K. P hagi M. P vastu lastele elatise ja võlgnevuse 9200 krooni väljamõistmiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-133/2002
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K. P kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev
30. september 2002. a, kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. mai 2002. a otsus hagi 9200 kooni saamiseks rahuldamata jätmise osas ja saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.K. P kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada K. P-le 27. juunil 2002. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
K. ja M. P abielust sündis 1. juulil 1989. a tütar K. ja 29. oktoobril 1996. a tütar H-L. Poolte abielu lahutati 16. augustil 1999. a. K. ja M. P sõlmisid 24. mail 1999. a kirjaliku kokkuleppe, milles M. P kohustus 1. juunist 1999. a maksma igakuiselt elatist kummalegi lapsele 1250 krooni kuni nende täisealiseks saamiseni. Ta kohustus raha üle kandma Hansapanka K. P arvelduskontole jooksva kuu 13. kuupäevaks kahes osas: 1) 1700 krooni eluasemelaenu katteks. Kostja on selle kohustuse täitnud; 2) 800 krooni laste muudeks vajadusteks. Kostja ei ole seda kohustust 2000. aasta septembrikuust alates täitnud. 2001. aasta augustikuus kandis ta üle ainult 400 krooni. M. P laste ülalpidamise võlg on 9200 krooni.
2.29. augustil 2001. a esitatud hagis palus K. P kokkuleppest tekkinud 9200 krooni suuruse võla M. P-lt välja mõista TsK §-de 162, 163, 173 lg 1 ja 174 alusel ning elatise hagiavalduse esitamisest
3-2-1-117-02 alates kuni 1. juulini 2007. a 3380 krooni laste K. P ja H.-L. P ülalpidamiseks ning alates 1. juulist 2007. a kuni 29. oktoobrini 2014. a 1690 krooni tütar H.-L. P ülalpidamiseks PkS § 60 lg 1, § 61 lg-te 1 ja 2 alusel.
3.Kostja tunnistas hagi kummagi lapse elatise osas 750 krooni kuus, alates hagi esitamisest. Ta leidis, et on andnud hagejale raha laste ülalpidamiseks pärast abielusuhete lõppemist. Algul maksis ta lastele elatisrahana hageja eest korterilaenu ning võimalusel kandis üle raha ka laste ülalpidamiseks. Kui töötasu vähenes, siis tasus ta elatisena ainult pangalaenu 1700 krooni kuus. Hagi tuleb jätta rahuldamata 9200 krooni nõudes, sest elatise maksmise aluseks on perekonnaseaduse, mitte tsiviilkoodeksi sätted.
4.Tartu Maakohus rahuldas 11. detsembri 2001. a otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisest alates, s.o 29. augustist 2001. a, igakuise elatise laste ülalpidamiseks järgmiselt: 2500 krooni kuni K. täisealiseks saamiseni ja seejärel 1250 krooni kuni H-L täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis kohus kostjalt välja elatise, 9200 krooni. Kohus juhindus PkS § 60 lg-st 1; § 61 lg-test 1, 2, 4; §-st 70, TsÜS § 58 lg-st 1 ning TsK § 173 lg-st 1 ja §-st 174. Kostja ei ole regulaarselt täitnud alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Kui vanem ei täida laste ülalpidamise kohustust, siis mõistab kohus PkS § 70 alusel välja elatise, alates elatisehagi esitamisest. Vanemate varalistele võimalustele ja laste vajadustele vastav põhjendatud elatise suurus lapse kohta kuus on 1250 krooni. Sõlmitud elatise maksmise kokkulepe on poolte vaba tahte väljendus. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Perekonnaseadus ei piira elatise võlgnevuse väljamõistmist muidu, kui see on kohtuotsusega määratud (PkS § 71). Selline elatise maksmise kokkulepe ei ole seadusega keelatud. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest. Põhjendatud ei ole kostja väide, et poolte vabatahtliku kokkuleppega määratud suuruses elatise maksmata jätmisest tekkinud võlga ei saa käsitleda tavalise kohustuse täitmata jätmisest tekkinud võlana. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. mai 2002. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 9200 krooni ja elatis laste ülalpidamiseks 29. augustist 2001. a
30.detsembrini 2001. a 6260 krooni. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis 9200 krooni nõude rahuldamata ja 29. augustist 2001. a 30. detsembrini 2001. a mõistis laste ülalpidamiseks välja elatise 3739 krooni. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rahuldas maakohus ebaõigesti hagi 9200 krooni saamiseks TsK §-de 173 ja 174 alusel. PkS § 70 järgi, mis on perekonnaõigussuhetes erisäte, mõistab kohus juhul, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, elatise välja hagi esitamisest alates. Viidatud sätte mõte seisneb selles, et tagada elatise maksmine võimalikult regulaarselt ning saaja võimalikult kohene pöördumine kohtusse juhul, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust või täidab seda mittenõuetekohaselt. PkS § 70 välistab elatise nõudmise hagi esitamisele eelneva perioodi eest, välja arvatud juhud, mil sissenõudja ja võlgnik on sõlminud võla tasumise kokkuleppe. Pooltevahelisest kirjalikust kokkuleppest nähtub, et pooled leppisid muuhulgas kokku kostja kohustuses tasuda elatist kahe lapse ülalpidamiseks kokku 2500 krooni kuus. Septembrist 2000 tasus kostja 1700 krooni kuus. Kuivõrd hageja esitas kohtule elatise saamiseks hagi alles 29. augustil
2(4)
3-2-1-117-02 2001. a ning pooled ei ole kokku leppinud elatisevõla tasumises, siis on hageja PkS § 70 järgi kaotanud õiguse nõuda elatise võlgnevust hagi esitamisele eelnenud perioodi eest.
6.Ringkonnakohus leidis, et pooled leppisid sisuliselt kokku vastastikuste kohustuste osalises tasaarvestamises. Ühisvara jagamisel jäi laenu tagasimaksmise kohustus hagejale, samas jäi panga ees laenulepingu järgi kohustatud isikuks kostja. Kostja on tõendanud, et jätkas pangalaenu tasumist ka pärast hagi esitamist. Ringkonnakohus käsitles seda kui elatise kohustuse osalist täitmist, mistõttu vähendas ajavahemiku 29. augustist 2001. a 29. detsembrini 2001. a eest väljamõistetavat elatise summat 6260 krooni võrra.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti tema hagi 9200 krooni saamiseks rahuldamata ja teha asjas uus otsus. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti pooltevahelist kokkulepet kui elatisraha nõuet, mida ei saa rahuldada perekonnaseaduse alusel. TsÜS § 58 lg-ga 1 ei ole vastuolus, et vanem, kes PkS § 60 lg 1 kohaselt on kohustatud ülal pidama oma alaealist last, realiseerib elatise vabatahtliku maksmise kohustuse teise vanemaga kirjaliku kokkuleppe sõlmimise teel, tekitades kohustise enda ja teise vanema vahel. Ringkonnakohus on leidnud, et elatise nõudmine hagi esitamisele eelneva perioodi eest on võimalik juhul, kui pooled on sõlminud võla tasumise kokkuleppe. Sellise kokkuleppe pooled sõlmisidki.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda perekonnaseadusest. Kui kostja ei täitnud vanema kohustust hageja arvates piisavalt, siis oli hagejal õigus kohe pöörduda elatise hagiga kohtusse ja võlga poleks tekkinud. Kostja täitis oma kohustust lapsi ülal pidada, kuid sissetulekute vähenemisel tegi seda väiksemas osas.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
10.Kuni 30. juunini 2002. a kehtinud TsÜS § 1 järgi on see seadus kohaldatav ka perekonnaõiguse üldosana. TsÜS § 58 lg 1 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Sama põhimõte on sätestatud 1. juulist 2002. a kehtivas TsÜS §-s 5. Vanema kohustus oma last ülal pidada tuleneb PkS §-st 60. Selle paragrahvi 1. lõike kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Ka selles asjas on pooled kuni kohtuotsuse tegemiseni täitnud laste ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kohtud on tuvastanud, et pooled sõlmisid 24. mail 1999. a laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks kokkuleppe, milles määrasid kostja makstava elatise suuruseks kokku 2500 krooni kuus, maksmise tähtpäevaks kuu 13. kuupäeva, tähtaja kuni laste täisealiseks saamiseni ja korra, mis nägi ette eraldi 1700 ja 800 krooni maksmise. Seda kokkulepet täideti kuni 2000. aasta septembrikuuni ja alates sellest ajast, andis kostja laste ülalpidamiseks 1700 krooni kuus. Poolte selline kokkulepe pole vastuolus tsiviilseaduse sisu ega mõttega. Kuid kostja ei täitnud kokkulepitud suuruses laste ülalpidamiskohustust.
3(4)
3-2-1-117-02 Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel PkS § 61 lg 1 alusel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kohus mõistab vastavalt PkS §-le 70 elatise välja, alates hagi esitamisest. Hageja esitas elatise nõude, millega soovis, et kostja täidaks edaspidi laste ülalpidamiskohustust kohtuotsuse alusel. Kohus rahuldas selle nõude ja selles osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Kuid PkS § 70 ei välista enne hagi esitamist elatise kokkuleppest tuleneva võla sissenõudmist, nagu ringkonnakohus ekslikult leidis. See säte määrab aja, millest alates saab hagi rahuldamisel kohtuotsusega elatise välja mõista.
11.Vanemal on nii õigus kui ka kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Üldjuhul ülalpidamisnõudeõigus kustub, kui seda pole sisse nõutud. Ülapidamiskohustuse täitmata jätmisel peab õigustatud vanem esitama hagi elatise nõudes. Kuna laste ülalpidamine toimub igapäevaselt, siis ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisel tuleb elatise nõue esitada kohtule võimalikult kiiresti. Selles asjas on kostja väitnud, et ta täitis laste ülalpidamiskohustust, aga mitte kokkulepitud suuruses, kuna tema sissetulek vähenes. Seega on kostja leidnud, et tal ei ole elatise maksmisel võlgnevust. Selle kostja väite osas ei ole ringkonnakohus seisukohta võtnud. TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine. Samas tuleb lepingu järgi elatise maksmisel arvestada ülalpidamissuhte PkS § 61 lg-st 2 ja §-st 71 tulenevat eripära. PkS § 61 lg 2 kohaselt lähtub kohus lapsele elatise määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka lapse vabatahtlikul ülalpidamisel saavad vanemad lähtuda oma varalisest seisundist. PkS § 71 järgi võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu otsusega välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumisest. Otsustades elatise võla nõude põhjendatuse üle, peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel vastama kostja apellatsioonkaebuse väitele, et ta andis lastele ülalpidamiseks raha kokkulepitust vähem oma sissetuleku vähenemise tõttu. J. Odar, L. Laarmaa, J. Luik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.