Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-123-03 Otsuse kuupäev Tartu, 17. november 2003. A Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja T. Tampuu Kohtuasi Natalia Petrova hagi EÜ Edu (likvideerimisel) ja AS Tallinna Soojus vastu vara aresti alt vabastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. mai 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/613/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Tallinna Soojus kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 20. oktoober 2003. A Istungil osalenud isikud Hageja N. Petrova ning tema esindaja vandeadvokaat A. Junti. Juures viibis tõlk L. Lomp. Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. mai 2003. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada AS-le Advokaadibüroo HETA 11. juunil 2003. a AS Tallinna Soojus kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Natalia Petrova palus 18. novembril 2002. a esitatud hagiavalduses vabastada aresti alt Ümera tn 6 korteri nr 6 ning tühistada korteri käsutamise keelumärke. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt arestiti Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2002. a määruse alusel AS Tallinna Soojus hagi (AS Tallinna Soojus hagis EÜ Edu vastu 4 939 451 krooni 79 sendi väljamõistmiseks) tagamiseks Tallinnas Ümera tn 6 asuvas elumajas EÜ-le Edu kuuluvad korterid. Korterite suhtes tehti käsutamise keelumärge Tallinna Hooneregistris ja keelati toimingute teostamine, mis on seotud korterite võõrandamise või koormamisega.
2.
Ümera tn 6 korter nr 6 arestimine ja keelumärke tegemine oli hageja arvates seadusevastane, kuna korter kuulub temale, mitte EÜ-le Edu. 3. septembri 2001. a üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis EÜ Edu Ümera tn 6 korteri nr 6 N. Petrova omandisse. EÜ Edu oleks pidanud üleandmisevastuvõtmise akti koopia esitama Tallinna Hooneregistrile 15 päeva jooksul, kuid ei teinud seda. Siiski ei tekita ega lõpeta hooneregistrisse tehtav kanne omaniku kohta iseenesest omandiõigust.
3.Kostja AS Tallinna Soojus leidis, et tulenevalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RakS) § 13 lg-s 6 sätestatust oleks korteri võõrandamise tehing pidanud olema notariaalselt tõestatud. Kuna hageja on hagiavaldusele lisanud lihtkirjaliku korteri üleandmise-vastuvõtmise akti, siis ei ole sellega tõendatud korteri kui vallasasja omandi üleandmine seadusega ettenähtud vormis. 1. juulini 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi on tegemist tühise tehinguga.
4.Tallinna Linnakohtu 26. veebruari 2003. a otsusega vabastati Ümera tn 6 korter nr 6 aresti alt. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja vaidlusaluse eluruumi omanik. 3. septembri 2001. a üleandmise-vastuvõtmise aktiga andis EÜ Edu hageja omandisse Ümera tn 6 korteri nr 6 koos sellele vastava muu osaga elamust. Tegemist on omandi üleandmise lihtkirjaliku kokkuleppega eluruumide erastamise seaduse (EES) § 219 lg 4 järgi. Asjaolu, et vaidlusaluse vara üleandmine hagejale ei
kajastu Tallinna Hooneregistris, ei välista vara kuulumist hagejale õiguslikul alusel. Täitemenetluse seadustiku kohaselt saab arestida vaid võlgnikule kuuluvat vara. Kuna EÜ Edu ei olnud vara arestimise kohtumääruse tegemise ega vallasvara arestimise akti koostamise ajal vaidlusaluse korteri omanik, puudus õiguslik alus selle korteri arestimiseks. Keelumärke tühistamise nõue ei ole asjakohane, sest Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. veebruari 2002. a määruse p 5 kohaselt kehtis see hagi tagamise abinõu vaid kohtuotsuse jõustumiseni 15. oktoobril 2002. a. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2003. a otsusega jäeti AS Tallinna Soojus apellatsioonkaebus rahuldamata ning linnakohtu otsus muutmata. Täitemenetluse seadustiku § 48 järgi saab arestida vaid võlgnikule kuuluvat vara. Seega pidi linnakohus vaidluse lahendamiseks tuvastama, kellele kuulus Ümera tn 6 korter nr 6 arestimise ajal. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu seisukoha ja põhjendustega, et korter kuulus hagejale. AS Tallinna Soojus viidatud AÕS RakS § 13 lg 6 ei saa käesolevas asjas kohaldada. Eluruumide erastamise seaduse § 219 lg 4 sätestab, et kui elamu korterivaldajate koosolek otsustab elamu baasil korteriühistu asutamise, on senise elamuühistu (kooperatiivi) juhatus kohustatud kuu aja jooksul pärast korteriomanike taotluse esitamist ühistu juhatuse ja senise korterivaldaja vahelise lihtkirjaliku kokkuleppega üle andma korterivaldaja kasutuses oleva korteri tema omandisse. Järelikult ei olnud hagejale korteri omandi üleandmiseks nõutav tehingu notariaalne vorm.
6.Ringkonnakohus ei arvestanud AS Tallinna Soojus väitega, et hageja ei ole tõendanud EES § 219 lg 4 kohaldamiseks imperatiivse tingimuse täitmist: ei ole esitanud kohtule korterivaldajate koosoleku otsust korteriühistu asutamise kohta. Ringkonnakohus põhjendas kostja väite arvestamata jätmist sellega, et AS Tallinna Soojus ei ole sellist vastuväidet esitanud esimese astme kohtus. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 319 lg-st 2 ja arvestades poolte võrdsuse põhimõtet, ei ole kostjal õigust esitada apellatsioonkaebuses vastuväiteid, mida ta esimese astme kohtus ei esitanud. Samas luges ringkonnakohus EÜ Edu likvideerija V. Ilini ringkonnakohtu istungil antud seletustega tõendatuks, et elamuühistu korraldas neli koosolekut, kus arutati ja tehti otsuseid korteriühistute asutamise kohta EÜ-le Edu kuulunud elamutes. Ümera tn 6 elamus otsustati korteriühistu asutamine
1.augustil 2000. a toimunud üldkoosolekul. Elamute korterivaldajate volinike 20. detsembri 2000. a koosolekul otsustati korterid üle anda nende valdajatele ja 7. aprilli 2001. a koosolekul otsustati korteri üleandmise akti vorm ja aktide Tallinna Hooneregistrile esitamise kord. Ümera tn 6 korteriühistu kanti registrisse 11. novembri 2002. a korteriühistu asutamiskoosoleku otsuse alusel. Hagejale anti korter üle 3. septembril 2001. a. EÜ Edu süül jäi üleandmise-vastuvõtmise akt hooneregistrile esitamata. Eeltoodust järeldub, et korterivaldajad olid otsustanud asutada Ümera tn 6 elamu baasil korteriühistu enne, kui elamuühistu juhatus andis hagejale omandi lihtkirjalikus vormis üle. Seega tekkis hagejal omandiõigus korterile seaduslikul alusel EES § 219 lg-s 4 sätestatut järgides ja tegemist ei ole tühise tehinguga.
7.Kohtutäitur K. Feinman arestis 13. novembril 2002. a hageja vara ja seetõttu ei ole asjakohane
kostja vastuväide, et vaidlusalune korter ei ole enam arestitud Tallinna Ringkonnakohtu 20. veebruari 2002. a määruse alusel.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kassatsioonkaebuses palus kostja AS Tallinna Soojus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
9.Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus apellatsioonikohus TsMS § 231 lg 4 nõudeid, jättes põhjendamata, miks ta ei nõustu kostja väidetega, et esimese astme kohus kohaldas valesti EES § 219 lg 4. Kostja väitis juba vastuses hagiavaldusele, et hageja ei ole tõendanud korteri kui vallasasja omandi üleandmist seadusega ettenähtud vormis. Kuna hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt on lubatud korteri kui vallasasja omandi üleandmise notariaalse nõude järgimata jätmine, on üleandmine tühine tehing TsÜS § 83 lg 1 mõttes.
10.Ringkonnakohus jättis arvestamata, et ka hagi tagamise abinõuna arestiti korter vaid
15.oktoobrini 2002. a. Seega on tegemist alusetu hagiga.
11.Ringkonnakohus on lugenud EÜ Edu volinike koosolekute toimumise tõendatuks EÜ Edu likvideerija paljasõnalise seletuse põhjal.
12.Vastuses leidsid hageja ja EÜ Edu (likvideerimisel), et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks.
13.Riigikohtu istungil jäid hageja ja tema esindaja vastuses esitatud vastuväidete juurde. Hageja esindaja esitas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks kassatsiooniastmes summas 6962 krooni.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ning protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et vaidlusalune korter kuulub talle omandiõiguse alusel ning seetõttu on ebaõige korteri arestimine EÜ Edu vastu esitatud nõuete täitmiseks. Vaidlusaluse korteri omanikuks sai hageja enda väidete kohaselt elamuühistu baasil korteriühistu asutamise kaudu ning korter anti hagejale üle 3. septembril 2001. a EÜ-ga Edu sõlmitud korteri üleandmisevastuvõtmise aktiga. Kohtud on õigesti leidnud, et asjas tuleb kohaldada EES § 219, mis sätestab muuhulgas elamuühistule kuuluvatele korteritele korterivaldajate omandiõiguse tekkimise eeldused juhul, kui elamuühistu osad liikmed otsustavad elamuühistust eralduda ja asutada korteriühistu.
16.Ringkonnakohus rikkus TsMS § 231 lg 4, jättes arvestamata AS Tallinna Soojus väite, et tõendamata on Tallinnas Ümera tn 6 asuvas elumaja korterivaldajate koosoleku toimumine korteriühistu asutamiseks. Ekslik on ringkonnakohtu põhjendus, nagu oleks AS Tallinna Soojus eelnimetatud vastuväite esitanud esimest korda apellatsioonimenetluses ning et see võimaldab kohtul TsMS § 319 lg-le 2 tuginedes vastuväide arvestamata jätta. AS Tallinna Soojus on oma vastuväidetes hagiavaldusele tuginenud asjaolule, et kuna hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid korteri omandiõiguse saamise kohta seadusega sätestatud korras, on hagi tõendamata. AS Tallinna Soojus on muuhulgas väitnud ka
seda, et tõendamata on ka EES § 219 rakendamise alused. Seega, kuna hageja tahtis tugineda EES §le 219, pidi ta tõendama selles paragrahvis ettenähtud eelduste olemaolu, sh seda, et elamuühistu osanikest korterivaldajad võtsid vastu otsuse asutada korteriühistu.
17.Samas on ringkonnakohus ebaõigesti lugenud korteriühistu asutamise otsuse tõendatuks EÜ Edu likvideerija V. Ilini seletuse alusel. Eluruumide erastamise seaduse §-s 219 sätestatust tulenevalt on elamuühistule kuuluvatele korteritele korterivaldajate omandiõiguse tekkimise eeldusteks korterivaldajate üldkoosoleku otsus korteriühistu asutamiseks elamuühistule kuuluva elamu baasil ning lihtkirjalik kokkulepe elamuühistu juhatuse ja senise korterivaldaja vahel korteri üleandmise kohta korterivaldaja omandisse. Vastavalt
1.veebruarini 2002. a kehtinud ühistuseaduse § 42 lg-le 1 tuli ühistu üldkoosoleku kohta koostada protokoll, millele pidid alla kirjutama koosoleku juhataja ja protokollija. Seega pidi hageja tõendama omandiõiguse tekkimise vaidlusalusele korterile kahe tehingu alusel, mis mõlemad nõudsid seaduses ettenähtud vormi.
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 171 lg 1 sätestab kohtuniku kohustuse tagada asja kohtulikul arutamisel protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse ning kohustuse kõrvaldada kohtulikust arutamisest asjasse mittepuutuv. Kuivõrd AS Tallinna Soojus ei võtnud omaks hageja väidetud asjaolu EES §-s 219 nimetatud elamuühistu liikmete üldkoosoleku otsuse kohta, siis oleks ringkonnakohus pidanud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hagejale selgitama, et ta peab väidetavalt 1. augustil 2000. a toimunud Ümera tn 6 korterivaldajate üldkoosoleku otsuse olemasolu tõendama muude tõenditega.
19.Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et hagi on ainetu, sest hageja väidetav vara pole enam aresti all. Hagiavalduses väitis hageja, et tema korter on arestitud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. veebruari 2002. a määruse alusel. Ringkonnakohus leidis õigesti, et hageja vara ei saa enam olla arestitud nimetatud määruse alusel, sest selle määruse kohaselt sai vara arestida kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni, s.o 15. oktoobrini 2002. a. Samas on ringkonnakohus leidnud, et vaidlusalune korter on arestitud kohtutäitur K. Feinmani 13. novembri 2002. a vallasvara arestimise aktiga. AS Tallinna Soojus ei ole kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu sellele põhjendusele vastu vaielnud.
20.Hageja kohtukulude hüvitamise otsustab alama astme kohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. H. Jõks, A. Kull, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.