lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-32-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.04.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-32-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.04.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1119
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-32-03 Otsuse kuupäev Tartu, 8. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed V. Kõve ja L. Laarmaa Kohtuasi Tiit Kuuli hagi Aivar Osa vastu 185 625 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1482/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aivar Osa kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17. märts 2003. a Istungil osalenud isikud Hageja T. Kuul ja kostja esindaja vandeadvokaat I. Kullerkann Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tiit Kuul volitas 13. jaanuaril 1997. a Aivar Osa müüma A. Osa määratud tingimustel ja hinnaga Harjumaal Viimsi vallas kinnistu. A. Osa pidi vastu võtma kinnistu müügist saadud raha.
1.detsembril 1997. a müüs T. Kuuli esindaja A. Osa T. Kuulile kuuluva kinnistu Airi Vartile. Kinnistu müügihind oli 450 000 krooni. A. Osa maksis T. Kuulile 60 000 krooni. T. Kuulil jäi saamata 390 000 krooni.
2.23. oktoobril 2000. a tunnistas Harju Maakohus A. Osa süüdi KrK § 1411 lg 3 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõistis A. Osalt välja 390 000 krooni T. Kuuli kasuks. A. Osa tasus kohtuotsusega väljamõistetud summa 9. juulil 2001. a.
3.7. augustil 2001. a esitas T. Kuul hagi Harju Maakohtule, milles palus kostjalt välja mõista 185 625 krooni. Hageja leidis, et talle tekkis kahju TsK § 222 lg 2 tähenduses saamata jäänud tuluna. Kui ta oleks õigeaegselt kätte saanud 390 000 krooni ja paigutanud selle panka, siis oleks ta saanud tulu, mis Hansapanga õiendi järgi oleks kokku 134 825 krooni. Hageja arvas kahjuks ka veel esindaja kulud kriminaalprotsessis 50 800 krooni ulatuses.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.Harju Maakohus rahuldas 21. juuni 2002. a otsusega T. Kuuli hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 134 825 krooni. Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et kostja tegutses hageja esindajana, sõlmides kinnistu ostu-müügilepingu, kuid ei andnud hagejale üle käsundi alusel saadud summat 390 000 krooni. Kostja ei täitnud käsundist tulenevat kohustust. Kohus leidis, et hagejal tekkis kahju saamata jäänud tuluna. Kohus luges põhjendatuks hageja esitatud AS Hansapank arvestuse, mille kohaselt oleks 390 000 krooni hoidmisel tähtajalisel hoiusel saanud intresse ajavahemikul 1. detsember 1997. a - 9. juuli 2001. a kokku 134 825 krooni. Kohus ei pidanud õigeks kostja väidet, et hagejale on kriminaalasjas tehtud otsusega välja mõistetud tekitatud kahju hüvitis. Kohus leidis, et käsundi alusel saadu väljamõistmine on kohustise täitmisele sundimine. Kohtukulude väljamõistmise nõudes märkis kohus, et kohtukulu on spetsiifiline kulutus, mille otstarbekust ja suurust saab hinnata vaid seda asja menetlev kohus. Hagejal tulnuks kohtukulude väljamõistmise nõue esitada kriminaalmenetluses.
5.Apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule esitasid mõlemad pooled.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 6. detsembri 2002. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu arvates tuleb käsundi täitmisest tuleneva kahju hulka arvata ka saamata jäänud tulu, s.o tulu, mida hageja oleks saanud siis, kui kostja oleks käsunduslepingut nõuetekohaselt täitnud. Hageja ei esitanud saamata jäänud tulu nõuet kriminaalmenetluses. Ebaõige on kostja käsitlus, et hageja ise, kasutades oma dispositiivset õigust, on määranud kriminaalasjas tsiviilhagi esitamisega kindlaks selle osa kahjust, mille tasumist ta A. Osalt nõudis. Seadus ei keela isikul nõuda samast teost tuleneva teist liiki kahju (saamata jäänud tulu) hüvitamist. Kriminaalasja läbivaatamisel oli hageja tsiviilhagi sisuks käsundi alusel üle andmata jäänud raha. See, et hageja eelnevas tsiviilhagis saamata jäänud tulu ei nõudnud, ei võta talt võimalust edaspidi oma õigusi kohtus kaitsta.
7.Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga selles, et kriminaalmenetluses kantud kohtukulu hüvitamist tuli nõuda samas menetluses. Kriminaalmenetluse koodeksi § 87 p 1 järgi on kohtukulu ka kannatanu õigusabi kulu.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kassatsioonkaebuses palus kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse ning lõpetada menetluse T. Kuuli hagis kahju hüvitamise nõudes A. Osa vastu. Kostja arvates kohaldas ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigusnormi (TsK § 222 lg 1) ja rikkus protsessiõigusnormi (TsMS § 217 p 3). Selles tsiviilasjas on hagi aluseks jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas tuvastatud kohustise täitmata jätmine - käsunduslepingu alusel saadu A. Osa poolt üleandmata jätmine. Harju Maakohus mõistis kriminaalasjas A. Osalt T. Kuuli kasuks välja 390 000 krooni kuriteoga tekitatud kahju. Hageja on ülejäänud nõude osast vabatahtlikult loobunud. Kohustise täitmata jätmisest tuleneva nõude rahuldamine ei ole kohustise täitmisele sundimine, vaid kohustise mittetäitmise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõude rahuldamine. Kaevatava otsusega jõustus Harju Maakohtu otsus, millega mõisteti A. Osalt kuriteoga tekitatud kahjuna 134 825 krooni. Seega on käesoleval juhul esitatud hagi, milles on samade poolte vahel samadel alustel ja samas hagiesemes jõustunud kohtuotsus. Sellisel juhul kuulub menetlus TsMS § 217 p 3 kohaselt lõpetamisele.
9.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Kriminaalmenetluse käigus vaadati läbi TsK § 397 p 3 alusel tekkinud kohustise täitmisele sundimise, mitte TsK § 397 p 4 tekitatud kahju hüvitamise nõue. Hageja esitas nõude TsK § 222 lg 2 alusel, mis käsitleb kahjuna saamata jäänud tulu. Tegemist ei ole nõuetega, mis on esitatud samadel alustel.
10.Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja kassatsioonkaebuse väidete ja hageja T. Kuul vastuse väidete juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada ringkonnakohtu otsust.
12.Käesolevas vaidluses peab kolleegium vajalikuks selgitada, kas T. Kuuli 7. augustil 2001. a esitatud hagis tulnuks menetlus lõpetada TsMS § 217 p 3 alusel nagu seda leiab kostja.

Kassatsioonkaebuses leidis kostja, et jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas mõisteti temalt välja kuriteoga tekitatud kahju 390 000 krooni ja vaidlustatud ringkonnakohtu lahendiga mõisteti samuti välja kuriteoga tekitatud kahjuna 134 825 krooni. Selle tulemusena on T. Kuuli hagis A. Osa vastu kaks jõustunud kohtuotsust.

13.Kohus lõpetab TsMS § 217 p 3 alusel asjas menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus. Seadus ei tee siinkohal vahet kohtuotsuste vahel, mis on tehtud tsiviilmenetluses või kriminaalmenetluses. Kohtul tuleb kindlaks teha, kas samade poolte vahel on varem olnud sama hagi eseme üle ja samal alusel kohtuvaidlus, mille kohta on tehtud jõustunud kohtulahend. Kolleegium leiab, et TsMS § 217 p 3 kohaldamisel on võrdse kaaluga nii hagi eseme kui hagi aluse määratlus. Selleks, et lõpetada asjas nimetatud sätte alusel menetlus, peavad nii menetluses oleva hagi ese kui alus olema identsed väidetava eelmise menetluses olnud hagi eseme ja hagi alusega. Seega võib tekkida teatud juhtudel olukord, kus on esitatud kaks või enam hagi, millel on sama alus, kuid hagide ese ei ole sama. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga selles, et hageja nõuetel on sama alus, milleks on kuriteoga kahju tekitamine. Kuid kolleegium leiab, et selles vaidluses on T. Kuul esitanud Harju Maakohtule hagi, mille ese ei ole sama kriminaalmenetluses arutatuga. Harju Maakohus mõistis hageja nõudel kriminaalmenetluses välja kuriteoga tekitatud 390 000 kroonise otsese varalise kahju. 7. augustil 2001. a Harju Maakohtule esitatud hagis palus hageja välja mõista saamata jäänud tulu, mis hagi eseme tähenduses ei ole sama, mis otsene varaline kahju. Seega on ebaõige kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 217 p 3. Ringkonnakohus lahendas asja kooskõlas TsK §-ga 222 ja TsMS §-ga 217 p 3. J. Odar, V. Kõve, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.