Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-2-1-27-04 Tartu, 4. märts 2004. a Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Heinu Grüningu hagi Põlevkivi Kaevandamise AS vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. detsembri 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-269/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põlevkivi Kaevandamise AS erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 9. veebruar 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2.detsembri 2003. a määrus osas, millega otsustati jätkata Heinu Grüningu hagis tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise saamiseks menetlust hüvitise nõudes alates
28.oktoobrist 1996. a. Lõpetada menetlus Heinu Grüningu hagis Põlevkivi Kaevandamise AS vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise nõudes alates 28. oktoobrist 1996. a.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
3.Erikaebus rahuldada.
4.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid
12.detsembril 2003. a Põlevkivi Kaevandamise AS erikaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Heinu Grüning esitas 19. augustil 2002. a hagi AS Estonia Kaevandus vastu ja palus kostjalt välja mõista tervisekahjustuse tekitamise eest 172 621 krooni ning alates 2002. aasta septembrist iga kuu 3725 krooni 8 sendi suurune hüvitis. Kostja keeldus kahju hüvitamisest. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Estonia kaevanduses 29. augustist 1973. a kuni 30. aprillini 1999. a puurijana. 16. mail 1996. a diagnoositi tal kutsehaigus - vibratsioonitõbi - ja määrati III invaliidsusgrupp töövõime kaotusega 40% eluaegselt. Seega kaotas hageja osalise töövõime kostja juures töötamise tõttu. 16. maini 1996. a oli ta keskmine töötasu 3876 krooni kuus. Ta saab invaliiduspensioni 492 krooni kuus. Seega jääb iga kuu saamata tulu 1058 krooni 40 senti (3876 x 0,4) - 492).
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus asjas menetluse lõpetada. Hageja on varem sama eseme ja aluse hagiga pöördunud kohtusse Riigiettevõtte (RE) Eesti Põlevkivi vastu. Hageja loobus nõudest ja kohus lõpetas menetluse. AS Estonia Kaevandus on RE Eesti Põlevkivi õigusjärglane ning alates
17.septembrist 2002. a on AS Estonia Kaevandus ärinimi Põlevkivi Kaevandamise AS.
3.Ida-Viru Maakohtu 2. mai 2003. a määrusega lõpetati TsMS § 217 p 3 alusel asja menetlus. Kohus leidis, et samade poolte vaidluses sama hagieseme üle on samal alusel olemas jõustunud kohtumäärus, millega kohus võttis hageja hagist loobumise vastu ja lõpetas asjas menetluse. Määruse põhjenduste kohaselt esitas hageja 16. augustil 1996. a kohtusse hagi RE Eesti Põlevkivi vastu, milles nõudis kostjalt igakuise hüvise väljamõistmist alates 16. maist 1996. a. Hagi alusena märkis hageja kutsehaigusesse haigestumise ja 40% ulatuses töövõime kaotuse kindlakstegemise 1996. a tähtajatult.
19.augustil 2002. a Põlevkivi Kaevandamise AS vastu esitatud avalduses märkis hageja hagi esemena: 1) välja mõista kostjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitis perioodi juuni 1996. a
kuni august 2002. a eest kokku 172 621 kroon 3 senti; 2) välja mõista kostjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitis alates septembrist 2002. a 3725 krooni 8 senti kuus. Hagi alusena ehk hageja nõuet põhjendavate asjaoludena on hageja märkinud kutsehaigusesse (vibratsioonitõbi) haigestumise, sest ta töötas kaevanduses Estonia 29. augustist 1973. a kuni 30. aprillini 1999. a ning tal on 1996. a kindlaks tehtud töövõime kaotus 40%. Hageja töövõime kaotus 40% on kindlaks tehtud tähtajatult Kohtla-Järve VEK 9.-16. mai 1996. a läbivaatuse aktiga. Selle akti on hageja kohtule esitanud tervisekahjustusest tingitud hüvise nõudes tõendina nii 1996. a kui ka 2002. a hagis. Samuti on töövõime kaotuse tekkimise põhjusena märgitud nii 1996. a kui ka 2002. a hagis vibratsioonitõbi, mis on väidetavalt tekkinud Estonia kaevanduses töötamise ajal. Seega oli nii 1996. a ja on ka 2002. a esitatud hagi aluseks kostja poolt hagejale kutsehaigusega kahju tekitamine ning hagi esemeks tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamine samal ajaperioodil. Hageja on nii 1996. a kui ka 2002. a esitanud nõude ühe ja sama isiku vastu (tlk 26-27, 37-40, 46-55, 67-84). Hagis, kus nõutakse hüvitise väljamõistmist igas kuus, on õigusaktidega ette nähtud hageja kasuks tehtava positiivse otsuse korral hüvitise väljamaksmine perioodiliste maksetena kogu aja eest, mille osas on kindlaks tehtud ajutine töövõimetus. Seega vaatab kohus hagi läbi kõigi tulevikku suunatud maksete osas ilma ajalise piiranguta. Hagejale negatiivse otsuse või menetluse lõpetamise korral ei saa ta uuesti sama aluse ja esemega hagiga kohtusse pöörduda, sest TsMS § 219 lg 1 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral hagiga uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Sama oli sätestatud ka 1996. aastal kehtinud TsKS §-s 200.
4.Erikaebuses palus hageja maakohtu määruse tühistada. Kaebuse kohaselt olid 1996. a ja 2002. a hagid esitatud erinevate isikute vastu, s.o RE Eesti Põlevkivi ja AS Estonia Kaevandus vastu. Iseseisev AS Estonia Kaevandus ei ole sama isik, mis oli RE Eesti Põlevkivile alluv Estonia kaevandus. Põlevkivi Kaevandamise AS vastu ei ole ta hagi esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Viru Ringkonnakohus tühistas 2. detsembri 2003. a määrusega TsMS § 333 lg 2 alusel maakohtu määruse osas, millega lõpetati menetlus Heinu Grüningu hagis tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise saamiseks alates 28. oktoobrist 1996. a. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata.
6.Ringkonnakohus märkis, et äriregistri andmetel on 17. septembrist 2002. a AS Estonia Kaevandus ärinimi Põlevkivi Kaevandamise AS ning tegemist on sama juriidilise isikuga. Ärinime vahetus ei tähenda erinevaid juriidilisi isikuid ja seetõttu on erikaebuse see väide asjakohatu.
7.Ringkonnakohus leidis, et varalist vastutust töötaja tervisekahjustuse eest isiku poolt, kes oli kohustatud kannatanu eest maksma kindlustusmakseid (s.o tööandja materiaalset vastutust töötaja ees) reguleerib TsK § 464 lg 1. Tervisekahjustuse hüvitis kujutab endast kahju hüvitamist, kusjuures kahju seisneb tervisekahjustusest tingitud saamata jäänud töötasus. Töötasu tuleb välja maksta jooksva kuu möödudes. Seega saab tervisekahjustusest tingitud kahjust rääkida iga järgneva kuu möödumisel. Seetõttu on pärast analoogses nõudes asja menetluse lõpetamise korral järgnevate kuude
(ajaperioodi) möödudes tegemist uute asjaoludega, mistõttu ei ole asja menetluse lõpetamine teistkordses hagis hüvitise saamiseks, alates esimeses asjas menetluse lõpetamise määruse tegemisest õige, ega vasta TsMS § 217 p 3 sätetele.
8.Tööandja materiaalne vastutus töötaja ees järgneb TsK § 464 lg 1 kohaselt ainul tööandja süü korral. Maakohus peab hagejale tegema ettepaneku selgitada, milles seisnes kostja süü (õiguserikkumine) talle tervisekahjustuse tekkimises. Seega peab hageja esitama selle kohta tõendeid.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Erikaebuses palub Põlevkivi Kaevandamise AS tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega tühistati osaliselt maakohtu menetluse lõpetamise määrus ja otsustati jätkata menetlust H. Grüningu hagis tervisekahjustuse hüvitise nõudes alates 28. oktoobrist 1996. a, ja saata asi samale või teisel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Vaieldakse selle üle, kas hageja on esitanud hagi teist korda või on tegemist uue hagiga. Ringkonnakohus leidis, et perioodi algusega 28. oktoobrist 1996. a osas ei saanud menetlust TsMS § 217 p 3 alusel lõpetada, sest tervisekahjustuse hüvitis on tingitud saamata jäänud töötasust. Kuna töötasu tuleb välja maksta jooksva kuu möödudes, siis saab kahjust rääkida alles pärast iga järgneva kuu möödumist. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti TsK § 464 ja kitsendas 1996. aastal esitatud hagi eset. TsK § 463, mis on üldsätteks TsK §-le 464, sätestab, et tervisekahjustuse korral tuleb hüvitada kaotatud töötasu ja muud kulutused. TsK § 464 lg-s 1 ja § 463 lg-s 1 ei peeta silmas ainult kindlaks kuupäevaks saamata jäänud töötasu, vaid töövõime vähenemise tõttu kaotatud töötasu ehk töötasu, mida isik ei ole võimeline enam tulevikus teenima või millest ta on töövõime vähenemise tõttu juba ilma jäänud. Nii 1996. aastal kui ka 2002. aastal esitatud hagi alus ja ese on samad, sest mõlemas nõuti kahju hüvitamist samadel alustel nii tagasiulatuvalt kui ka määramata ajaks tulevikku suunatult. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga saamata hüvitis ei ole midagi muud, kui otsuse tegemise aja seisuga liidetud igas kuus väljamaksmisele kuulunud hüvitise summa.
11.Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et pärast eelmise tsiviilasja menetluse lõpetamist on järgnevate kuude möödudes tegemist uute asjaoludega. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 217 lg 3 ja § 231 lg 4 sätteid ega ole selgitanud, milliseid uusi asjaolusid on kohus silmas pidanud. Hageja on mõlemas hagis nõudnud hüvitise igakuist väljamõistmist alates 1996. a juunist ja esitanud kahju hüvitamise alusena töötamise halbades töötingimustes Estonia kaevanduses. Hageja kutsehaiguseks on vibratsioonitõbi ja töövõimekaotuseks 40%. Kuna hageja nõue on juba kord kohtus lahendatud, ei saanud ta uuesti sama aluse ja esemega hagiga kohtusse pöörduda, sest tegemist on ühtse hagiesemega - tähtajatu igakuise hüvitisnõudega.
12.Vastuses erikaebusele vaidleb hageja selle väidetele vastu ja palub hagi rahuldada.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja H. Grüningu hagis Põlevkivi Kaevanduse AS vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise nõudes alates 28. oktoobrist 1996. a menetlus lõpetada. Muus osa jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
14.Vastavalt TsMS § 217 p-le 3 lõpetab kohus menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on kohtuotsus või kui jõustunud kohtumäärusega on hagist loobumine vastu võetud või poolte kokkulepe kinnitatud. H. Grüning esitas 16. augustil 1996. a hagi tervisekahjustuse hüvitise nõudes (toimiku lk 56-57) ja palus RE-lt Eesti Põlevkivi välja mõista igakuine hüvitis alates 16. maist 1996. a. Hagi alusena ehk oma nõuet põhjendavate asjaoludena märkis hageja kutsehaigusesse haigestumise seoses töötamisega alates 1973. a Estonia kaevanduses ja 1996. a kindlaks tehtud 40% töövõime kaotuse. 19. augustil 2002. a AS Estonia Kaevanduse vastu esitatud hagis on hageja samuti nõudnud järgmist: välja mõista kostjalt tervisekahjustusega tekitatud kahju alates 1996. juunikuust kuni 2002. augustini 172 621 krooni 3 senti ja alates septembrist 2002. a 3725 krooni 8 senti kuus. Hagi alusena ehk nõuet põhjendava asjaoluna on hageja märkinud kutsehaigusse (vibratsioonitõppe) haigestumise alates 29. augustist 1978. a Estonia kaevanduses töötamise tõttu ning selle, et tal on 1996. a kindlaks tehtud töövõime kaotus 40% tähtajatult. 15.Maakohus analüüsis põhjalikult nii 1996. aastal kui ka 2002. aastal esitatud hagi alust ja eset ning tuvastas, et kostja on nii 16. augustil 1996. a kui ka 19. augustil 2002. a esitatud hagi aluseks märkinud kostja poolt hagejale kutsehaigusesse haigestumisega kahju tekitamise ja hagi esemeks tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise alates töövõime kaotuse kindlakstegemisest eluaegselt ning selle, et mõlemad hagid on esitatud ühe ja sama isiku vastu. Apellatsioonikohus nõustus linnakohtuga selles ja märkis, et AS Estonia Kaevanduse ärinimi on alates 17. septembrist 2002. a Põlevkivi Kaevandamise AS ja tegemist on ühe ja sama juriidilise isikuga.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja nõudis mõlemas hagis igakuist tervisekahjustuse hüvitist alates tema töövõime kaotuse ulatuse kindlakstegemisest, s.o alates 16. maist 1996. a. Kuna hageja loobus hagist, lõpetas kohus 1996. a asja menetluse. Hagist loobumise tagajärjena sätestab TsMS § 182 lg 7, et samad pooled ei või samal alusel sama hagieseme suhtes esitada uut hagi, kui kohus on hagist loobumise vastu võtnud. 1996. a hagiga võrreldes ei ole hageja 2002. a hagis oma nõude alust uute asjaoludega täiendanud ega ole väitnud, et pärast asjas menetluse lõpetamist esineksid uued asjaolud, millele ta varasemas hagis ei tuginenud.
17.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitis makstaks välja iga kuu, siis saab kahjust rääkida iga järgneva kuu möödumisel ning järelikult on pärast iga järgneva kuu möödumist tegemist uue asjaoluga. Kui nõustuda ringkonnakohtuga, siis järelduks sellest, et tulevikku suunatud nõudest loobumisel ei ole menetluslikke (tsiviilprotsessiõiguslikke) tagajärgi. Kui hageja on loobunud ka tulevikku suunatud tervisekahjustuse hüvitise nõudest, siis saaks uueks asjaoluks, mis annaks õiguse samast tervisekahjustusest tuleneva uue hagi esitamiseks, olla näiteks hageja tervise halvenemine või kahju suurenemine. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja esitanud.
18.Poolte samasusega seonduvalt peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist. Äriregistri kannete kohaselt kujundati RE Eesti Põlevkivi ümber aktsiaseltsiks ja AS Eesti Põlevkivi kanti riigiettevõtte õigusjärglasena äriregistrisse. Seejärel andis AS Eesti Põlevkivi osa oma varast temast eraldunud ühingutele, sealhulgas AS-le Estonia Kaevandus (maakohtu tlk 37-40). Enne jagunemist tekkinud
jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad ÄS § 447 lg 1 järgi jagunemisel osalenud ühingud solidaarselt. Seega on jagunemisel osalenud isikud jaguneva ühingu üldõigusjärglased tema kohustuste suhtes ja Põlevkivi Kaevanduse AS (endine ärinimi AS Estonia Kaevandus) kui üldõigusjärglane, sai toetuda samadele protsessiõiguse normidele kui oleks saanud seda teha tema õiguseelne RE Eesti Põlevkivi (TsMS § 78 lg 2).
19.Kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on hagist loobumine vastu võetud ja asja menetlus lõpetatud, siis tuleb TsMS § 217 p 3 alusel asja menetlus lõpetada. Seega tuleb menetlus lõpetada ka H. Grüningu hagis Põlevkivi Kaevandamise AS vastu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitise nõudes alates 28. oktoobrist 1996. a. L. Laarmaa , H. Jõks, V. Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.