljavedu Xxxx oktoobris“ (I kd tl 30); - Hageja on 18.03.2016 esitanud kostjale pankrotihoiatuse (I kd tl 34-35), millele kostja on esitanud vastuse 01.04.2016 (I kd tl 36-39); - OÜ Xxxxja kostja vahel on 23.09.2015 sõlmitud metsamaterjali ostu-müügi eelleping nr 1534, mille kohaselt müüs kostja OÜ-le Xxxxmetsamaterjali (I kd tl 41); - Kostja poolt on tasumata arve nr 1484 eest summas 19 800 eurot (I kd tl 92), arve nr 16004 eest summas 11 484 eurot (I kd tl 96) ning arve nr 1500 eest summas 17 880 eurot.
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja teostas raie- ja väljaveoteenust Xxxx kinnistul vastavalt kokkuleppele ja nõuetekohaselt; kas poolte vahel oli eraldi kokkulepe ka raiejäätmete kokkuveoteenuse osutamises ning kas tööd on kostja poolt vastu võetud ja hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks Harvesteride tööaruanded ja kalibreerimist tõendavad dokumendid Xxxx maaüksusel (I kd tl 21-29), mis näitavad, et perioodi 21.09.2015-03.11.2015 jooksul osutati kostjale hageja poolt raie- ja väljaveoteenust 3884 tihumeetri ulatuses ning raiejäätmete kokkuveoteenust kogumahus 149 töötundi. Hageja on esitanud kostjale arved nr 1480 ja 1481, mille eest kostja on hagejale tasunud (I kd tl 30). Tasumata on arvete nr 1484 (I kd tl 31), nr 16004 (I kd tl 32) ning nr 1500 (I kd tl 33) eest. Hageja on selgitanud, et hageja oli kõnealuses
2-16-9419 õigussuhtes üksnes kasvava metsa raie- ja väljaveoteenuse osutaja (mitte müüja ega veokorraldaja). Hageja faktiline tegevus kõnealuses õigussuhtes piirnes üksnes metsa raiumisega ja väljavedamisega metsaserva ehk juurdepääsu teeni ning et kostja on XxxxOÜ tarnedokumendid sidunud meelevaldselt hageja poolt esitatud arvetega. Hageja on kohtule esitanud OÜ Xxxxja Xxxx OÜ vahel sõlmitud metsamaterjali ostu-müügi eellepingu ning arved, mis kajastavad kostja ja OÜ XxxxXxxx kinnistult pärineva ning lõigatud ja väljaveetud metsamaterjali koguseid (I kd tl 41-52). Hageja on esitanud kohtule Xxxx hakkevirnade fotod, millega soovib hageja tõendada, et faktiliselt on hageja poolt kokkuveetud raiejäätmed kostja valduses ehk asuvad kostjale kuuluval kinnistul (I kd tl 126131). Kostja lepingulise esindaja poolt kompromissläbirääkimiste käigus saadetud e-kiri kinnitab, et 26.10.2016 seisuga peaks Xxxx kinnistul hageja poolt väljaveetud raiejäätmeid olema ladustatuna ca 2000m3 mahus (I kd tl 158-160). Et pooltevahelise kokkulepe kohaselt toimus eraldi raiejäätmete väljavedu hageja poolt, soovib hageja tõendada XxxxOÜ hinnapakkumisega, milles nähtub, et raiejäätmete väljavedu (kokkuvedu) käsitletakse eraldi tööna (I kd tl 114). Raiejäätmete kokkuveo hinna osas selgitab hageja, et hageja poolt ostutatud teenuse eest esitatud arvel nr 1500 märgitud 100 eurot tund on täiesti tavapärane teenuse hind kõnealuses valdkonnas. ning raiejäätmete kokkuveo hinnastamisel lähtutakse metsatöömasina võimekusest, mida teenuspakkumisel kasutatakse. Selle tõendamiseks on lisatud XxxxOÜ pakkumine, millest nähtub, et XxxxOÜ osutab raiejäätmete väljaveoteenust kahe metsatöömasinaga Valmet 840.4 (hind 80 eur/h) ja John Deer 810 (hind 70 eur/h). Hageja osutas sama teenust metsatöömasinaga Ponsse Elephant (hind 100 eur/h). Hageja selgitab, et töötunni hinnaerinevus tuleneb otseselt viidatud masinate väljaveovõimekusest. Kui Valmet maksimaalne kandevõime on 14 000 kg (I kd tl 115117) ja John Deer 810 maksimaalne kandevõime on 9 000 kg (I kd tl 118-120), siis Ponsse Elephant maksimaalne kandevõime on 18 000 kg (I kd tl 121). Jagades teenuse osutamiseks kasutatavate masinate töövõime tunnihinnaga, siis selgub, et XxxxOÜ pakkumise vastav koefitsient on (vastavalt Valmet 5,71 ja John Deer 7,77) kõrgem, kui hageja poolt kostjale esitatud arvel kajastatu (Ponsse vastav koefitsient on 5,55). Hageja poolt teostatud tööde hinna vastavust turuhindadele soovib hageja tõendada ka XxxxPõhja-Eesti Metsaühistule tehtud järelepärimisele saadud vastuse (I kd tl 196-198). Hageja on esitanud kohtule veel AS Xxxx poolt esitatud vastuse hageja päringule (I kd tl 122-123), millega hageja soovib tõendada, et harvesteri aruanded ei ole ühepoolselt muudetavad ehk manipuleeritavad ning seega on harvesteri aruanded usaldusväärsed. Kostja poolt esitatud Xxxx arvamuse osas leiab hageja, et tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga ning on omalt poolt esitanud tõendid, mis hageja hinnangul kinnitavad Xxxx ebausaldusväärsust asjatundjana (I kd tl 161-195).
7.Kostja on esitanud kohtule tõendina metsateatise, mille kostjat esindanud Xxxxandis enne teenuse tellimist hagejale üle ning milles on määratletud raiemaht, raieliik ja eraldised (I kd tl 82-84). Kostja seisukoha kohaselt tõendab see asjaolu, et hageja ei ole kokkulepitud tööd nõuetekohaselt teinud. Samuti tõendab töö mittevastavust lepingutingimustele kostja hinnangul see, et hageja ja tema juhatuse liige Xxxxon ebaseadusliku raietegevuse eest saanud varasemalt kriminaalkorras karistada (I kd tl 85). Kostja esitas kohtule FIE Xxxx poolt koostatud akti, mille kohaselt on tuvastatud, et hageja on rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut teostades raiet mahus, mis ei vasta metsateatistele (I kd tl 86). Kostja vastuväite kohaselt on hageja esitanud 14.10.2015, 21.10.2015 ja 22.01.2016 kostjale arved, millel oli hageja poolt märgitud puidu kogus suurem, kui tegelikult OÜ-le Xxxx üle oli antud (I kd tl 89-92 ja tl 95-96). Kostja on esitanud kohtule OÜ Kreedix nõudekirja (I kd tl 93) ning kostja vastuse selle osas (I kd tl 94), milles kostja palus edastada OÜ Kreedix nõude aluseks olevad dokumendid. Kostja on kohtule esitanud asjatundja arvamusena Xxxx hinnangu, mis tõendab seda, et hagejal puudub mistahes alus nõuda täiendavat tasu raiejäätmete kokkuveoteenuse eest (I kd tl 139-141).
2-16-9419
8.Asudes hindama eeltoodud tõendeid ja põhistusi kogumis tuvastab kohus esmalt pooltevahelise kokkuleppe sisu. Seda, millist teenust ja kui suures ulatuses hageja teostanud on, tõendavad kohtu hinnangul esmalt Harvesteride tööaruanded ja kalibreerimist tõendavad dokumendid Xxxx maaüksusel (I kd tl 21-29), mille kohaselt on perioodi 21.09.2015-03.11.2015 jooksul osutati kostjale hageja poolt raie- ja väljaveoteenust 3884 tihumeetri ulatuses ning raiejäätmete kokkuveoteenust kogumahus 149 töötundi. Töökäskude usaldusväärsust on kinnitanud AS Xxxx esindaja xxxx (I kd tl 122-123). Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja on kostjale metsaraie teostamise ja metsamaterjali väljaveoteenust osutanud. Raiejäätmete kokkuveoteenuse osas on kostja esmalt märkinud, et sellekohane eraldi kokkulepe tööde teostamiseks poolte vahel üldse puudub (I kd tl 73). Seejärel on kostja asunud seisukohale, et hageja pidi kokkuleppe kohaselt ka kokkuveoteenust osutama, küll aga ei saa hageja kostjalt selle eest eraldi tasu nõuda, vaid see peab sisalduma kõigi teenuste hinnas (I kd tl 136). Samuti on kostja seisukohal, et tunnihind 100 eurot kokkuveoteenuse osutamise eest on ebamõistlikult kõrge ning kostja ei oleks sellise hinnaga nõus olnud. Seda, et hageja on kostjale üldse raiejäätmete kokkuveoteenust osutanud, tõendavad kohtu hinnangul hageja poolt esitatud tõenditest fotod, millest nähtub, et hageja poolt kokku veetud raiejäätmed asuvad endiselt kostjale kuuluval kinnistul (I kd tl 126-131). Viimast kinnitab ka kostja esindaja poolt hageja esindajale saadetud e-kiri, milles kostja esindaja märgib, et raiejäätmeid peaks olema umbes 2000m3 (I kd tl 158). Seega on tuvastatud, et poolte vahel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi hageja kostjale teostama nii metsaraie-, väljaveo- ning ka raiejäätmete kokkuveoteenust. Seda, et raiejäätmete kokkuveoteenuse tasu ei sisaldunud metsaraie-, väljaveoteenuste hinnas, tõendab kohtu hinnangul XxxxOÜ hinnapakkumine (I kd tl 114), millest nähtub, et lõikuse- ja väljaveo hinda arvestatakse eraldi ning lõikuse ja väljaveo maksumuseks on hinnapakkumise järgi 12-14 eurot/tm. Kuna hageja ja kostja kokkulepitud hinnaks oli 11 eurot/tm, siis on põhjendatud hageja seisukoht, et arvestades selle hinna hulka ka veel kokkuveoteenuse, ei oleks see loogiline ega mõistlik. Sama seisukohta kinnitab ka Põhja-Eesti Metsaühistu vastus hageja järelpärimisele (I kd tl 196-198), millest nähtub, et raiejäätmete väljavedu ei kasutata tänapäeval kompleksteenuse osana. Kostja on oma vastuväite tõendamiseks esitanud asjatundja Xxxx arvamuse (I kd tl 139-141), milles Janno Nikolajev on seisukohal, et kompleksteenuse (raie- ja väljaveo teenus) hind on 12 eurot/tm ning sellele lisandub okste väljaveo hind (ehk kokkuveoteenus) 2 eurot kant või 50 eurot tunnis. Xxxx seisukoht, mille kohaselt on kokkuveoteenuse hinnaks üldjuhul 50 eurot, ei tõenda kohtu hinnangul seda, et kostja ei ole hagejaga 100 euro suuruses tunnihinnas kokku leppinud. Kohtul on põhjust kahelda Xxxx kui asjatundja pädevuses. Nimetatud isiku puhul ei ole esitatud kohtule andmeid, mis kinnitaksid tema kompetentsi (nt haridust tõendav dokument) antud valdkonnas. Arvamuse usaldusväärsuse seavad kahtluse alla ka hageja poolt esitatud tõendid Xxxx tausta ning seotuse kohta kostjaga (I kd tl 161-195).
9.Kuna kohus on tuvastanud, et hageja on töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitnud, siis tuleb järgmiseks analüüsida, kas kostjal on kohustus selle eest hagejale tasu maksta. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt nt RKTKo nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13, p. 14). VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Riigikohus on selgitanud, et töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (3-2-1-145-14, p. 17). Hageja on kostjale esitanud arved, milledel on märgitud arve tasumise tähtaeg. Arvete nr 1480 ning
2-16-9419 1481 on kostja tähtaegselt tasunud (I kd tl 30). Puudub vaidlus, et arvete nr 1484, 16004 ning 1500 eest kostja tasunud ei ole. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud sellele, et hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole kokkulepitud tööd nõuetekohaselt teinud ega kostjale üle andnud (I kd tl 75). Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks, sest asjas on leidnud tuvastamist, et hageja on tööd teostanud ning tulenevalt eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohast (3-2-1-145-14, p. 17) muutub tasu sissenõutavaks töö valmimisega. Esitatud tõenditest ei nähtu, et poolte vahel oleks olnud eraldi kokkulepe selle kohta, et töö tuleb eraldi töövõtja poolt tellijale üle anda. Pooltevahelisest praktikast nähtub, et töö valmimisel on hageja esitanud kostjale arve ning kahe esimese arve tasumisega on kostja sellist käitumist ka aktsepteerinud.
10.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja tasunõuded on muutunud sissenõutavaks, siis seejärel tuleb hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 näeb ette, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Lg 3 ütleb, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja on esitanud kohtule tõenditena metsateatised (I kd tl 82-84), väljavõtte artiklist (I tl 85) ning Xxxx koostatud akti (I kd tl 86), millest peaks nähtuma, et hageja ei ole oma töid teostanud nõuetekohaselt ning on seeläbi rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut. Küll aga ei ole kostja tõendanud, et on hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest esimesel võimalusel teavitanud ning puuduseid piisavalt täpselt kirjeldanud. Seega ei või kostja kohtu hinnangul töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Antud juhul on hageja arve nr 1484 esitanud kostjale 21.10.2015 (I kd tl 91-92), arve nr 16004 22.01.2016 (I kd tl 95-96). Arve nr 1500 osas on kostja märkinud, et see sai talle esmakordselt teatavaks alles käesoleva tsiviilasja käigus (I kd tl 74). Riigikohus on asunud seisukohale, et kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (3-2-1-145-14, p. 22). Kostja esitas 29.07.2016 kohtule vastuhagi kahju hüvitamise nõudes (I kd tl 72-81), kuid loobus sellest 09.12.2016 avaldusega (II kd tl 3-5). Seega ei esine antud juhul ühtegi alust kokkulepitud tasu maksmisest keeldumiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 635 lg 1 ning § 108 lg 1 alusel välja mõista võlgnevus summas 33 164 eurot.
11.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,
2-16-9419 loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on hagis palunud kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras. Eeltoodust kuulub arve nr 1484 eest väljamõistmisele viivis summas 710,72 eurot (ajavahemik 23.10.2015-10.06.2016); arve nr 1500 eest summas 725,93 (ajavahemik 22.10.2015-10.06.2016); arve nr 16004 eest summas 305,47 eurot (ajavahemik 30.01.2016-10.06.2016). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks tasumata arvetelt välja mõista viivis summas 1742,12 eurot.
12.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 28.12.2016 määrusega. Kohus leiab, et rakendatud hagi tagamise abinõu tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel jätta kehtima otsuse täitmise tagamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui teine menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
16.Hageja on 07.02.2017 esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (II kd tl 52-72), milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 8465,60 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 eurot, riigilõiv hagi tagamise taotluse ja tagatise esitamiselt summas 82 eurot ning õigusabikulud summas 7383,60 eurot. Kohus andis kostjale oma 30.01.2017 e-kirja/määrusega (II kd tl 47) tähtaja hageja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks kuni 10.02.2017. Kostja ei ole tähtajaks oma seisukohta esitanud.
17.Kohtu hinnangul on riigilõivu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega ning see tuleb kostjalt summas 1050 eurot hageja kasuks välja mõista. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 1000 eurot (I kd tl 97) ning hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot (II kd tl 42).
2-16-9419
18.Hageja on 27.12.2016 tasunud hagi tagamise tagatise summas 32 eurot, mille palub samuti kostjalt välja mõista. Kohus märgib, et tagatise näol ei ole tegemist menetluskuluga, mida saab teiselt poolelt välja mõista. TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. TsMS § 391 lg 2 kohaselt hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast alates. Lg 1 p 2 sätestab, et hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus vajaduse möödumisel tagatise tagastamist taotleda, kuid selle taotluse saab kohus lahendada alles kohtulahendi jõustumise järgselt.
19.Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuks.
20.Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 7383,60 eurot. Kokku on hagejal kulunud õigusabi osutamise peale 61,53 tundi. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude näol tegemist vajalike ja põhjendatud kulutustega ning õigusabikulud summas 7383,60 eurot tuleb kostjalt hagejale hüvitada.
21.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane ja seega arvestab kohus talle hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta.
22.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.