Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-18-04 Otsuse kuupäev Tartu, 20. veebruar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja T. Tampuu Kohtuasi AS Jõgeva Elamu hagi OÜ Linnatee vastu 38 512 krooni ja 25 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/993/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Linnatee kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 26. jaanuar 2004. a Istungil osalenud isikud Istungile osalejaid ei ilmunud Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 24. oktoobri 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.18. novembril 2002. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 8. juulil 2002. a suulise töövõtulepingu. OÜ Linnatee tellis AS-lt Jõgeva Elamu mullatöid ajavahemikus 8. juulist 30. juulini 2002. a. Hageja tegi 8. juulist 30. juulini 2002. a (11 päeva) tööd laaduriga Bobcat, 9. juulist
25.juulini 2002. a (5 päeva) tööd frontaallaaduriga ning 25. juulil 2002. a ja 29. juulil 2002. a (2 päeva) tööd kallurautoga. Kostja jättis hageja esitatud arved tasumata. Hageja andis kostjale
16.septembril 2002. a saadetud pretensioonis arvete tasumiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kuna kostja jättis töö eest tasumata, siis palus hageja kostjalt välja mõista teostatud tööde eest 37 819 krooni 60 senti ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest 692 krooni 65 senti, kokku 38 512 krooni 25 senti. Pärast hagiavalduse esitamist tasus kostja põhivõla. Kuna kostja viivist ei tasunud, siis suurendas hageja viivise nõuet ja palus kostjalt sisse nõuda tasumisega viivitamise eest 1 079 krooni 30 senti.
2.Kostja ei tunnistanud viivise nõuet. Hageja ei ole kostja korduvatele nõuetele vaatamata edastanud poolte töödejuhatajate allkirjastatud ja tehtud tööde hindamisel aluseks olevat ehitustööde päevikut ning kaetud tööde akte. Seetõttu ei saanud ta hinnata hageja tehtud tööde ulatust ega mahtu. Arvete maksmise viivitus tekkis seega hagejast tingitud asjaolust.
3.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest 1 079 krooni 30 senti. Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb asjas kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1, § 637 lg 3 ja § 76 lg 2. Pärast tellitud töö valmimist muutus töövõtja nõue saada tehtud töö eest tasu sissenõutavaks. Asjas ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks täiendavaid kokkuleppeid töö üleandmise ja vastuvõtmise viisis. Tunnistaja ütlused ei tõendanud kokkulepet teenuse osutamist kajastavate dokumentide üleandmise kohustuse kohta. Kostjale esitatud arvetel on märgitud tehtud tööde loetelu ja tundide arv. Seetõttu ei olnud kostjal mõistlikku vajadust nõuda enne töö eest tasumist hagejalt täiendavate dokumentide esitamist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, viivitusintressi (viivist) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni,
s.o kuni 7% aastas.
4.Kostja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja palus linnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. oktoobri 2003. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja lähtudes TsMS § 330 lg-st 5, ei korranud otsuses esimese astme kohtu põhjendusi.
6.Ringkonnakohus leidis, et kuna on tõendatud, et tellija võttis töö vastu, siis on töövõtja tasu muutunud sissenõutavaks ja kostjal on kohustus tehtud töö eest tasuda. Kostja viide VÕS § 111 lgle 1 on alusetu, sest ta pole tõendanud hageja kohustuste täitmata jätmist. Hageja ei olnud vastuvõtuviivituses VÕS § 119 lg 1 tähenduses ning puudub alus kohaldada VÕS § 113 lg 4 ja vabastada kostja viivise tasumise kohustusest. Linnakohus on kohtukulud jaotanud kooskõlas TsMS § 60 lg-ga 1 ja § 62 lg-ga 2. TsMS § 60 lg 4 kohaldamiseks puudus alus, sest hageja ei esitanud kohtule hagi pahatahtlikult.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kassatsioonkaebuses palub kostja OÜ Linnatee ringkonnakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohus rikkus 1. jaanuarini 2003. a kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse § 51 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse
30.septembri 1997. a määrusega nr 182 kinnitatud "Ehitamise dokumenteerimise nõudeid". Viidatud ehitustegevust reguleerivate aktide kohaselt tuleb ehitamine nõuetekohaselt dokumenteerida ja dokumentatsioon (kaetud tööde aktid) anda üle tellijale. Arve ei ole ehituse dokumenteerimise aluseks. Hageja ei ole täitnud dokumentide esitamise kohustust. Seega tuleb kohaldada VÕS § 111 lg 1, § 113 lg 4, § 119 lg-id 1 ja 2, § 637 lg 4 ning kostja ei pea viivist maksma. Ringkonnakohus luges ekslikult linnakohtu otsuse õigeks kohtukulude jaotamise osas. Kohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 60 lg 4, sest hageja käitumine viitab asjaolule, et hagi esitati kohtule pahatahtlikult.
8.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja AS Jõgeva Elamu, et ringkonnakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud protsessiõiguse norme.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus kohaldas õigesti võlaõigusseaduse töövõtulepingut reguleerivaid sätteid ega ole rikkunud protsessiõiguse norme.
10.Töövõtulepingu mõiste on sätestatud VÕS §-s 635. Selle paragrahvi 1. lõike järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtud on tuvastanud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, lepingujärgne töö teostati ja kostja on töö vastu võtnud. Pooltevahelist kokkulepet, et tasu makstakse pärast ehitustööde päeviku ja kaetud tööde aktide esitamist, ei ole tõendatud. Seega kohaldasid kohtud õigesti VÕS § 637 lg 3, mille kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
11.Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
Ringkonnakohus leidis õigesti, et kuna hageja oli tehtud töö üleandmisega lepingujärgse kohustuse täitnud ja kostja keeldus tehtud tööde eest maksmast, siis rikkus viimane sellega lepingust tulenevat omapoolset kohustust. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hagejal oli õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest.
12.Ringkonnakohus on põhjendatult nõustunud linnakohtuga, et kostjal polnud alust keelduda oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Kostja viidatud VÕS § 111 lg 1 ei ole asjassepuutuv. Võlaõigusseaduse § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et kuna hageja eiras planeerimis- ja ehitusseadusest ning Vabariigi Valitsuse 30. septembri 1997. a määrusega nr 182 kinnitatud "Ehitise dokumenteerimise nõuetest" tulenevat ehitamise dokumenteerimiskohustust, oli kostjal õigus keelduda valmis töö eest tasu maksmisest. Vabariigi Valitsuse nimetatud määrusega on kehtestatud ehitamisel vajalik ehitamise dokumenteerimise maht ja koosseis ning sätestatud muuhulgas ehitustöövõtjale kohustus tagada ehitamise dokumenteerimine ja anda nõuetekohased dokumendid üle ehitise omanikule. Kostja oli tellija ja hageja töövõtja. VÕS § 637 järgi ei sõltu töövõtja tasunõue asjaolust, kas ta on täitnud ehitise dokumenteerimiskohustuse ja esitanud nõuetekohased dokumendid tellijale. Pooltevahelist kokkulepet, et tasu makstakse pärast ehitustööde päeviku ja kaetud tööde aktide esitamist, ei ole tõendatud. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, nagu oleks ringkonnakohus pidanud ehitustegevuse dokumenteerimise aluseks arveid. Ringkonnakohus leidis, et esitatud arvete alusel pidi kostja tehtud tööde eest tasuma.
13.Kolleegium märgib samuti, et ka siis, kui ehitusdokumentatsiooni üleandmine oleks olnud tasumise lepingujärgseks eelduseks, ei tuleneks sellest kostjale igal juhul õigust viivitada lepingujärgse tasu maksmise kohustuse täitmisega. Võlaõigusseaduse § 111 lg 3 kohaselt ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
14.Ringkonnakohus ei ole rikkunud TsMS § 60 lg 1. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei esitanud hagi pahatahtlikult, sest kostja tasus hageja nõude alles pärast hagi esitamist kohtule. TsMS § 60 lg 4 kohaldamiseks oleks olnud alus siis, kui hageja oleks esitanud hagi eesmärgiga põhjustada kostjale tarbetut kohtuskäimist. L. Laarmaa, H. Jõks, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.