Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-157-05 Otsuse kuupäev Tartu, 2. veebruar 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Kohtuasi OÜ Priva, OÜ Priva Shipping Company, OÜ PRIVA EHITUS, OÜ Priva KV (endise ärinimega AB Priva Kinnisvara OÜ), Priva Trading OÜ (endise ärinimega AB Priva Trade OÜ) ja OÜ Priva Audit hagi OÜ PRIVA Baltic vastu hagejate õigusi rikkuva tegevuse lõpetamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 22/628/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Priva kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ Priva (registrikood xxxxxxxx) seaduslik esindaja esindajad Riigikohtus Riho Vaher ja kostja OÜ PRIVA Baltic (registrikood xxxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev 9. jaanuar 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 2005. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Priva nõue OÜ PRIVA Baltic vastu ärinime kasutamise keelamiseks, ja saata asi tühistatud osas samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada MALSCO ÕIGUSBÜROO OÜ-le kassatsioonkaebuselt 27. juulil 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Priva, OÜ Priva Shipping Company, OÜ PRIVA EHITUS, OÜ Priva KV (endise ärinimega AB Priva Kinnisvara OÜ), Priva Trading OÜ (endise ärinimega AB Priva Trade OÜ) ja OÜ Priva Audit esitasid hagi OÜ PRIVA Baltic vastu, paludes keelata kostjal hagejate õigusi rikkuv tegevus ärinime PRIVA Baltic kasutamine - ja kohustada kostjat valima määratud tähtpäevaks uus ärinimi. OÜ Priva registreeriti 10. juunil 1996. a ettevõtteregistrist ümber Tallinna Linnakohtu registriosakonda. OÜ Priva nõusolekul ja heakskiidul kasutavad tehissõna "Priva" oma ärinimes ka teised OÜ-ga Priva seotud hagejad. Kostja registreeriti Tallinna Linnakohtu registriosakonda
31.märtsil 2004. a. Hagejad ei ole lubanud kostja seostamist endaga. Äriregistri andmetel kattuvad kostja tegevusalad suures osas hagejate tegevusaladega. Arvestades elektrooniliste andmebaaside kättesaadavust ja nimekontrolli võimalust, on kostja sellise ärinime valinud teadlikult ja sooviga ära kasutada hagejate mainet ja tuntust ärikäibes. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) §-st 7 on ärinimi ehk firma äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 30 järgi peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud või vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Kostja kasutab ärinime "PRIVA Baltic." Tehissõna "Priva" omab eristusvõimet kaubamärgiseaduse tähenduses ja on OÜ Priva ja temaga seotud äriühingute 10-aastase tegevuse tagajärjel saanud üldtuntuks ja omandanud Eesti Vabariigis materiaalselt hinnatava väärtuse. Kostja poolt sellise ärinime kasutamine rikub hageja õigusi ja kostja kasutab ära hageja loodud
väärtust, kuna kostja ärinimi ei eristu selgelt hageja ja temaga seotud äriühingute ärinimedest. Kostja oleks pidanud muutma eristuvaks tehissõna "Priva", kuna see kattub täielikult OÜ Priva ärinimega. Teiste hagejate ärinimedega kattub see osaliselt. Kostja ärinime teine osa "Baltic" küll ei kattu hagejate ärinimedega, kuid on sellegipoolest eksitav ja ei erista piisava selgusega kostjat hagejatest, selle asemel teeb ta viite OÜ-le Priva ja temaga seotud äriühingutele. Sõna "Baltic" ei osunda ühelegi tegevusalale ega millelegi muule olemuslikule. See on geograafiline määrang tegevuspiirkonna kohta, milles tegutsevad ka hagejad. Sellest tulenevalt võivad paratamatult hagejate äripartnerid Eestis ja välismaal ning kliendid seostada kostjat hagejatega, kuna ärinime esimene osa on neil kõigil sama. Sellise olukorra loomist kostja poolt võib vaadelda kostja katsena alustada ebaausat äritegevust, mis on konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lõike 2 järgi keelatud. OÜ Priva on enne kostja kandmist äriregistrisse väljendanud oma tahet olla osaline äriühingute grupis, mille tegevusalad on erinevad ja mille puhul OÜ Priva soovib nende äriühingute seostamist üksteisega. Kostja ei ole hagejaga seotud ning hageja ei soovi kostja seostamist osundatud äriühingute grupiga. Sellise seose on kostja hageja nõusolekuta loonud ja hagejad peavad seda oma õiguste rikkumiseks ja enda loodud väärtuse alusetuks ärakasutamiseks. Kuna ärinime eristatavust ei ole otseselt reguleeritud, tuleb lähtuda kaubamärkide regulatsiooni ja kohtupraktika analoogiast, st ka ärinime puhul tuleb lähtuda nn assotsiatsioonidest (Riigikohtu 5. mai 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-03 (RT III 2003, 17, 166)). Ärinimes "PRIVA Baltic" on tehtud viide OÜ-le Priva ja temaga seotud äriühingutele, st "PRIVA Baltic" assotsieerub selle äriühingute grupiga. Kuna OÜ-l Priva on ainuõigus oma ärinimele, ei ole teistel isikutel õigus kasutada tema ärinime osana oma ärinimest ilma tema loata - see on õigusvastane sidumine ja viide hagejatele. Lisaks on OÜ Priva esitanud 25. juunil 2004. a kaubamärgi registreerimistaotluse, millega soovib kaitsta sõnamärki "Priva" klassides 35, 36, 37 ja 39. Kuni registreerimiseni kaubamärgina on tehissõna "Priva" teos, mis on avalikustatud ärinime ja logona ning kaitstav autoriõigusega. Kostja on ilma OÜ Priva loata kasutanud OÜ-le Priva kuuluvat autoriõigusega kaitstud teost.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et kuna tema ärinimi on äriregistrisse kantud ilma vaidlusteta ning ta tegutseb selle nime all juba alates 31. märtsist 2004. a. Registripidaja on enne kostja registrisse kandmist kontrollinud kostja ärinime vastavust seaduse nõuetele ja uue ärinime valimise ettepanekut kostjale ei ole tehtud. Seega on kanne kehtiv ja omab õiguslikku tähendust. Hagejatel oli võimalus ÄS § 73 lg 1 kohaselt esitada vastulause registritoimingule, kuid hagejad ei ole registrikannet vaidlustanud. Hagiavaldusest ei nähtu, milles seisneb kostja kõlvatu konkurents. Kostja ei ole tegelenud ebaausa äritegevusega ning samuti ei ole teinud midagi, mis oleks vastuolus heade kommete ning tavadega ega midagi muud, mis kuuluks seaduse alusel kõlvatu konkurentsi mõiste alla. Kuna kostja on registrisse kantud ning teda eristab oma ärinimi, mida teistel ei ole, s.o "PRIVA Baltic", võib ta selle nime all ka tegutseda. Samuti ei ole kaubamärk "Priva" patenteeritud ja seega ei ole hagejad selle nime ainuomanikud. Kaubamärgi registreerimistaotlus on esitatud alles pärast kostja registrisse kandmist. Kuna pooltel on
tekkinud kohtuvaidlus, siis tuleb ka hagejate kaubamärgi registreerimistaotluse menetlus Patendiametis peatada kuni kohtulahendini. Hageja ja kostja registreeritud tegevusalad ei kattu olulises osas. Poolte põhitegevus on erinev.
3.Järva Maakohus jättis 21. jaanuari 2005. a otsusega hagi rahuldamata ning mõistis igalt hagejalt kostja kasuks välja 1666 krooni 66 senti kohtukulude katteks ning riigituludesse 27 krooni 35 senti postikulu. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on kostja tegevusalade valdkond lai ja osaliselt kattub see hagejate tegevusaladega. Samas on OÜ PRIVA Baltic kantud 31. märtsil 2004. a äriregistrisse vaidluseta, misjärel Ü. S ja U. L selle nimega OÜ PRIVA Baltic ostsid. ÄS § 52 alusel lasub registripidajal kohustus kontrollida ärinime vastavust seaduse nõuetele ning vajadusel teha ettepanek valida uus ärinimi registripidaja määratud tähtajal, kuid kostja registrisse kandmisel seda probleemi ei nähtud. Hagejad on leidnud, et elektrooniliste andmebaaside kättesaadavust ja nimekontrolli võimalust arvestades on kostja sellise ärinime valinud teadlikult ja sooviga ära kasutada hagejate mainet ja tuntust ärikäibes, kuid tõendeid väidetu kinnituseks esitatud ei ole. Hagejate väited kõlvatu konkurentsi kohta KonkS § 50 lõike 2 alusel on paljasõnalised. Kuni sõna "Priva" registreerimiseni kaubamärgina ei ole see kaitstav autoriõigusega. ÄS § 12 lõike 3 kohaselt ei tohi kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. OÜ Priva ei ole kaubamärgi "Priva" omanik, kuna kaubamärgi omanikuks saab isik vastavalt kaubamärgiseaduse mõttele kaubamärgi registrisse kandmise ja kaubamärgitunnistuse väljaandmisega. Riigikohtu
25.märtsi 2002. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-32-02 (RT III 2002, 11, 116) järgi määrab kaubamärgi prioriteedi küll tema registreerimistaotluse esitamise kuupäev, kuid kaubamärgi õiguslik kaitse tekib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast üksnes juhul, kui kaubamärk on registrisse kantud.
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning otsustada hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt rohkem tasutud riigilõivu tagastamine apellantide esindajale. Asjaolu, et OÜ Priva Baltic kanti äriregistrisse ilma vaidlusteta ja selle ostsid Ü. S ja U. L, ei oma vaidluses äriühingu ärinime ainuõiguse rikkumises tähendust. Samuti ei oma tähendust kostja ja hagejate tegevusalade kokkulangemise ulatus. Isegi juhul kui poleks mingeid kokkulangevusi, ei tohiks äriseadustiku kohaselt olla võimalik äriühinguid omavahel seostada. Hagejatel ei ole võimalik tõendada, milliste kavatsustega valis kostja ärinime. Vastustaja oleks pidanud tõendama oma vastavate kavatsuste puudumist. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta pidi ostma just selle nimega äriühingu olude sunnil, ta ei ole esitanud avaldust ärinime muutmiseks ka pärast hagi kättesaamist, vaid on vaielnud hagile vastu. Seega on kinnitust leidnud vastustaja soov ja kavatsus tegutseda just selle ärinime all ning ka kasutada ära hagejate ärilist mainet ja tuntust. KonkS § 50 lõike 2 rikkumisele viitamine ei ole paljasõnaline. Vastavalt seadusele peab äriühing oma dokumentides näitama ära oma ärinime ja muud rekvisiidid, mis on käsitatav avaldamisena. Kuna
hagejad peavad ärinime "PRIVA Baltic" kasutamist oma ainuõiguse rikkumiseks ja eksitavaks teabeks, siis tuleneb siit ka eksitava teabe avaldamine. Eksitamine on ka see, kui klient seostab teenuse pakkujat teise isikuga ja sellises seostamises ei ole kahtlust. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 297 lõikest 4, esitasid hagejad vastuväited ka Järva Maakohtu 31. augusti 2004. a määrusele, millega esimese astme kohus kohustas hagejaid tasuma riigilõivu 60 krooni iga hageja kohta. Kohtule on esitatud üks mittevaraline hagi. Kuna kohus on asunud seisukohale, et riigilõivu tuleb tasuda rohkem, kui seadus ette näeb, siis on tasutud seda rohkem ka apellatsioonkaebuse esitamisel.
5.Vastustaja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub seaduslik alus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus muutis 30. juuni 2005. a otsusega maakohtu otsust põhjenduste osas, kuid jättis lõppjäreldustes maakohtu otsuse muutmata ning mõistis hagejatelt kostja kasuks välja kohtukulu. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidluse lahendamisel tähendust asjaolul, et OÜ PRIVA Baltic kanti äriregistrisse vaidlusteta ja et Ü. S ja U. L ostsid OÜ PRIVA Baltic osad. Kohus ei ole ärinime õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel seotud registriosakonna tehtud kandeotsusega osas, mis puudutab seda, kas kaitstavat ettevõtja ainuõigust ärinimele on rikutud või mitte. Vastasel juhul ei oleks ettevõtjal võimalik nõuda oma ärinime ainuõiguse rikkumise kõrvaldamist, kui tema ärinime ainuõiguse rikkumisega on ebaõigesti äriregistrisse kantud ärinimi ilma ettevõtja nõusolekuta. Hagejad on kostja vastu esitanud hagi ÄS § 15 lg-st 1 tuleneva ainuõiguse kaitseks. Ettevõtja õigus ärinimele on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus. Seega saab ettevõtja nõuda oma nimetatud ainuõiguse rikkumisel kahju hüvitamist ja/või kahju tekitava tegevuse keelamist (VÕS § 1055). Hagejate arvates seisneb kostja õigusvastane tegevus tehissõna "Priva" kasutamises oma ärinimes. Hagi lahendamiseks tuleb seega tuvastada, kas asjaolu, et kostja kasutab sõna "Priva" oma ärinimes, on hagejate õiguste rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Juhul kui kostja kasutab õigusvastaselt hagejate ainuõigust, siis ei muuda äriregistri kanne kostja õigusvastast tegevust õiguspäraseks. Kostja ei ole rikkunud hagejate ÄS § 15 lg-st 1 tulenevat ainuõigust nende ärinimele, sest ühelgi hagejal ei ole kostja ärinimega sama ärinime. Kostja oleks rikkunud mõne hageja ainuõigust ärinimele juhul, kui kostjal oleks hagejaga sama ärinimi, s.o OÜ Priva, OÜ Priva Shipping Company, OÜ PRIVA EHITUS, OÜ Priva KV , Priva Trading OÜ või OÜ Priva Audit. Seega ei ole kostja toime pannud õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja ÄS § 15 lg 1 tähenduses ning hagejatel ei ole õigust nõuda ärinime "PRIVA Baltic" kasutamise lõpetamist ÄS § 15 lg 1 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja § 1055 lg 1 alusel. Kostja ei riku ka ÄS § 11 lg-st 2 tulenevalt hagejate õigusi, sest OÜ PRIVA Baltic on täiendsõna "Baltic" kasutamisega selgesti eristatav hagejate ärinimedest. Hagejate õigus kasutada tehissõna
"Priva" ei tulene otseselt äriseadustikust. Selline õigus võis hagejatel või mõnel neist tekkida aga kaubamärgiseaduse (KaMS) § 5 lg 1 ja ÄS § 12 lg 3 alusel. Vastavalt ÄS 12 lg-le 3 ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. KaMS § 5 lg 1 p 1 järgi kaitstakse lisaks registreeritud kaubamärgile ka üldtuntud kaubamärki. Seega ei tohi ärinimes kasutada ka registreerimata, kuid Eestis üldtuntud kaubamärki tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6bis tähenduses. Kolleegium leiab, et juhul kui üldtuntud kaubamärki kasutatakse ärinimes, siis võib üldtuntud kaubamärgi omajal tekkida kaubamärgi kasutaja vastu nõue kahju tekitava tegevuse keelamiseks VÕS § 1043, § 1054 lg 1 p 5, § 1055 lg 1, ÄS § 12 lg 3 ja KaMS § 5 lg 1 p 1 alusel. Kuna hagejate esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et "Priva" ei ole KaMS § 5 lg 1 p 1 alusel üldtuntuks saanud, siis kohus selle kohta seisukohta võtta ei saa ja hagi ei ole võimalik rahuldada. Kuna hagejad ei tugine asjaolule, et nad on saanud kaubamärgi "Priva" omajaks KaMS § 5 lg 1 p 1 alusel, tuleb jätta tähelepanuta hagejate väited kaubamärgiseaduse kohaldamise kohta ja viited Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale kaubamärgi küsimustes. Hagejate õigust sõna "Priva" ainukasutamiseks ei saa tuletada analoogia teel kaubamärgiseadusest. Seadusandja on sätestanud KaMS §-s 5 ja ÄS § 12 lg-s 3 alused, millal ei tohi kaubamärgina kaitstavat tähist ärinimes kasutada ning analoogia kasutamiseks puudub alus. Maakohus leidis õigesti, et hagejad ei ole tõendanud seda, et kostja on toime pannud teo, mida saab käsitleda kõlvatu konkurentsina KonkS § 50 tähenduses. Kõlvatuks konkurentsiks ei saa pidada üksnes seda, et kostja ärinimi on osaliselt sarnane hagejate ärinimedega. Hagejate taotlus rohkem tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta TsMS § 49 1. lause alusel rahuldamata. Iga hageja on esitanud kostja vastu eraldi nõude TsMS § 49 lg 1 mõistes, sest hagi lahendamiseks oli vaja tuvastada kostja õigusvastase tegevuse olemasolu iga hageja suhtes.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.OÜ Priva esitas kassatsioonkaebuse, paludes tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus leidis, et OÜ Priva õigusi ei ole rikutud ning riigilõivu on hagejatelt nõutud õigesti. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti tuginenud vaidluse lahendamisel üksnes ÄS §-le 11 ja jätnud kohaldamata ÄS § 15 lg 1. Samuti ei ole ringkonnakohus vastanud apellatsioonkaebuse väidetele, rikkudes sellega TsMS § 330 lg-t 6. Hageja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ettevõtja õigus ärinimele on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus, kuid ei nõustu järeldusega, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt õiguste rikkumise lõpetamist. ÄS § 15 lg-st 1 tuleneb otseselt hageja õigus kasutada oma ärinime ja keelata selle kasutamine teistel isikutel. Hageja ja kostja ärinimed "Priva" ja "PRIVA Baltic" kattuvad olulises osas. Kostja on kasutanud oma ärinimes tervikuna hageja juba äriregistrisse kantud ärinime ilma hageja nõusolekuta, rikkudes sellega hageja ainuõigust oma ärinimele. Hageja ärinimeks olev tehissõna "Priva" on
selgesti eristatav ja sellel puudub otsene tähendus. Seda kasutavad oma ärinimes vaid OÜ-ga Priva seotud äriühingud OÜ Priva nõusolekul. Sellest tulenevalt viitab nimetatud tehissõna kasutamine otseselt seotusele OÜ-ga Priva ja kostja tegutsemine ärinime "PRIVA Baltic" all viib eksiarvamuseni, et kostja on seotud Priva osaühingute grupiga. Arvestades asjaolu, et kostja on vastu oma ärinime muutmisele, on ilmne, et kostja soovib hageja ärimainet ja tuntust ära kasutades oma äritegevuses kasu saada. Kostja ei ole tõendanud, et ärinime valimisel ei olnud võimalik valida teist nime. Kuna sõnaline kaubamärk ja ärinimi on olemuselt sarnased, tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda põhimõtetest, mis on toodud Riigikohtu 5. mai 2003. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-52-03, kus rakendati kaubamärkide eristatavuse hindamiseks assotsiatsioonide väljaselgitamise meetodit. ÄS § 15 lg 1 annab piisava aluse ärinime kaitseks vähemalt samas ulatuses, kui on kaitstud kaubamärk, ja seda ei tule eraldi kaubamärgina kaitsta. Ringkonnakohus leidis, et kaitse on võimalik üldtuntuse korral, kuid üldtuntuse tõendamine on äärmiselt raske ning tegemist on äärmiselt subjektiivse asjaoluga. Maa- ja ringkonnakohus on rikkunud protsessiõiguse normi, kui nõudsid igalt hagejalt eraldi riigilõivu tasumist. Hagejad esitasid ühise nõude, mitte eraldi nõuded, seega tuleb rohkem tasutud riigilõiv hagejatele tagastada. Kuna kostja rikkus oma tegevusega mitme isiku õigusi ja need isikud esitasid ühesuguse nõude samal õiguslikul alusel, on tegemist ühise nõudega TsMS § 49 mõttes ja riigilõivu tuleb tasuda ainult ühelt nõudelt. Igal juhul tasutakse riigilõivu hagihinnalt ja mitte üle selle.
8.Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Priva nõue OÜ PRIVA Baltic vastu ärinime kasutamise keelamiseks, ja asi tuleb tühistatud osas saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kuna ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse vaid OÜ Priva ja teised hagejad ringkonnakohtu otsust vaidlustanud ei ole, kontrollib kolleegium ringkonnakohtu otsust TsMS § 688 lg-st 1 tulenevalt üksnes kassatsioonkaebusega vaidlustatud osas.
11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et ärinime õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel ei ole kohus seotud registriosakonna tehtud kandeotsusega osas, mis puudutab seda, kas kaitstavat ettevõtja ainuõigust ärinimele on rikutud või mitte. Ettevõtjal on võimalik nõuda oma ärinime ainuõiguse rikkumise kõrvaldamist, kui tema ärinime ainuõiguse rikkumisega on ebaõigesti äriregistrisse kantud ärinimi ilma tema nõusolekuta. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et ÄS § 15 lg-st 1 tulenev ettevõtja ainuõigus oma ärinimele on VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus ja ettevõtja saab nõuda oma nimetatud ainuõiguse rikkumisel kahju hüvitamist ja/või tegevuse keelamist tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1.
12.Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga ÄS § 11 lg 2 ja § 15 lg 1 tõlgendamisel.
Ringkonnaohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole rikkunud OÜ Priva ainuõigust tema ärinimele põhjendusel, et ühelgi hagejal, sh kassaatoril ei ole kostja ärinimega sama ärinime ja et kostja ärinimi on selgesti eristatav täiendsõna "Baltic" kasutamise tõttu. Ärinimi ehk firma on ÄS § 7 järgi äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb, ja see peab vastama äriseadustiku teises peatükis sätestatud nõuetele. Muu hulgas peab ettevõtja ärinimi olema ÄS § 11 järgi eristatav. Äriühingu ärinimi peab ÄS § 11 lg 2 järgi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest ja kostja äriregistrisse kandmise ajal kehtinud regulatsiooni järgi ka vähem kui kolm aastat tagasi äriregistrist kustutatud ärinimedest. Ärinime selgesti eristatavus ei tähenda kolleegiumi arvates üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane.
13.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles et, hagejate õigus kasutada tehissõna "Priva" ei tulene otseselt äriseadustikust ja et selline õigus võib tekkida vaid KaMS § 5 lg 1 ja ÄS § 12 lg 3 alusel. Tulenevalt ÄS § 15 lg-st 1 on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Kuigi ärinimes sisalduv tehissõna "Priva" ei ole kaitstud kaubamärgina ja selle kaitseks ei saa analoogia korras kohalda kaubamärgi regulatsiooni, tähendab ÄS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevõtja ainuõigus oma ärinimele muu hulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel äriühingutel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv sõna, juhul kui selle kasutamine välistaks ärinimede selgesti eristatavuse ÄS § 11 lg 2 mõttes. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama, kas ärinimi "OÜ PRIVA Baltic" on selgesti eristatav ärinimest "OÜ Priva" ega ole viimasega eksitavalt sarnane.
14.Kassaatori väide, et kohtud rikkusid protsessiõiguse normi, kui nõudsid igalt hagejalt riigilõivu tasumist, ei ole põhjendatud ja selles osas tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et käesolevas vaidluses on iga hageja esitanud kostja vastu eraldi nõude TsMS § 49 lg 1 mõttes. TsMS § 49 lg 1 järgi tuleb riigilõiv tasuda igalt nõudelt eraldi, kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud eraldi nõude. Kui ühises hagiavalduses on mitu hagejat esitanud ühise nõude, tuleb riigilõiv tasuda vaid sellelt nõudelt. Kolleegium leiab, et kuigi hagejad on esitanud ühise hagi, ei ole hagejate nõuded ühiseks nõudeks TsMS § 49 lg 1 mõttes. Ühise nõudega on tegemist juhul, kui hagejate nõue tuleneb ühest õigussuhtest, s.t hagejad on ühiselt hagi aluseks oleva õigussuhte pooleks ja peavad sellest tulenevalt esitama ühise hagi. Kostja väidetav õigustamatu ärinime kasutamine ei riku mitte hagejate ühist õigust, vaid iga hageja ainuõigust oma ärinimele. Kuna hagejatel puudub ühine nõue, on ringkonnakohus jätnud õigesti kassaatori nõude enam makstud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.