lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-72-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.06.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-72-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.06.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2718
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 34 lg 1Täitetoimikusse kantavad täitetoimingu andmedTsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsÜS § 92 lg 3, 4EksimusTsÜS § 98 lg 1Tühistamise kordPärS § 115 lg 2TMS § 28 lg 8Ruumide, maatüki ja võlgniku läbiotsimineTMS § 35 lg 1Täitetoimikuga tutvumineTsMS § 363Hagiavalduse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
2-21-7442/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja15.06.20212-11-59749/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.02.20122-05-18641/10Tallinna Ringkonnakohus20.12.20063-2-1-25-05Riigikohus06.04.2005

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

3-2-1-72-03 Tartu, 9. juuni 2003. a Eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kai Muiste kaebus Tartumaa kohtutäituri Ero Marjaku

6.septembri 2002. a otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. jaanuari 2003. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-68/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kai Muiste ja RÄVALA PIIMA AS erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. mai 2003. a. Istungil osalenud isikud Kai Muiste esindaja vandeadvokaat Paul Varul, RÄVALA PIIMA AS esindaja vandeadvokaat Andres Suik, kohtutäitur Ero Marjak Resolutsioon Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
28.jaanuari 2003. a määrus ja jätta rahuldamata K. Muiste kaebus kohtutäitur E. Marjaku 6. septembri 2002. a otsuse tühistamiseks. Kai Muiste erikaebus jätta rahuldamata. RÄVALA PIIMA AS erikaebus rahuldada osaliselt. Mõista Kai Muistelt RÄVALA PIIMA AS kasuks välja kassatsiooniastme kohtukulu 5000 krooni. Tagastada AS-le Advokaadibüroo Tark & Ko RÄVALA PIIMA AS kassatsioonkaebuselt 5. veebruaril 2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.K. Muiste ja tema poeg esitasid 5. augustil 2002. a RÄVALA PIIMA AS-le pärandvara vastuvõtmise tühistamise avalduse. K. Muiste esitas seepeale kohtutäitur E. Marjakule avalduse, paludes tühistada korteriomandi käsutamise keelumärke, K. Muiste arvelduskontole seatud aresti ning lõpetada tema suhtes algatatud täitemenetluse. Kohtutäitur E. Marjak jättis 6. septembri 2002. a otsusega kaebaja avalduse rahuldamata, asudes seisukohale, et pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda.
2.Kai Muiste esitas 17. septembril 2002. a Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartumaa kohtutäituri Ero Marjaku 6. septembri 2002. a otsuse. Kaebuse kohaselt mõisteti kaebaja abikaasalt Eerik Muistelt Tallinna Linnakohtu 20. septembri 2000. a tagaseljaotsusega RÄVALA PIIMA AS kasuks välja käenduslepingust tulenev võlgnevus. Pärast E. Muiste surma võtsid K. Muiste ja tema poeg pärandi täies ulatuses vastu, kusjuures nad ei teadnud pärandi vastuvõtmise ajal pärandvara koormavast võlakohustusest. Selgus, et E. Muiste pärandvara koosnes ainult 205 667 krooni 55 sendi suurusest kohustusest, ning pärijad avastasid, et nad võtsid pärandi vastu olulise eksimuse tõttu. Kaebuse esitaja leidis, et pärandi vastuvõtmise tühistamise teatisega teatas ta, et ta ei ole E. Muiste pärija, ning tema suhtes algatatud täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) teistsugust tehingu tühistamise võimalust ette ei näe, tuleb täituril aktsepteerida pärija tühistamistoimingut. Kaebaja õiguste ja kohustuste üle pärandi vastuvõtmisel saab otsustada ainult kohus, mitte kohtutäitur.
TsÜS § 67 lg 1Tehingu mõiste
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
TsÜS § 87Seadusega vastuolus olev tehing
3.Tartu Maakohus jättis 22. novembri 2002. a määrusega kaebuse rahuldamata. Pärimisseaduse (PärS) § 115 lg-st 2 tuleneb pärandi vastuvõtmise pöördumatus. Kuna seadus ei võimalda pärandist pärast selle vastuvõtmist loobuda, ei ole võimalik pärandi vastuvõtmist ka tühistada. Ainus erand, mis seadus ette näeb, tuleneb PärS §-st 122, s.o eksimus pärimise alustes. PärS § 115 lg 2 puhul on tegemist erinormiga, võrreldes TsÜS §-s 90 märgitud tehingu tühistamise üldnormiga. Järelikult puudub tehingu tühistamise teatise esitamiseks seaduslik alus. K. Muiste esitatud tühistamise teatis on vastuolus seadusega ning seetõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.
4.Maakohtu määruse peale esitas erikaebuse K. Muiste, kes taotles maakohtu määruse tühistamist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2003. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja tehti uus määrus, millega tühistati kohtutäitur E. Marjaku 6. septembri 2002. a otsus. Muus osas jäeti K. Muiste kaebus rahuldamata.
6.Ringkonnakohtu määruse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Kohtutäitur on ületanud oma pädevuse piire, märkides 6. septembri 2002. a otsuses, et PärS § 115 lg 2 kohaselt ei saa E. Muiste pärija K. Muiste pärandi vastuvõtmisest enam loobuda ning seega ei ole alust täitemenetluse lõpetamiseks. Kohtutäitur on asunud täitemenetluse raames lahendama tekkinud õiguslikku vaidlust, mida seaduse kohaselt saab lahendada üksnes kohus hagimenetluses. Õige on kohtutäituri ja maakohtu seisukoht, et täitemenetluse lõpetamiseks puudus TMS §-s 35 märgitud alus. Samuti oli kohtutäituril alus algatada täitemenetlus. Asjaolu, et pärast täitemenetluse algatamist on tekkinud õiguslik vaidlus, ei saa iseenesest olla täitemenetluse lõpetamise aluseks.
7.Täitemenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäituril õigus täitemenetlus peatada. Menetluse peatamise alus oli olemas, kuna oli tekkinud õiguslik vaidlus selle üle, kas K. Muiste on pärandi vastu võtnud. Kuigi õigusliku vaidluse tekkimine ei ole TMS §-s 34 otseselt täitemenetluse peatamise alusena sätestatud, võib täitemenetluses õiguslik vaidlus tekkida. Tekkinud õiguslikku vaidlust saaks käsitleda ka TMS § 34 lg 1 p 1 kaudu, mis näeb ette, et täitur peatab menetluse võlgniku surma korral, kui kohtu tuvastatud õigussuhe võimaldab õigusjärglust. Algne täitedokument " kohtuotsus " tehti E. Muiste suhtes ning sellega mõisteti E. Muistelt RÄVALA PIIMA AS kasuks välja käenduslepingust tulenev võlgnevus. Täitemenetlus K. Muiste suhtes algatati põhjusel, et täiturile teadaolevalt oli E. Muiste pärijaks K. Muiste, kes pärandi vastuvõtmise avalduse alusel võttis üle ka kohustuse oma vara arvel tasuda pärandaja võlad. Kuna K. Muiste vaidlustas täitemenetluse põhjusel, et ta võttis pärandi vastu olulise eksimuse tõttu ja vara, mida päriti, ei olnud pärandvara, siis saab sellest järeldada, et tegemist on samuti võlgniku õigusjärglusega " pärimisõigusjärglusega - seotud vaidlusega. Kuna täitemenetluse käigus tekkinud õigusvaidlus lahendatakse hagimenetluse korras, siis oleks täituril tulnud seda täitemenetluse osalistele selgitada ja taotluse saamisel täitemenetlus peatada. Kuna K. Muiste ei ole esitanud täitemenetluse peatamise taotlust, siis ei saa ka ringkonnakohus sellist taotlust rahuldada. K. Muistel on õigus esitada täiturile täitemenetluse

peatamise taotlus.

8.Põhjendamatu on erikaebuse esitaja väide, et RÄVALA PIIMA AS-le pärandvara vastuvõtmise tühistamise avalduse tegemisega tuleb lugeda, et pärandit ei võetud vastu. 1. juulist 2002. a kehtima hakanud TsÜS § 98 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele, kuid arvestades pärimisel tekkivate õigussuhete selguse tagamise vajadust ja ka seda, et pärandi vastuvõtmise näol pole tegemist tavalisele tehingule või lepingule sarnase olukorraga, ei saa eelnimetatud paragrahvist tulenevat üldkorda rakendada pärandi vastuvõtmisega seotud vaidlustes. Kuna pärandi vastuvõtmine on ühepoolne tehing, siis ei saa RÄVALA PIIMA AS olla ka TsÜS §-s 98 märgitud teine lepingupool, kellele saaks teha tehingu tühistamise avaldust.
9.Kuna erikaebuse esitaja väidete kohaselt võtsid pärijad pärandi vastu olulise eksimuse tõttu, siis on üksnes hagimenetluse korras võimalik põhjendada ja tõendada, et pärand võeti vastu eksimuse tõttu ja et pärandi vastuvõtmine on seetõttu kehtetu. Pärimisseadus, mis on TsÜS suhtes eriseadus, ei näe ette, et pärandi vastuvõtmist oleks võimalik tühistada ka avalduse tegemisega üldsusele, nagu on sätestatud TsÜS § 98 lg-s 1.
10.Kuna täitemenetluse lõpetamiseks ei ole alust, siis ei tule rahuldada ka erikaebuse esitaja taotlusi kinnisvara käsutamise keelumärke tegemise ja arvelduskonto arestimise tühistamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

11.Erikaebuses palus RÄVALA PIIMA AS tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega jätta maakohtu määrus muutmata.
12.Erikaebuse kohaselt on ringkonnakohtu määruse resolutsioon vastuolus põhjendava osaga. Arvestades sellega, et kohtute seisukohad täitemenetluse lõpetamise ja pärandvarast loobumise kohta langesid kokku, ei oleks tulnud Tartu Maakohtu määrust tühistada, vaid muuta seda põhjenduste osas.
13.Ringkonnakohtul ei olnud õigust luua täiendavaid aluseid (õigusliku vaidluse tekkimine) täitemenetluse peatamiseks. Täitemenetluse seadustikus toodud peatamise aluste loetelu on ammendav.
14.Ringkonnakohtu määrus on vastuolus täitemenetluse formaliseerituse printsiibiga. Õigusvaidlusi võib täitemenetluse kestel küll algatada või uuendada, kuid see ei saa olla täitemenetluse peatamise alus.
15.Ringkonnakohtu viidatud TMS § 34 lg 1 p-l 1 ei ole käesoleva vaidlusega seost ning seda ei saa kohaldada. Käesolevas asjas ei ole tegemist võlgniku surmaga täitemenetluse kestel.
16.Täitemenetluse peatamisega seonduvad kohtu järeldused on vastuolulised. Kohus viitab TMS § 34 lg-le 1, mis näeb ette täitemenetluse kohustusliku peatamise, kuid samas viitab kohus ka sellele, et peatamiseks tuleb esitada kohtutäiturile taotlus. Kohus ei selgita, kui pikaks ajaks peaks täitemenetluse peatama.
17.Kohtutäiturile täitemenetluse peatamise juhiste andmine seaduses mitte ettenähtud asjaoludel on põhimõtteliselt vastuolus täitemenetluse loogikaga ja sissenõudja õigustega. Täitemenetluse seadustiku § 28 lg 8 kohaselt ei ole kohtutäituril õigust peatada täitmist ilma sissenõudja kirjaliku

avalduseta, välja arvatud juhul, kui nõue on rahuldatud.

18.Vastuses erikaebusele pidas K. Muiste ringkonnakohtu määrust õigeks selles osas, mida ta ise ei vaidlustanud.
19.Erikaebuses palus K. Muiste tühistada ringkonnakohtu määruse ja teha uue määruse, millega kohustada kohtutäitur E. Marjakut lõpetama K. Muiste suhtes algatatud täitemenetlus ning tühistada Tartu Maakohtu kinnistusameti linna kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu korteriomandi registriossa nr 23912 kantud käsutamise keelumärge ja K. Muiste arvelduskontole seatud arest. Kohtutäituri
6.septembri 2002. a otsuse tühistamise osas palus ta jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
20.Erikaebuse kohaselt on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Kaebaja ei ole võlasuhtes kohustatud isik. Ta on esitanud pärandi vastuvõtmise tühistamise avalduse ning vastavalt TsÜS § 98 lg-le 1 ja § 90 lg-le 1 on pärandi vastuvõtmine seeläbi tühistatud ja kehtetu algusest peale. Täitemenetlus tuleks analoogia alusel lõpetada TMS § 35 lg 1 p 3 järgi, võrdsustades pärandi vastuvõtmise tühistamise täitedokumendi tühistamisega TMS § 35 lg 1 p 3 mõttes.
21.Tsiviilseadustiku üldosa seadus ega PärS ei sätesta pärandi vastuvõtmise tühistamise erikorda, seega toimub ka pärandi vastuvõtmise tühistamine avalduse alusel. Ringkonnakohus viitab, et TsÜS § 98 üldkorda ei saa rakendada, järelikult peaks olema mingi erikord, mida ringkonnakohus aga ei näita. Samuti ei ütle kohus, millise õigusnormi alusel saaks esitada hagi. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates kohtulik vaidlus selle üle üldse võimalik. Siiski peaks see võimalik olema " TsÜS § 98 kaudu, mille alusel tehtud avalduse saaks kohtus vaidlustada.
22.Ringkonnakohus ei ole õigesti mõistnud TsÜS § 98 mõtet. Väär on ringkonnakohtu põhjendus, et pärandi vastuvõtmist ei ole võimalik üksnes avalduse tegemisega tühistada seetõttu, et see võib kahjustada pärimisel tekkivate õigussuhete selgust. Avalduse tegemine TsÜS § 98 mõistes ei välista võimalust lahendada vaidlus kohtus. Pärandi vastuvõtmise tehingu tühistamine toimus avalduse tegemisega RÄVALA PIIMA AS-le. Kui RÄVALA PIIMA AS leiab, et tühistamisavaldus on alusetu, võib ta esitada kohtule hagi kohustuse täitmise nõudes.
23.Ringkonnakohus leiab, et tühistamisavaldust polnud õige esitada ei RÄVALA PIIMA AS-le ega ka üldsusele. Samas ei anna kohus vastust, kellele tuleb tühistamisavaldus esitada või kelle vastu tuleks esitada hagi. Õige on esitada tühistamisavaldus RÄVALA PIIMA AS-le. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 92 lg 4 kohaselt loetakse ühepoolse tehingu puhul § 92 lg 3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. RÄVALA PIIMA AS omandas pärandi vastuvõtmise tehingu alusel nõudeõiguse K. Muiste vastu. Järelikult on tehingu teine pool TsÜS § 92 lg 3 järgi RÄVALA PIIMA AS.
24.RÄVALA PIIMA AS ei esitanud erikaebusele vastust.
25.Istungil jäid mõlemad erikaebuse esitajad oma erikaebuses toodud seisukohtade juurde. RÄVALA PIIMA AS esitas taotluse mõista K. Muistelt RÄVALA PIIMA AS kasuks välja 7876 krooni ja 50 senti kassatsiooniastmes kantud kohtukulude katteks.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

26.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asjas on võimalik teha uus määrus.
27.Ebaõige on K. Muiste erikaebuse väide, et tühistamise avaldus tuleb esitada RÄVALA PIIMA AS-le. Selline järeldus ei vasta pärimisseaduse ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse eemärgile. Pärimisseaduse § 115 lg-s 1 nimetatud pärandi vastuvõtmine on tehing, sest see sisaldab kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (TsÜS § 67 lg 1). Tegemist on ühepoolse tehinguga. Ka pärandi vastuvõtmise tühistamine on ühepoolne tehing. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 7 järgi saab enne 1. juulit 2002. a tehtud tehingu pärast 1. juulit 2002. a tühistada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. K. Muiste võttis pärandi vastu enne 1. juulit 2002. a, kuid tühistamise avalduse tegi pärast 1. juulit 2002. a, seega pidi tühistamise avaldus olema tehtud 1. juulist 2002. a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätete kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 98 lg 1 järgi toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Kui tehingu teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.
28.Kolleegium leiab, et pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus ei puuduta ainult sissenõudja õigusi, kellel on pärandaja vastu täitedokument, vaid ka nende isikute õigusi, kellel tekiks pärast tühistamise avalduse tegemist õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Seega on ebaõige K. Muiste erikaebuses TsÜS § 92 lg 4 alusel esitatud väide, et tühistamise avaldus tuleb teha ainult RÄVALA PIIMA AS-le, kes omandas pärandi vastuvõtmise tehingu alusel õiguse nõuda olemasoleva täitedokumendi alusel sundtäitmist K. Muiste vara suhtes. Kuna pärandi vastuvõtmise tühistamise avalduse tegemisel ei pruugi avaldajale teada olla kõik tema avaldusest puudutatud isikud, on kolleegiumi arvates õige teha pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus TsÜS § 98 järgi avalikkusele. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et pärandi vastuvõtmise tühistamine tuleb lahendada hagimenetluses.
29.Eelneva põhjal leiab kolleegium, et K. Muiste 5. augustil 2002. a tehtud pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus on tühine TsÜS § 87 järgi, kuna see ei olnud tehtud avalikkusele. Seega ei olnud ka alust täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kohtutäitur E. Marjaku 6. septembri 2002. a otsuse põhjendused K. Muiste kaebuse rahuldamata jätmiseks on tehtud täitemenetluse formaliseerituse printsiipi rikkudes. Kohtutäitur asus ebaõigesti pärimisest loobumise õiguslikku põhjendatust analüüsima. K. Muiste kaebus kohtutäituri otsuse tühistamiseks tuleb siiski ülaltoodud põhjustel rahuldamata jätta.
30.Vastuseks RÄVALA PIIMA AS erikaebusele märgib kolleegium järgmist. Põhimõtteliselt on ebaõige erikaebuse väide, et kohtul ei ole võimalik luua täiendavaid täitemenetluse peatamise aluseid. Kolleegium leiab, et seaduse lünkade korral on kohtul seaduse analoogia alusel võimalik lüngad täita, sh vajalikel juhtudel laiendada TMS § 34 lg-s 1 märgitud täitemenetluse peatamise aluseid, mil kohtutäitur peab menetluse peatama.
31.Erikaebuse esitaja on ebaõigesti tõlgendanud täitemenetluse formaliseerituse printsiipi (vt tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-119-02, RT III 2002, 27, 304). Üldiselt on õige erikaebuse esitaja väide, et kohtutäitur peab eeldama, et talle esitatud täitedokumendi sisu on õiguspärane. Täitemenetluse seadustik reguleerib siiski juhtumeid, mil õigusvaidluse tekkimine on täitemenetluse peatamise alus. Ka neil juhtudel ei hinda kohtutäitur täitedokumendi sisu, kuid tal on kohustus täitemenetlus peatada. Täitemenetluse seadustiku § 34 lg 1 p 4 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse vara arestist vabastamise hagi esitamise korral selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Vastasel korral võiks õiguskord olla liigselt koormatud hilisemate nõuete, nt tagasitäitmise, alusetu rikastumise, kahju hüvitamise nõude, lahendamisega.
32.Kolleegium märgib vastuseks otsuse p-s 16 esitatud erikaebuse väitele, et ka TMS § 34 lg-s 1 nimetatud täitemenetluse kohustusliku peatamise aluste korral peab kohtutäitur peatamise alusest teada saama. Teadasaamise alus võib olla ka võlgniku taotlus. Kui võlgniku taotluses nimetatud kohustuslik menetluse peatamise alus on olemas, peatab kohtutäitur täitemenetluse. Täitemenetluse peatamise aega reguleerib TMS § 34 3. lõike 2. lause " täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolude äralangemist.
33.Kolleegium märgib vastuseks otsuse p-s 17 esitatud erikaebuse väitele, et TMS § 28 lg 8 on üldnorm. Täitemenetluse seadustiku § 34 lg 1 sätestab alused, mil täitemenetluse peatamiseks ei ole vaja sissenõudja avaldust, välja arvatud lg 1 p 71. Kui TMS § 34 lg-s 1 nimetatud alustel oleks täitemenetluse peatamiseks täiendavalt vaja sissenõudja avaldust, muudaks see lg-s 1 esitatud loetelu võlgniku kaitse seisukohast mõttetuks. Täitemenetluse seadustikus § 34 lg 1 p-s 6 on näiteks nimetatud peatamise alusena ametiisiku otsus " ametiisiku otsusega ettenähtud menetluse peatamist ei saa väärata sissenõudja avalduse puudumine. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei ole andnud kohtutäiturile juhiseid täitemenetluse peatamiseks. Ringkonnakohus on seaduse analoogia alusel leidnud, et tühistamise avaldus on täitemenetluse peatamise alus.
34.Täpne ei ole erikaebuse väide, et maakohtu ja ringkonnakohtu seisukohad täitemenetluse lõpetamise ja pärandvarast loobumise kohta langesid kokku. Kolleegium märgib, et maakohtu määruse kohaselt ei saa tühistamise avaldust esitada seetõttu, et seadus ei võimalda pärandist pärast selle vastuvõtmist loobuda ning seega ei ole võimalik pärandi vastuvõtmist ka tühistada. Määruse kohaselt on ainus erand sätestatud PärS §-s 122. Ringkonnakohus seevastu leidis, et pärandi vastuvõtmist ei saa tühistada TsÜS § 98 alusel, kuid seda võib teha hagimenetluses. Kokku langesid kohtute seisukohad täitemenetluse lõpetamise osas.
35.Kolleegium märgib, et kohtulahendi resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka lahendi muid osi arvestamata. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooniga ei ole tagatud määruse arusaadavus ega täidetavus. Õige on RÄVALA PIIMA AS erikaebuse väide, et määruse resolutsioon on vastuolus põhjendava osaga. Ringkonnakohus on määruse resolutsioonis tühistanud Tartu Maakohtu määruse ja teinud uue määruse, millega on rahuldanud K. Muiste kaebuse osaliselt, s.o tühistanud kohtutäitur E. Marjaku
6.septembri 2002. a otsuse. Muus osas on ringkonnakohus jätnud K. Muiste kaebuse rahuldamata.

Sellise määruse tagajärjeks on kolleegiumi arvates E. Marjaku otsuse tegemisele eelnenud olukorra taastamine, st kohtutäitur peaks ringkonnakohtu määruse järgi K. Muiste kaebuse uuesti läbi vaatama. Sellist kohustust ringkonnakohus aga määrusesse kirjutanud ei ole.

36.Määruse põhjendavast osast nähtub ringkonnakohtu seisukoht, et täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Kohtutäituri otsus sisaldas mh samuti otsustust täitemenetlus lõpetamata jätta. Kuna ringkonnakohus tühistas oma määrusega kohtutäituri otsuse, on ringkonnakohtu määrust võimalik tõlgendada ka nii, et ringkonnakohus määras täitemenetluse lõpetamise. See, nagu märgitud, ei järeldu aga ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast. Samas on ringkonnakohus jätnud muus osas K. Muiste kaebuse rahuldamata. Kaebus sisaldas muuhulgas taotlust kohustada E. Marjakut lõpetama täitemenetlus. Arvestades menetlusökonoomia põhimõttega, ei pea kolleegium siiski vajalikuks saata asja uueks lahendamiseks, vaid lahendab K. Muiste kaebuse oma määrusega.
37.Kolleegium leiab TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, et on põhjendatud mõista K. Muistelt RÄVALA PIIMA AS kasuks välja viimase poolt kassatsiooniastmes kantud kohtukulu osaliselt, s.o 5000 krooni. J. Odar, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.