Harri Ellermaa hagi OÜ Raudpuu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi tagamise taotlus.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. detsembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Raudpuu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Raudpuu (registrikood: 10344249), esindaja Mario Rink Vastustaja (hageja): Harri Ellermaa (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
12.detsembri 2011 määrus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Harri Ellermaa esitas 5. detsembril 2011 hagi OÜ Raudpuu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
12.detsembril 2011 esitas hageja hagi tagamise taotluse, kus palus peatada hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 047/2011/1942. Hagi tagamise taotluse kohaselt on hageja kinnistutele seatud hüpoteek OÜ Ehe (pankrotis) ja AS Baltic Agro vahelistest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. OÜ Ehe (pankrotis) pankrot lõppes kompromissiga, mille kohaselt võttis hageja üle OÜ Ehe (pankrotis) pankrotimenetluse käigus AS Baltic Agro rahuldamata jäänud nõude. AS Baltic Agro loovutas kohustuse ülevõtmise lepingust tuleneva nõude hageja vastu kostjale, kes peale luhtunud läbirääkimisi esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks hageja suhtes. Täitemenetluse algatamine on lubamatu. Hageja viivitus kohustuse täitmisel oli vabandatav, kostja nõutav leppetrahv ilmselgelt ülemäära suur ning seda tuleb vähendada. Kostja nõude aluseks olev nõue tuleneb tühistest tüüptingimustest. Käesoleval hetkel on kohtutäitur kuulutanud välja hageja kolme kinnistu enampakkumise, mis toimub 22.12.2011 kohtutäituri büroos. Ühel neist kinnistutest, XXX kinnistul, asub hageja ja tema perekonnaliikmete kodu. Hageja elab sellel kinnistul asuvas majas koos oma abikaasa ja kahe lapsega, kellest üks on alaealine. Teine hageja laps õpib käesoleval hetkel ülikoolis ja samuti on hageja ülalpidamisel. Juhul kui hageja kinnistu müüakse enampakkumise käigus, siis omandab selle heauskne isik ning hagi rahuldamise korral ei ole hagejal võimalik enam tagasi saada oma kodu. Sundtäitmise peatamine koormab kostjat ainult vähesel määral. Sundtäitmise peatamise korral lükatakse kostja nõude täitmine ajutiselt edasi, kõik tagatised jäävad kehtima. Hagi rahuldamata jätmise korral on kostjal võimalus nõuda hagejalt viivist.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus rahuldas 12. detsembri 2011 määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 047/2011/1942. Kohtumääruses esitatud põhjenduste kohaselt on hagi tagamise taotlus hageja poolt taotletud viisil põhjendatud. Maakohus nõustus hageja poolt esitatud hagi tagamise avalduses märgitud põhistuses nimetatud asjaoludega. Hageja poolt taotletav hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga. Maakohus leidis, et läbiviidava täitemenetluse peatamine on sobiv ja kostjat ülemäära mittekoormav hagi tagamise abinõu. Juhul, kui täitemenetluste raames toimuks hagejale kuuluva vara võõrandamine, siis hagi rahuldamise korral võiks hageja pöörduda kostja vastu kohtusse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Uus õigusvaidlus tekitaks nii hagejale kui ka kostjale täiendavaid rahalisi ja ajalisi kulutusi. Kui hagi jääb rahuldamata, siis täitemenetlus jätkub. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 6 on põhjendatud peatada täitemenetlus täiteasjas nr 047/2011/1942.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.OÜ Raudpuu esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. detsembri 2011 määruse tühistamist osaliselt ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega lubatakse täitemenetluse jätkamist ning hagejalt 28.04.2011 kohustuse ülevõtmise lepingust tuleneva osalise põhinõude summas 35 954,14 eurot ja lepingust tulenevate viiviste sissenõudmist. Täitemenetluse jätkamisel lubada kinnistu XXX ja kinnistu XXX võõrandamist täitemenetluse käigus ning peatada täitemenetlus kinnistu XXX osas kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-11-59749. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hagi tagamise avalduses ja vaidlustatud määruses põhistatud, et hageja nõude ja hagi tagamise abinõu (täitemenetluse peatamine) vahel on selline seos, mis aitab kaasa hageja jaoks võimaliku positiivse kohtuotsuse täitmisele. Ei ole põhistatud, et hagi tagamine on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks (TsMS § 377 lg 2). Hageja ei ole oma nõuet hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses põhistanud ja tõendanud. Hageja vastuväited täitedokumendist tulenevale nõudele on alusetud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vabandatavus on välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, st raha maksmise eest vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist reeglina alati nõuda. Hageja viitab OÜ Ehe (pankrotis) kompromissile ning märgib, et AS Baltic Agro nõuetest on tunnustatud ja kaitstud nõudeid summas 5 176 350,74 krooni (330 829,11 eurot), millest masskohustused on 173 402,97 krooni (11 082,47 eurot) ja leppetrahvi nõue summas 946 326,88 krooni (60 481,31 eurot). Hageja väide leppetrahvi nõude osas ei vasta tegelikkusele. OÜ Ehe (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur vastuväite hageja leppetrahvi nõudele summas 896 326,88 krooni ning nõudest osutus kaitstuks vaid 50 000 krooni (3 195,58 eurot). Kaebuse esitaja soovib märkida, et isegi juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul oleks AS Baltic Agro leppetrahvi nõue osutunud kaitstuks täies ulatuses, siis tulenevalt PankrS § 105 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lg 2 nimetatud juhul. Hagejale kui OÜ Ehe (pankrotis) kohustuse ülevõtjale ei anna VÕS § 176 lg 1 õigust esitada juba kaitstud võlausaldaja nõudele vastuväiteid, seega tuleb jätta tähelepanuta hageja taotlus leppetrahvi vähendamiseks mõistliku summani, mis hageja arvates on 5 000 eurot ning taotlus seda summat ületavas osas lugeda sundtäitmine lubamatuks. Hageja väidab, et kuna leppetrahvi nõue tuleneb põllumajandussaaduste hoiu- ja müügilepingu tühistest tüüptingimustest ning kohustuse ülevõtmise lepinguga võttis hageja üle just nendest lepingutest tuleneva kohustuse, siis on kaebuse esitajal õigus nõuda hagejalt 806,07 euro tasumist. Kaebuse esitaja viitab sellele, et reaalselt tunnustati nõude eelmise omaja leppetrahvi nõuet summas 3 195,58 eurot, mitte 60 481,31 eurot ning PankrS § 105 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, st ei saa vaidlustada ka võlgnik ja võlgniku kohustuse ülevõtja; 2) ei ole maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu sobiv, proportsionaalne ning ei ole arvestatud, et kohaldatav abinõu koormaks kaebuse esitajat ehk võlausaldajat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades õigustatuks (TsMS § 378 lg 4). Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kuna hageja ei ole oma nõuet hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses sisuliselt põhjendanud ning kaebuse esitaja omab hageja vastu nõuet vähemalt summas 35 954,14 eurot, siis on põhjendamatu ja võlausaldaja huvisid mitte arvestav peatada lisaks XXX kinnistule müügile, millel asuvas elumajas võlgnik elab, ka XXX ja XXX kinnistute müük, milliste sihtotstarbeks on põllumaa.
Riigikohus on lahendis 3-2-1-10-10 asunud seisukohale, et hagi tagamine on kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. XXX kinnistu arestimishind on 23.11.2011 H. Ellermaa kinnisasjade arestimise akti kohaselt 21 900 eurot ning XXX arestimishind 47 616 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-72-03 asunud seisukohale, et täitemenetlus võib olla peatatud ka üksnes teatud vara osas: „Täitemenetluse seadustik reguleerib siiski juhtumeid, mil õigusvaidluse tekkimine on täitemenetluse peatamise alus. Ka neil juhtudel ei hinda kohtutäitur täitedokumendi sisu, kuid tal on kohustus täitemenetlus peatada. Täitemenetluse seadustiku § 34 lg 1 p 4 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse vara arestist vabastamise hagi esitamise korral selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Vastasel korral võiks õiguskord olla liigselt koormatud hilisemate nõuete, nt tagasitäitmise, alusetu rikastumise, kahju hüvitamise nõude, lahendamisega.“ Määruskaebuse esitaja leidis, et hageja õigusi ei kahjusta XXX ja XXX kinnistute osas täitemenetluse jätkamine, seevastu kogu täitemenetluse peatamine koormab kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks; 3) omab kostja 28.04.2011 kohustuse ülevõtmise lepingu kohaselt hageja vastu vähemalt nõuet summas 35 954,14 eurot ning hagiavalduses ei ole tõendatud, et tegelikkuses hageja kaebuse esitajale vastavat summat ei võlgne. Veelgi enam, hageja tunnistab ka ise hagi tagamise avalduses, et ta soovib tasuda kaebuse esitajale 35 954,14 eurot ja 5000 kuni 10 000 eurot hüvitist tasumisega hilinemise eest, kuid kaebuse esitaja ei võta seda vastu. Täitemenetluse osaline jätkamine ning võlgnevuse osaline tasumine enne kohtumenetluse lõppu peaks olema igati ka hageja huvides, sest põhivõlgnevuse mittetasumise korral arvestatakse sellelt igapäevaselt viivist 0,2% päevas ning käesolev kohtuvaidlus võib kesta vähemalt 1,5-2 aastat
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.H. Ellermaa vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on väär kostja seisukoht, et hageja ei ole põhistanud oma nõude ja hagi tagamise abinõu vahelist seost, mis aitab kaasa hageja jaoks võimaliku positiivse kohtuotsuse täitmisele. Hageja on hagi tagamise taotluses öelnud, et kostja täitmisavalduse alusel kuulutas kohtutäitur välja hageja kinnistute enampakkumise. Üks enampakkumisel olev kinnistu (XXX kinnistu) on hageja ja tema perekonna elukoht. Juhul kui hagi ei tagataks hageja soovitud viisi ning enampakkumise käigus võõrandataks hageja ja tema perekonna elukoht, siis isegi hagi rahuldamise korral ei oleks hagejal võimalik oma elukohta tagasi saada. Seega võib hagi tagamata jätmine tekitada hagejale ja tema perekonnale kahju, mida hagi rahuldamise korral ei ole võimalik enam heastada. Seega on täitemenetluse peatamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul vajalik selleks, et hoida ära hagejale tekkida võivat kahju, mida hagi rahuldamise korral ei oleks võimalik ilma täitemenetluse peatamiseta hüvitada. Täitemenetluse peatamine on põhjendatud ja vajalik hagejale tekkida võiva kahju ärahoidmiseks; 2) on ebaõige kostja väite, et raha maksmisega viivitamine ei ole vabandatav VÕS § 103 mõttes. Seadusest ja Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole raha maksmise kohustuse puhul välistatud rikkumise vabandatavusele tuginemine. Pooled on kohustuse ülevõtmise lepingu p-is 4.2 näinud ette seda, et kohustuse ülevõtmise lepingust tuleneva kohustuse täitmisel võib olla vabandatavaid takistusi. Kuna kohustuste ülevõtmise leping näeb ette ainult rahalisi kohustusi, siis järelikult on poolte arvates võimalik rahaliste kohustuste täitmise puhul vabandatavus. Kuna kohustuse ülevõtmise lepingu koostas
ainuisikuliselt kostja õiguseellane, siis järelikult nägi ta ette võimalust, et raha maksmise kohustuse täitmisel võib olla viivitusi, mis on vabandatavad. Hageja viitas kompromissi tekstile, kus on öeldud, et nõuete kaitsmisel on tunnustatud ja kaitstud AS Baltic Agro leppetrahvi nõuet summas 946 326,88 krooni. Nimetatud asjaolu tuleb selgitada hagimenetluses, mitte hagi tagamise avalduse lahendamisel. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kohustuse ülevõtmise lepinguga võetud kohustust ei saa vaidlustada, kuna seda on tunnustatud nõuete kaitsmise koosolekul. Kohustuse ülevõtmise lepingu p-is 2.2 on sõnaselgelt öeldud, et kohustus tuleneb AS Baltic Agro ja OÜ Ehe (pankrotis) vahel sõlmitud lepingutest. Seega on kohustuse ülevõtjal (hagejal) õigus vastavalt VÕS § 167 lg-le 1 esitada kõik vastuväited, mida võis esitada eelmine võlgnik. Kostja väide oleks õige juhul, kui kohutuse ülevõtmise lepingus oleks öeldud, et võetakse üle pankrotimenetluses tunnustatud nõue ning lepingu lisa oleks pankrotimenetluses tehtud kompromiss või nõuete kaitsmise protokoll. Isegi kui eeldada, et kostja väide on õige ning leppetrahvi on pankrotimenetluses tunnustatud ainult 50 000 krooni (3 195,58 euro) ulatuses, siis oli hagejapoolne kohustuse täitmisega viivitamine vabandatav. Vabandatavuse äralangemisel oli hageja valmis täitma võetud kohustust ning vajalik summa oli deponeeritud notari kontole, kuid kostja õiguseellane ei võtnud kohustuse täitmist vastu. Seega oli kostja õiguseellane vastuvõtuviivituses ning täitemenetluse algatamine summa osas, mida kostja õiguseellane keeldus vastu võtmast, ei ole põhjendatud; 3) ei nõustus hageja kostja väitega, et viimane omab hageja vastu vähemalt nõuet summas 35 954,15 eurot. See summa tuleneb tõesti kohustuse ülevõtmise lepingust, kuid hageja on vaidlustanud kogu kohustuse ülevõtmise lepingust tuleneva kohustuse ning seega puudub käesoleval hetkel põhjus täitemenetluse jätkamiseks osade hagejate kinnistute suhtes. Täitemenetluse jätkamine 35 954,14 euro suuruse nõude osas oleks alusetu, kuna hageja deponeeris nimetatud summa notari kontol ning oli seda valmis kostjale tasuma, kuid kostja ei tulnud notari juurde tehingut tegema, millega sattus vastuvõtuviivitusse. Seega oleks põhjendamatu jätkata täitemenetlust summa osas, mille vastuvõtmisest on keeldutud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
12.detsembri 2011 määrus muutmata.
6.TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et hagi tagamise avalduses tuleb nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Hageja on hagi tagamise avalduses põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse ning ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on vaidlustatud määruses vastavad põhistused märkinud ning ringkonnakohus ei korda neid. Ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid vajalikus ulatuses põhistanud ning maakohus on õigesti, lähtudes hageja poolt esitatud põhistusest, hagi taganud. Maakohtu määrus vastab TsMS §-dele 463 ja 465.
7.Maakohus on hagi tagamise abinõuna TsMS § 378 lg 1 p 6 järgi peatanud 12. detsembri 2011 määrusega täitemenetluse Jõgeva kohtutäitur Ivi Kalmet menetluses olevas täiteasjas nr 047/2011/1942. Ringkonnakohus leiab, et kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga. TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et läbiviidava täitemenetluse peatamine kõigi kolme hagejale kuuluva kinnistu suhtes on sobiv ja kostjat ülemäära mittekoormav hagi tagamise abinõu. Täitemenetluse jätkamine hageja suhtes võib osutada ebaõiglaseks eelkõige seetõttu, et kinnistute võõrandamise korral kaotab ta oma omandi. Samuti juhul, kui täitemenetluse raames toimuks hagejale kuuluvate kinnistute võõrandamine, siis hagi rahuldamise korral pöörduks hageja kostja vastu kohtusse õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Uus õigusvaidlus tekitab nii hagejale kui ka kostjale täiendavaid rahalisi ja ajalisi kulutusi, mistõttu maakohus tagas põhjendatult hagi hageja soovitud abinõuga. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hagejale kuuluvad kinnistud koormatud hüpoteegiga kostja kasuks, samuti on kinnistusraamatusse kantud keelumärked kinnistute käsutamise keelamiseks kostja kasuks. Menetluse peatamine ei mõjuta hüpoteegi ja keelumärkide kehtivust, seega kostja huvid on piisavalt kaitstud. Juhul, kui hagi jääb rahuldamata, siis täitemenetlus jätkub. Ringkonnakohus ei lahenda hagi tagamise abinõu kohaldamise määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel asja sisuliselt ja seetõttu jätab tähelepanuta poolte väiteid, mis puudutavad täitemenetluse aluseks oleva nõude põhjendatust.
8.Vastavalt TsMS § 390 lg-le 1 maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 63 900 eurot. Nähtuvalt võlgnikule esitatud täitmisteatest (tl 21) on hagi hinnaks 82 247,66 eurot ning seetõttu on ringkonnakohtu määrus edasikaevatav Riigikohtule.
Kersti Kerstna-Vaks
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.