AS Kohtla-Järve Soojus hagi M. P.’i vastu 2 990 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
09. märts 2006.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja V. V. (isikukood X); Kostja M. P. (isikukood X); Kostja esindaja S. J. (isikukood X)
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja M. P.’ilt (isikukood X, elukoht X) AS-i Kohtla-Järve Soojus (registrikood X, asukoht X) kasuks võlgnevus 278.42 (kakssada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 42 senti.
3.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil
1.24. jaanuaril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on jätnud õigeaegselt tasumata hageja poolt osutatud soojusenergia teenuste eest korteris aadressil X. Kostjale on välja saadetud pretensioon, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja selle tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja võlgnevust ei ole tasunud.
2.Hageja palus vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13, elamuseaduse (ES) § 37, tsiviilkoodeksi (TsK) § 477 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 välja mõista kostjalt seisuga 01.01.2005.a tekkinud soojusenergia võlgnevus 2990 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, kinnistusosakonna tõenditasu 40 krooni ja õigusabikulud 224,20 krooni.
KOSTJA VASTUS
3.03. märtsil 2006.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt 18.06.2003.a teostas OÜ Fluk Tehnik kostja korteris keskkütte radiaatorite väljalõikamise ning korterisse on paigaldatud gaasikattel. Kostja on sõlminud AS-iga Eesti Gaas maagaasi ostu-müügilepingu. Hageja ja kostja vahel lepingulised suhted puuduvad. Vastavalt OÜ Buroff poolt teostatud soojustehnilisele arvestusele objekti soojuspinge muutmiseks ja kostja korteri köetava jääkpinna arvestusele, moodustab korteri köetav jääkpind 1,3 ruutmeetrit. Alates18.06.2003.a pole kostja korteri kütmiseks hageja poolt toodetud soojusenergiat tarbinud. KOHTUISTUNG 07.02.2006.a.
4.Kohtuistungil hageja esindaja esitas kohtule koondarvestuse, võlgnevuse arvestuse, esitatud arved, elektroonilise vastuse, Tallinna Tehnikaülikooli ekspertarvamuse ja ekspert Urmas Saksakulmi ekspertarvamuse. Hageja ei vaielnud kohtuistungil vastu väitele, et kostjal on gaasikattel, kuid leidis, et kostja ei ole tõendanud, et kasutab alternatiivkütet.
5.Kostja esitas kohtuistungil keskkütte väljalülitamise akti ja kviitungid. KOHTUISTUNG 09.03.2006.a.
6.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagiavalduses toodud põhjenduste juurde. Esindaja teatas, et kuna kostja ei ole esitanud originaaldokumente alternatiivküttele ülemineku kohta, on hageja lähtunud 100% köetavast pinnast.
7.Kostja ja tema esindaja hagi ei tunnistanud ja jäi oma vastuses toodud põhjenduste juurde. Kostja polnud teadlik, et peab hagejale esitama saadud loa üleminekuks alternatiivküttele. Kuid peale radiaatorite eemaldamist ei ole kostja kuuma vett tarbinud. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et kostja on nõus maksma 4 % soojuse üldsummast ja 6m3 vee ülekulu eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonna 03.01.2005.a tõendi kohaselt kuulub kostjale korteriomand asukohaga Ahtme mnt 55-21, Kohtla-Järve üldpinnaga 32 m2 (registriosa nr 7991). 13.06.2003.a kirjutas kostja elumaja teenindajavale ettevõtjale avalduse keskkütteradiaatorite mahalõikamise lubamiseks (t.lk. 16). Elumaja teenindaja OÜ Iidla Maja poolt 18.06.2003.a koostatud akti kohaselt kostja korteris on radiaatorid maha võetud, püstikud on isoleeritud ning
2 (4)
2-05-217 soe vesi on väljalülitatud, korterisse on paigaldatud gaasikattelt (t.lk. 70). Ka OÜ Fluk Tehnik 18.06.2003.a tõendi kohaselt teostas ta kostja korteris keskkütteradiaatorite mahalõikamise. 03.07.2003.a paigaldati kostja korterisse gaasikütte (t.lk. 15, 18). OÜ Buroff poolt teostatud arvestuste kohaselt pärast kesskütteradiaatorite maha lõikamist kostja korteri kütmiseks kuuluv jääkpind on 1.3 m2 või 4% korteriüldpinnast (t.lk. 19-21). Nende tõenditega on tuvastatud, et tegelikult alates 2003.a juulikust pole kostja hageja teenuseid kasutanud.
10.Alates 01.07.2003.a kuni 31.08.2004.a hageja arvestas kostjale soojusenergia eest 100% ulatuses, põhjendusel, et kostja sai kasutusloa ehitise tehnosüsteemide muutmiseks alles 14.06.2005.a. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 14.06.2005.a tõendi alusel vormistati kasutusluba kostja korteri küttesüsteemi ümberehitamiseks (t.lk. 60-63). Asjaolu, et enne seda kostjal ei olnud kasutusluba ei tähenda, et kostja tarbis hageja teenuseid täies mahus. Ilma kasutusloa saamiseta alternatiivküttesüsteemile üleminek annaks hagejale küll õiguse endise olukorra taastamise nõudes, kuid see ei loo hagejale õigust nõuda kostjalt kasutamata teenuste eest tasumist.
11.Alates 01.07.2001.a kehtima hakanud korteriomandiseaduse §13 lg1 alusel tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Korteriühistusseaduse (KÜS) §151 sätestab majandamiskulude mõiste ja tasumise kohustuse. KÜS §15 1 lg1 teise lause kohaselt lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Nendest sätetest tulenevalt oli kostja kohustatud tasuma hagejale tegelikult kasutatud teenuste eest.
12.Põhjendamatud on hageja väited selle kohta, et kostja korteris kasutatava keskkütte jääkkoormuse arvestanud OÜ-le Buroff väljastatud tegevuslitsents ei anna talle õigust teostada soojustehnilisi ümberarvestusi. Taolistes hagides hageja on nõustunud teiste kostjate vastu esitatud hagides jääkkoormusega, mis on enam vähem võrdne käesolevas hagi kostja korteri jääkkoormusega.
13.Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool hagimenetluses peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS §231 lg1 kohaselt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Hageja pole tõendanud, et kostja tarbis hageja teenuseid täies mahus. Seega ei saanud hageja ka esitada kostjale arveid 100%-lt ning tarbitud soojusenergia maksumuse väljatoomisel lähtub kohus kostja tõenditest.
14.Hagi on esitatud alusetu rikastumise sääste alusel. Alates 01.07.2002.a kehtima hakanud VÕS §1027 alusel peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku alusta saadu. Hageja on arvestanud kostjale arveid kokku summas 2 990 krooni (t.lk 32-47), sellest 165.43 krooni 6 m3 soe eest, s.h 07.01.2004.a arves 137. 86 krooni ja 06.03.2004.a arves 27.57 krooni (t.lk.39, 41). Ülejäänud summa 2 824.57 krooni (2 990 - 165.43) on arvestatud keskkütte eest. Kuna kostja korteris kasutatava keskkütte jääkkoormuseks on 4%, siis tuleb kostjalt välja mõista keskkütte eest (sooja kao) eest vaid 112.99 krooni (2 824.57 x 4%). Kokku kuulub hagi rahuldamisel summas 278.42 krooni (165.43 + 112.99) ulatuses.
3 (4)
2-05-217
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätestatut. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280 krooni. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 kolmandale lausele jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
16.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.