Eesti vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-52-03 Otsuse kuupäev Tartu, 5. mai 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull Kohtuasi Eesti Raadio hagi OÜ Juturaadio vastu kaubamärgi ebaseadusliku kasutamise lõpetamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 23. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/77/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Juturaadio kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. aprill 2003. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat R. Markus Resolutsioon
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
23.jaanuari 2003. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
3.Tagastada Advokaadibüroole Paul Varul 25. veebruaril 2003. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Raadio esitas 20. oktoobril 1999. a Tallinna Linnakohtule hagi OÜ Juturaadio vastu, nõudes kostjalt sõnaühendi "Raadio Eesti" kasutamise lõpetamist oma programmi nimetuses. Samuti nõudis ta, et kostja hoiduks edaspidi selle sõnaühendi kasutamisest oma saadetes ja programmides. Hagiavalduse järgi edastas OÜ Juturaadio raadioprogrammi "Raadio Eesti" 24 tundi ööpäevas ning selles kasutati sageli sõnaühendit "Raadio Eesti". Hageja nimele on kantud Eesti Vabariigi riiklikusse kauba- ja teenindusmärkide registrisse 1. novembril 1994. a ja 24. aprillil 1995. a kaubamärgid "EESTI RAADIO", "Eesti Raadio" ja "Radio Estonia", mille kohta on väljastatud kaubamärgitunnistused. Sõnaühend "Raadio Eesti" kujutab endast kaubamärgi "Radio Estonia" otsetõlget eesti keelde. Hageja leidis, et tal on ainuõigus kasutada tema nimele registreeritud kaubamärke oma tegevuses ja kostja poolt sõnaühendi "Raadio Eesti", mis on äravahetamiseni sarnane hagejale kuuluvate kaubamärkidega, kasutamine oma programmi tähistamiseks on vastuolus kaubamärgiseaduse (KaMS) § 5 lõikega 3.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejale väljastatud kaubamärgitunnistuste kohaselt ei kuulu kaitse alla kaubamärgi tähise sõnalised osad "Eesti" ja "Raadio". Kaubamärgi domineerivaks osaks on selle kujunduslik külg. Hagejal ei ole õigust keelata kaubamärgi mittekaitstavate osade kasutamist. Sõnapaarid "Eesti Raadio" ja "Raadio Eesti" ja sõnapaarid "Radio Estonia" ja "Raadio Eesti" on kõla poolest erinevad.
3.Tallinna Linnakohtu 22. juuni 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kuulub hagejale väljastatud kaubamärgitunnistustele ja KaMS § 5 lg-le 2 tuginedes riiklik kaitse kaubamärkide reproduktsioonilistele osadele, mis on tajutavad vaid visuaalselt (kujutiste
nägemine). Seega ei ole võimalik käsitleda kaubamärgi ebaseadusliku kasutamisena kaubamärgi tähise sõnaliste osade "EESTI", "RAADIO", "Eesti", "Raadio", "Radio", "Estonia" kasutamist kõnes, mida tajutakse kuulmismeele abil. Tuginedes ekspertide arvamusele, leidis kohus, et sõnapaarid "Eesti Raadio" ja "Raadio Eesti" ning "Radio Estonia" ja "Raadio Eesti" on kõla poolest erinevad ega ole kuulamisel äravahetamiseni sarnased. Hagejal kui kaubamärgi "Eesti Raadio" omanikul ei ole õigust keelata kaubamärgi mittekaitstavate osade kasutamist.
4.Tallinna Ringkonnakohtu 7. mai 2002. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata.
5.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. novembri 2002. a otsusega tühistati apellatsioonikohtu otsus ning asi saadeti samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et riikliku kaitse all on kaubamärgi reproduktsiooniline osa, st ainult visuaalselt tajutav osa (kujutise nägemine), ja kaubamärgi ebaseadusliku kasutamisena ei saa käsitleda kaubamärgi tähise sõnaliste osade "EESTI", "RAADIO", "Eesti", "Raadio", "Radio" ja "Estonia" kasutamist kõnes. Selline tõlgendus on liiga kitsas ja teeks õigushüve kaitsmise paljudel juhtudel võimatuks. Kuigi eraldi võetuna ei kuulu sõnad "Eesti", "raadio", "Estonia" ja "radio" kaitse alla ja nende üksikult kasutamist ei saa kaubamärgi omanik takistada, välja arvatud juhul, kui nende kasutamine toob kaasa KaMS § 5 lg-s 3 sätestatud asjaolud, ei välista see sõnaühendi kui kaubamärgi kaitset. Asjaolu, et kostja ei edasta hetkel raadioprogrammi "Raadio Eesti", ei tähenda, et hageja subjektiivsed õigused ei või olla ohustatud tulevikus. Seetõttu on põhjendamatu ringkonnakohtu seisukoht, et nõude rahuldamiseks ei anna alust see, et kostja tegevus võib kaasa tuua õiguste rikkumise. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohtu 23. jaanuari 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja tehti uus otsus, millega hagi rahuldati.
7.Linnakohus asus seisukohale, et KaMS § 5 lg 2 järgi kaitseb riik kaubamärgi omaniku (hageja) ainuõigust kaubamärkide "EESTI RAADIO", "Radio Estonia" ja "Eesti Raadio" reproduktsioonilistele osadele, mis on tajutavad (kujutiste nägemine) visuaalselt. Selline materiaalõigusnormi tõlgendamine ei vasta kaubamärgi ülesannetele. Kaubamärgi põhiülesandeks on toote või teenuse individualiseerimine, selle eristamine teistest pakutavatest kaupadest. Märgi individualiseeriv toime tähendab seda, et tarbija või iga muu isik eristab eri märkidega varustatud kaupu üksteisest just märgi alusel. Sealjuures on individualiseeriv toime eelduseks ka kaubamärgi teistele ülesannetele. Need tekivad seostest, mis kujunevad kaubamärgi omaniku traditsioonist oma kaubamärki kasutada ja assotsioonidest, mis sihtrühmal seoses kaubamärgiga tekivad. Praegusel ajal võib kaubamärkidel täheldada uusi ülesandeid, nagu kvaliteedi ehk garantiiülesanne, reklaamiülesanne ja konkurentsiülesanne. Kaubamärgil on ka maineväärtuse funktsioon (Goodwill). Kui kaubamärk on olnud kaua aega turul või kui see on muul viisil saanud oma sihtrühmas tuntuks, tekib sellel iseseisev väärtus.
8.KaMS § 5 lg 3 järgi ei tohi füüsiline ega juriidiline isik kaubamärgi omaniku loata kasutada õiguskaitse saanud kaubamärgiga identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki samade või sarnaste kaupade ning teenuste tähistamiseks majandus- ja äritegevuses. KaMS § 5 lg 4 järgi on
kaubamärgiomanikul õigus keelata kaubamärgi kasutamine samade või sarnaste kaupade ja teenuste ning teistegi kaupade ja teenuste puhul, kui kaubamärk on Eesti Vabariigis üldtuntud ja sellise kasutamisega kaasneb kaubamärgi eristatavuse või maine põhjendamatu ärakasutamine või eristatavuse või maine kahjustamine.
9.Hagejale väljastatud kaubamärgitunnistuste nr 15593, 13601 ja 13588 järgi kuulub kaubamärgina riikliku kaitse alla kaubamärkide reproduktsioon (kujutis), sealjuures ka sõnaühendite "EESTI RAADIO", "Radio Estonia" ja "Eesti Raadio" osas. Sõnad "EESTI", "RAADIO", "Radio", "Estonia", "Eesti" ja "Raadio" on kaubamärgi mittekaitstavad osad.
10.Kostja edastas raadioprogrammi nimetusega "Raadio Eesti". Seega kasutas kostja nimelt hageja kaubamärgi sõnalisest osast koos kahte ühist sõna "Raadio" ja "Eesti", milles seisneski hageja väidetel KaMS § 5 lg 3 rikkumine. Ekspert A. Luuk on andnud arvamuse (tl 70-85), mille järgi kaubamärk "Eesti Raadio" ja sõnapaar "Raadio Eesti" ei ole nende kuulmisel äravahetamiseni sarnased. Samuti puudub sarnasus kaubamärgi "Radio Estonia" ja sõnapaari "Raadio Eesti" vahel. Ekspert O. Moorlat on andnud arvamuse (tl 95-119), mille kohaselt sõnapaar "Raadio Eesti" on kõla poolest erinev, kuid sisult äravahetamiseni sarnane patendiametis registreeritud kaubamärkidega. Seejuures pole eksperdi arvamuse kohaselt raadioprogrammi käigus võimalik edasi anda visuaalset pilti, vaid ainult kaubamärgi sõnalist osa. Sõnaline osa "RAADIO EESTI" on mõneti eksitav, sest Eesti Raadio on ennast läbi aegade reklaaminud embleemiga "RAADIO". Sõnapaarid "Eesti Raadio" ja "Raadio Eesti" on kõla poolest erinevad, kuid sisult äravahetamiseni sarnased, sest sõnapaar "Eesti Raadio" assotsieerub paljudele veel riigiraadioga.
11.Tõendamaks, et sõnapaarid "RAADIO EESTI" ja "Eesti Raadio" võivad tekitada segadust, on esitatud ajalehe "Postimees" müügipakkumine äriühingule "RAADIO EESTI", kusjuures silmas on peetud hagejat Eesti Raadiot (tl 112). See ja ekspert O. Moorlati arvamus ning ülaltoodud dokumentaalne tõend kinnitasid hageja väidet, et kostjapoolne sõnaühendi "Raadio Eesti" kasutamine oma programmi nimetuses on kuulajaskonda eksitav.
12.Ekspertide arvamused ei lange ühte, kusjuures järeldustele jõudmiseks on kasutatud erinevaid uurimisprotseduure. Kollegium peab ekspert O. Moorlati arvamust põhjendatumaks ning veenvamaks. Õige on vastustaja väide, et eksperdil ei ole õigust esitada dokumentaalseid tõendeid, kuivõrd tõendite esitamise kohustus on TsMS § 91 lg 1 järgi protsessiosalistel. Samas on kohus tõendi vastu võtnud. Seega tuli anda sellele ka hinnang. Apellatsioonikohtu istungil ilmnes, et kostja ei edasta programmi "Raadio Eesti", kuid see ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada. Asjas ei ole tuvastatud KaMS § 5 lõikes 3 ettenähtud asjaolusid (õiguskaitse saanud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase kaubamärgi kasutamine). Seega on ringkonnakohus kohaldanud nimetatud normi vääralt. Ringkonnakohus on üksnes tuvastanud, et kostja kasutas "hageja kaubamärgi sõnalisest osast koos kahte ühist sõna" ja et "kostja poolt sõnaühendi "Raadio Eesti" kasutamine oma programmi nimetuses on kuulajaskonda eksitav". Ringkonnakohus on käsitlenud ekspert Moorlati arvamust ka
seisukohtade osas, milles eksperdile küsimusi ei esitatud. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 129 lg 1 ja § 130 lg 1 norme. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud oma seisukohti, et ekspertide arvamused ei ole ühtsed ja et kohus peab ekspert O. Moorlati arvamust põhjendatumaks. Ringkonnakohus on hinnanud tõendina dokumenti, mille esitas kohtule ekspert. Ringkonnakohus leidis, et nimetatud dokumendi esitamine oli vastuolus TsMS § 91 sätetega, kuid hindas seda põhjendusega, et kohus oli tõendi vastu võtnud. Kostja on tõendile vastu vaielnud. Tõendi hindamisega rikkus ringkonnakohus TsMS § 91 lg 2.
14.Hageja ei esitanud kassatsioonkaebusele kirjalikku vastust.
15.Istungil palus hageja esindaja jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.
17.Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et asjas ei ole tuvastatud KaMS § 5 lõikes 3 ettenähtud asjaolusid. Ringkonnakohtu otsuses on viidatud KaMS § 5 lg-le 3 (otsuse lk 4, kolmas lõik), st kohus on seda normi kohaldanud. Asjaolu, et ringkonnakohus ei ole osutatud lõigus enne KaMS § 5 lg-le 3 viitamist kasutanud sõnu "äravahetamiseni sarnane", ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsusest ilmneb selgelt kohtu järeldus, et kostja kasutas hageja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnast kaubamärki. Kolleegium märgib, et korrektsuse huvides ning asjatute kaebuste vältimiseks on kohtuotsustes soovitatav kasutada termineid, mis on sätestatud seaduses.
18.Järgnevalt vastab kolleegium kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus on käsitlenud ekspert Moorlati arvamust ka selliste seisukohtade osas, mille kohta eksperdile küsimusi ei esitatud.
19.Tallinna Linnakohtu 2. mai 2000. a määruses esitati eksperdile järgmine küsimus: "Kas kõnes (raadioprogrammis) kasutatav sõnapaar "Raadio Eesti" on kuulmisel äravahetamiseni sarnane patendiametis registreeritud kaubamärkidega nr 15593, nr 13601 ja nr 13588?"
20.Linnakohus on 22. juuni 2001. a otsuses viidanud, et ta ei arvesta ekspert Moorlati õiguslike seisukohtadega. Ka ringkonnakohus ei ole tuginenud eksperdi õiguslikele seisukohtadele. Selles osas on kohtud juhindunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest. Kolleegium peab siiski vajalikuks märkida, et KaMS § 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada koos kaubamärgiseaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest. Tõlgendamisel tuleb arvestada ka KaMS § 8 lg 1 punktidega 2 ja 3. Kaubamärgi võrdlemisel varasema kaubamärgiga, et kindlaks teha, kas kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased, on vajalik välja selgitada ka assotsiatsioonid, mis isikul tekivad uue kaubamärgiga kokku puutudes. Seda ei tule kaubamärgiseaduse mõtte kohaselt teha mitte ainult kaubamärgi registreerimisel, mida reguleerib KaMS § 8, vaid ka KaMS § 5 lõikes 3 ette nähtud juhul. Kui need assotsiatsioonid võimaldavad kaubamärgid omavahel segamini ajada, on varasema kaubamärgi omanikul õigus nõuda oma õiguste rikkumise lõpetamist. Kolleegium märgib, et 1. jaanuaril 2004. a jõustuva kaubamärgiseaduse §-de 10 ja 14 sõnastus on oluliselt selgem. See rõhutab ja võimaldab arvestada isikule ebaõigete assotsiatsioonide tekitamise võimalust nii õiguskaitse andmise regulatsioonis kui ka regulatsioonis, mis annab kaubamärgi omanikule õiguse keelata kolmandatel isikutel kaubamärgi
kasutamine.
21.Kohtu küsimusele vastamiseks pidi ekspert Moorlat ekspertiisi käiku ja selle käigus tekkinud küsimusi ja arvamusi kirjeldama. Ekspert on lähtunud oma vastuses sisulisest kriteeriumist, st assotsiatsioonidest. Seda tuleb pidada õigeks, sest eksperdil on kogemused kaubamärgiga seonduvates küsimustes.
22.Kuigi ringkonnakohus on oma otsuses põhjendanud, miks ta leiab olevat ekspert Moorlati arvamuse veenvama, on selles osas ringkonnakohtu otsuse ülesehitus siiski ebaloogiline. Ekspert Moorlati ekspertiisi käsitlus ja selle alusel hageja kaubamärgile äravahetamiseni sarnase kaubamärgi kasutamise KaMS § 5 lg 3 rikkumiseks lugemine, st veenvuse põhjendus, eelneb nimetatud veenvuse väitele. See asjaolu ei anna aga alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtul puudus vajadus otsuses eraldi põhjendada oma järeldust, et ekspertide arvamused ei lange ühte. Otsuse järeldustest ilmneb selgelt, et ekspertiisi tulemused on erinevad. Samuti see, miks peab kohus ekspert Moorlati arvamust veenvamaks.
23.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus võis kontrollida eksperdiarvamust ja selle lisadena esitatud materjale ning teha selle pinnalt järelduse asjaolu tõendatuse kohta. Ka TsMS § 132 lg 2 lubab eksperdil erandjuhtudel omal algatusel tõstatada ja lahendada ekspertiisimääruses esitamata küsimusi. Ebaõige on aga kohtuotsuses viidata eksperdiarvamusele lisatud dokumentidele kui dokumentaalsetele tõenditele. Seda tehes on rikutud TsMS § 91 lg 2, mille kohaselt ekspert tõendeid esitada ei saa. TsMS § 231 lg 4 järgi tulnuks kohtul ekslikult tõendina vastu võetud dokument jätta arvestamata. J. Luik, H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.