Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2006, Tallinn
Tsiviilasi
R.K hagi kohtutäitur K.F vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. juuni 2006. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur K.F apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Hageja R.K, esindaja Ants Kuningas, kostja kohtutäitur K.F, esindaja adv Allar Aru, kolmas isik G.K, esindaja adv Kenno Vilippus
Kohtuistungi toimumise aeg
24. oktoober 2006. a, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.06.2006 otsus teha uus otsus, millega jätta R.K hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Välja mõista R.Klt 1000 (üks tuhat ) krooni riigilõivu kohtutäitur K.F kasuks ja 110 (ükssada kümme ) krooni ja 70 senti riigituludesse
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.
1.R.Ks esitas 20.10.2005 hagi Harju Maakohtusse kohtutäitur K.F vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
2.08.12.2004 ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded enampakkumise teade, mille kohaselt kohtutäitur K. F müüb avalikul suulisel enampakkumisel hageja (täitemenetluses võlgnik, täiteasi nr 034/2002/755) kuuluvat vallasvara, s.o x x külas x vallas asuvat elamu.
3.10.12.2004 esitas T. K ning 20.12.2004 E. T hagi nimetatud elamu arestist vabastamiseks. Samuti esitasid viidatud isikud taotluse menetluse peatamiseks. Kohtutäitur menetlust ei peatanud ning viis 20.12.2004 enampakkumise läbi, mis nurjus. Samal päeval andis kohtutäitur viidatud vara üle sissenõudja G. K.
4.Hageja leiab, et kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse vara arestist vabastamise hagide esitamise tõttu peatama. Selle asemel viis kohtutäitur läbi enampakkumise, mis nurjus, võimaldades müüdava vara sissenõudjale üle anda. Väidetavalt on eeltooduga hagejale kahju tekitatud.
5.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hageja õigusi ei ole enampakkumise läbiviimisega (täitemenetluse jätkamisega) rikutud. Kostja andmetel esitas E. T kohtutäituri otsuse peale, kus kohtutäitur otsustas jätta täitemenetlus peatamata, kaebuse, kuid kohus keeldus selle menetlusse võtmisest puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (tsiviilasi nr 2/254-23471/05). T.K kaebust kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ei esitanud. Nii T.K kui ka G. K hagi vara arestist vabastamiseks jäeti Tallinna Linnakohtus läbi vaatamata, T.K on analoogilise hagi ka varem esitanud. Seega ei ole kohus E.Ti ja T.K õiguste rikkumist tuvastanud. E.Ti ja T.K hagid olid alusetud ning esitatud kavatsusega täitemenetlust nurjata.
6.Kolmas isik G.K toetas kostja seisukohti. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
7.Kohus rahuldas hagi ning tunnistas Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur K.F poolt 20.12.2004 läbi viidud vallasvara enampakkumise kehtetuks.
8.Hageja poolt viidatud täitetoimingud on omavahel seotud. Täitemenetluse peatamise korral ei oleks enampakkumist ja sellele järgnenud vara sissenõudjale üleandmist toimunud. Hageja soovib käesoleva hagiavalduse rahuldamise korral esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Järelikult on hagi esitatud hageja enda, mitte teiste isikute õiguste kaitseks.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 34 lg 1 sätestab loetelu alustest, mil kohtutäitur peab menetluse peatama ja lg 2 kehtestab loetelu, mil kohtutäitur võib menetluse peatada. TMS § 34 lg 1 p 4 järgi peatab kohtutäitur menetluse vara arestist vabastamise hagi esitamisel selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Seega kehtestab vaidluses kohaldatav säte kohtutäiturile kohustuse täitemenetlus peatada ning ei anna talle õigust kaaluda, kas arestist vabastamise hagi esitamine takistab kohtuotsuse täitmist või mitte. Riigikohus on asunud seisukohale (kohtuasi nr 3-21-25-05), et kohtutäituril ei ole pädevust otsustada omandiõiguse küsimusi ega ka ilma sissenõudja nõusolekuta vara aresti alt vabastada. Kohtuasjas nr 3-2-1-72-03 on Riigikohus leidnud, et TMS § 34 lg 1 p 4 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse vara arestist vabastamise hagi esitamise korral selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Vastasel korral võiks õiguskord olla liigselt koormatud hilisemate nõuete, nt tagasitäitmise, alusetu rikastumise, kahju hüvitamise nõuete, lahendamisega. Kohtutäituri tegevuse formaliseerituse põhimõtet on Riigikohus reas kohtulahendites rõhutanud.
2(5)
10.Arestist vabastamise hagi üle otsustamine kuulub seega kohtu pädevusse. Alusetu hagi lükatakse tagasi, jääb läbi vaatamata või rahuldamata. Nii toimus see ka viidatud vara arestist vabastamise hagidega, sest kohus jättis need läbi vaatamata.
11.Kuna kohtutäitur täitemenetlust ei peatanud, toimus enampakkumine olukorras, kus müüdava asja üle oli kohtuvaidlus. Seega olukorras, mis tähendas potentsiaalse ostja jaoks ebamõistlikke riske. Arvestades viidatud teabe piisavat avalikkust võis nimetatud tingimustes läbiviidav enampakkumine selle nurjumist tingida ning sellega võlgniku huve kahjustada. Nagu vallasvara enampakkumise nurjunuks kuulutamise aktist järeldub enampakkumine nurjuski. Vallasvara sissenõude katteks üleandmise akti kohaselt andis kohtutäitur 20.12.2004 (enampakkumise toimumise päeval) vara selle alghinnaga üle sissenõudja G. K. Samas viidatud asjaolud ei pruukinud olla enampakkumise nurjumise ainukeseks põhjuseks.
12.Nimetatut kogumina hinnates saab asuda seisukohale, et enampakkumise tingimusi on oluliselt rikutud. Enampakkumine on kehtetu ning hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Dokumentaalseid tõendeid hindab kohus kogumis usaldusväärseks, põhiolemuselt oli vaidlus õiguslik. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
13.Harjumaa ja Tallinna kohtutäitur K.F esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada.
14.E.T ja T.K on kasutanud kõiki neile seadusest tulenevaid võimalusi, vaidlustamaks nende väidetavaid õigusi rikkuvat kohtuätituri poolt 20.12.2004 läbi viidud enampakkumist. Juhul kui E.T ja/või T. K oleksid leidnud, et kostja poolt enampakkumise läbiviimine ja sellele järgnenud vara sissenõudjale üleandmine rikkusid nende oletatavaid õigusi, oleksid nad ise saanud kohtu poole pöörduda. Kohus ei tuvastanud kaebuste pinnalt kaebuse esitajate õiguste rikkumist või kohtutäituri poolt oma kohustuste rikkumist või mittetäitmist. Seega on paljasõnalised ja eksitavad ka hageja poolt esitatud hagiavalduses toodud väited selle kohta nagu oleks hageja viidatud tegevusega rikkunud E.Ti või T. K õigusi enampakkumise läbiviimisel. Kuna vaidlustatav enampakkumine viidi läbi 20.12.2004, siis on E.Ti ja/või T.K jaoks protsessitähtajad enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes möödunud. Seega jääb arusaamatuks õiguslik alus, millele hageja oma kolmandate isikute väidetavate õiguste kaitse nõudes tugineb.
15.Hageja poolt esitatud hagis toodud väited, et kostja tegevus rikub E.Ti ja T.K väidetavaid õigusi ei andnud alust hagejale kohtusse pöördumiseks nende eeldatavate ja seadusega kaitstud õiguste või huvide kaitseks. E.T ja T.Kl oli oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguste või huvide kaitse võimalus nende poolt algatatud tsiviilasjades, mille menetlus on nüüdseks lõppenud. Hageja kui võlgniku väited, et täitemenetluses on rikutud teiste isikute õigusi, ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lõike 1 kohaselt olla hageja nõude rahuldamise aluseks.
16.Kohtu järeldus osas, et järelikult on hagi esitatud hageja enda, mitte teiste isikute õiguste kaitseks, soovib kostja märkida, et hageja ei ole oma nõudes kinni pidanud seaduses sätestatud kohtueelsest menetlusest ja menetlus antud asjas kuulub seetõttu lõpetamisele.
17.Hageja poolt 12.01.2005 esitatud kaebuses kostja tegevuse peale nõuti kostjalt vara üleandmise tühistamist sissenõudjale. Hageja ei ole varasemalt esitanud kostjale hagiavalduse esemeks olevat kaebust kostja poolt 20.12.2004 läbi viidud vallasvara enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnakohtu 23.05.2005 ja 04.07.2005 määrustega otsustati jätta hageja kaebus kostja 15.03.2005 otsusele läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2006 määruse kohaselt jäeti Tallinna
3(5)
Linnakohtu 04.07.2005 määrus muutmata. Viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määrus edasikaebamisele ei kuulu. Seega ei ole hageja oma haginõude osas järginud kohustuslikku kohtueelselt korda ega protsessitähtaegasid, mistõttu kuulub menetlus lõpetamisele.
18.Kuna esitatud kaebuses puudus selgelt TMS § 34 lg 1 punktis 4 sätestatud nõude eelduseks olev õiguslik alus, siis puudus kostjal kohustus vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 04.07.2005 määrusele (tsiviilasi nr 2-2/1096/05) täitemenetluse peatamiseks. Kostja täitemenetluse peatamise otsusega peatati T.K taotluse alusel (seoses vara arestist vabastamise hagi esitamisega) 03.11.2004 täitemenetlus täiteasjas nr 034/2002/755. Viidatud T.K hagi jäeti Tallinna Linnakohtu 26.11.2004 määrusega rahuldamata, kuna ka kohtu poolt antud täiendava tähtaja jooksul ei esitatud hageja poolt hagiavaldust põhjendavaid tõendeid. Seega on viidatud isikute süstemaatilise pahauskse tegevuse eesmärgiks olnud täitemenetluse nurjamine. Praktikas oleksid hageja poolt selleks palutud isikud võinud jätkata sama skeemi kasutamist lõputult, sest igal isikul on võimalik hagiga sarnanev dokument kohtusse esitada paljasõnaliselt ilma tõendeid lisamata, väites, et tal on varale mingeid õigusi. Kui kohus küsib menetluse käigus lisaks ka tõendeid, siis jäetakse need esitamata, sest neid ei ole. Täitemenetluse jätkumisel esitatakse sama nõue uuesti ja kõik kordub. Kostja on 18.09.2003 peatanud täitemenetluse viidatud täiteasjas omakorda O. K taotluse alusel, kes omakorda esitas väidetava vara arestist vabastamise hagi.
19.Käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on väidetavates täitemenetluse peatamise aluseks olnud tsiviilasjades menetlused lõppenud, ilma et oleks tekkinud küsimus võõra vara müümisest enampakkumisel. Seega puudub hageja poolt hagis väidetud õiguste rikkumine, mis tekitas küsimuse enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisest selle peatamata jätmise tõttu.
20.Arusaamatuks jäävad täpsed faktilised asjaolud ja tõendid, mille pinnalt kohus analüüsis enampakkumise nurjumist. Kohtu poolt viidatud asjaoludele ei ole viidatud ka hageja poolt esitatud hagiavalduses, samuti ei arutatud neid kohtuistungil. Lisaks on kohus ekslikult märkinud vara sissenõudjale üleandmise ajaks 20.12.2004, kui tegelikult anti vara sissenõudjale üle 06.01.2005.
21.Kogu täitemenetluse kestel on hagejal olnud võimalus oma kohustusi täita vabatahtlikult, millist võimalust hageja ei ole kasutanud. Enampakkumise nurjumise hüpoteetiliseks põhjuseks saab olla eelkõige hageja enda süstemaatiline tegevus täitemenetluse takistamisel sooviga kahjustada sissenõudja seaduslikke õigusi.
22.Arusaamatuks jääb ka maakohtu otsuses toodud lõplik järeldus, mille kohaselt nimetatut kogumina hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et enampakkumise tingimusi on oluliselt rikutud, enampakkumine on kehtetu ning hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Vastustaja seisukoht
23.R.K ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega, vaidleb neile vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
24.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus otsus, millega hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
4(5)
25.Enampakkumise toimumise ajal kehtinud TMS § 647 kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja ei ole hagi alusena välja toonud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks nimetatud sätte alusel enampakkumist kehtetuks tunnistada. Hageja ei viita enampakkumise olulistele tingimusele, mida enampakkumise läbiviimisel täituri poolt oleks rikutud.
26.Hageja nõue põhineb asjaolul, et kohtutäitur ei peatanud täitemenetlust kolmandate isikute T.K ja E.Ti avalduste alusel. Hageja vaidlustab sisuliselt kohtutäituri tegevuse täitemenetluse peatamata jätmisel, mis ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks. Kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine toimub TMS §-s 77 sätestatud korras. Kohtutäituri tegevust T.K ja E.Ti avalduste alusel täitemenetluse peatamata jätmisel ei ole seadusevastaseks tunnistatud. Seega ei ole alust pidada täitemenetluse jätkumist ebaseaduslikuks ja sellest tuletada järgnevate täitemenetluses tehtud toimingute kehtetust.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lõike 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagejalt tuleb riigituludesse välja mõista asja läbivaatamiskulu 110,70 krooni ja kostja kasuks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni.
G. Kivinurm
M. Klaar
T. Kollom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.