Tsiviilasja number
2-07-27895
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.09.2008, Tallinn
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ande Tänav
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
M. V.i ( V.) hagi A. U.i (U.) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 11.04.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M. V.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.09.2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. V. (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx x, xxxxxx); Hageja esindaja Kaili Siilak ja nõustaja Raiko Paas; Kostja A. U. (IK xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx xx, xxxxx); Kostja esindaja Erki Vabamets.
§ 108 lg 5 kohaselt ei saa hilisemalt võlausaldaja oma nõuet maksma panna. Hageja tunnistas, et on elatusraha maksnud vähem, kui 15.05.2003 kokkuleppes sätestatud, kuid väitis, et see toimus hageja ja kostja kokkuleppel. Kostja on seda aktsepteerinud ning ei ole esitanud selle suhtes vastuväiteid. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-117-02 on märgitud, et üldjuhul ülalpidamiskohustus kustub, kui seda pole sisse nõutud ja et elatise nõue tuleb kohtule esitada võimalikult kiiresti. Rahalise nõude sedavõrd hiline maksmapanemine on hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja oli 2003. aastal nõus kohtuliku 15.05.2008 kokkuleppe sõlmima üksnes seetõttu, et tal esinesid rasked tervislikud ja majanduslikud asjaolud ning ta soovis vabaneda kohtumenetlusest. Tarbeesemete ostmise toetamiskohustuse all mõistis hageja raha andmist vastavalt vajadustele, mitte vastava rahasumma regulaarset kandmist kostja pangaarvele. Hageja väitel on ta vastavalt oma võimalustele alati ostnud kõik need tarbeesemed, mida kostja on palunud tal lapsele osta. 27.08.2007 esitas hageja haginõude täienduse, mille kohaselt palus ta tühistada 15.05.2003 kokkulepe tulenevalt TsMS § 430 lg-st 8. Hageja ja kostja on peale nimetatud kokkuleppe sõlmimist sõlminud uue kokkuleppe, mille kohaselt peab hageja kostjale maksma vähem raha, kui kohtu poolt 15.05.2003 kinnitatud kokkuleppes näidatud. Täiendavalt palus hageja, juhul kui kohus leiab, et kohtu poolt kinnitatud kokkuleppest erineva kokkuleppe olemasolu ei ole tõendatud ja ei arvesta hageja vastuväiteid, keelduda perekonnaseaduse(PeS) § 70 alusel elatisnõude rahuldamisest pikema aja eest, kui seda on üks aasta. Hageja on täitnud lapse tarbeesemete hankimise kohustust. Kostja on sundtäitmiseks esitanud summad valesti, mis ei vasta kohtu poolt kinnitatud kokkuleppele, mille kohaselt tuli elatist tasuda alates 01.05.2003, kuid kostja nõuab seda juba alates 01.01.2003. Kogu perioodi jooksul on hageja täitnud elatusraha maksmise kohustust 2000 krooni osas. Vahel maksis raha ka sularahas, kuid ei suuda seda tõendada. Kui kohus ei pea võimalikuks kohtu poolt kinnitatud kokkuleppe kehtetuks tunnistamist, taotles hageja alternatiivselt tuvastada tarbeesemete toetuse kohta käiva kokkuleppe lõppemist ülesütlemise teel. Kokkulepe oli sõlmitud tähtajatult, mistõttu saab seda VÕS § 195 lg 3 alusel ühepoolse avalduse alusel korraliselt üles öelda. Kostja seisukoht
vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus luges kostja vande all antud seletustega tõendatuks, et kostja pöördus korduvalt hageja poole ja nõudis kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist. Kohus ei näinud käesoleva asja raames esile toodud asjaolude pinnalt ühtegi muud asjaolu, mis võiks välistada täitemenetluses sissenõutavatele nõuetele tuginemise lubamatuse hea usu põhimõttega vastuolu tõttu. Täitemenetluses sissenõutavate nõuete maksmapanek ei ole VÕS §-st 108 tulenevalt välistatud. Raha maksmise kohustus tuleneb 15.05.2003 kohtulahendiga tunnustatud kokkuleppest. Sellisel kokkuleppel on täitedokumendi jõud. Perekonnaseadusest ei tulene, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõuded lõpeksid või nende maksmapanek oleks piiratud või välistatud, kui seda ei tehta teatud aja jooksul kohtutäituri poole pöördumise teel. Kohus ei näinud ühtegi perekonnaseadusest tulenevat ega muud õiguslikku alust, mis käesolevas asjas nõude maksmapaneku välistaksid või nõude lõppemist ette näeksid. 15.05.2003 kokkuleppe p 3 kohaselt toetab M. V. rahaliselt G M V.ile tarbeesemete soetamise igaaastase summaga kokku kümne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Kõnealust lepingupunkti tuleb mõista selliselt, et hageja on kohustatud toetama oma tütrele tarbeesemete soetamist kokku kümne kuupalga alammäära ulatuses, s.t et iga-aastaselt, vähemalt aasta lõpuks, peab hageja vastava summa kostjale üle kandma. Vastava punkti eesmärgiks oli lapsele tarbeesemete soetamise osas kindluse pakkumine. Hagejal tuli kokkuleppe p-st 3 raha maksmise kohustus ning hageja poolt kostjale üle antud asjad või muud hüved ei saa asendada raha maksmise kohustust. Hageja taotluse 15.05.2003 kokkuleppe tühisuse tunnustamise või tühistamise osas jättis kohus rahuldamata, kuna ei leidnud tõendamist, et pooled sõlmisid omavahel hiljem teistsuguse kokkuleppe. Samuti ei rahuldanud kohus hageja taotlust tunnistada 15.05.2003 kokkuleppest tulenevate nõuete enam kui aasta tagasiulatuvalt lubamatuks. PKS § 70 lg 2 reguleerib olukorda, kus esinevad elatisenõude maksmapanemise eeldused, kuid elatisenõuet ei ole veel kohtu poolt tunnustatud. Käesoleval juhul tuleneb nõue kohtulahendiga tunnustatud kokkuleppest, st vastav raha maksmise kohustus ei saanud tulla hagejale üllatusena, ta teadis kokkuleppe sõlmimisest alates, millise sisuga millist kohustust ta peab täitma ja kui palju ta raha peab maksma. Elatusraha tuli kokkuleppe kohaselt maksta alates 01.05.2003, kuid kostja nõudis täitemenetluse kaudu raha alates 01.01.2003. Kuna kostja võttis hagi osaliselt õigeks ja leidis, et hagi tuleks rahuldada 2680 krooni osas, rahuldas kohus hagi selles osas. Kohus jättis hageja väite, et ta maksis igakuiselt elatisraha 2000 krooni ulatuses ja kui mõni kuu jäi maksmata, maksis ta vastava raha alati tagant järgi, tõendamatuse tõttu arvestamata. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi puhul kannab tõendamiskoormist hageja, kui ta tahab tõendada, et ta on sissenõutava summa juba tasunud. Seega peaks sularaha maksmist tõendama hageja, mida ta aga pole teinud. Kostja elatisraha sularahas maksmist õigeks ei võtnud. Expressis verbis ei ole 15.05.2003 kokkuleppe punktis 3 ega seda kinnitava kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.3. sätestatud, et vastav kokkulepe oleks tähtajaline. Lepingut tuleb siiski tõlgendada koos teiste lepingutingimustega ja tähtaeg on selgesti märgitud elatisraha maksmist ette nägeva kokkulepe punktis. Seega oli poolte tahe lepingu sõlmimise ajal suunatud sellele, et lahendada ära lapse ülalpidamisega seotud kulutuste kandmise küsimused tervikuna kuni lapse täisealiseks saamiseni ehk kokkulepe oli tähtajaline. Mõlema raha maksmise kohustuse eesmärk oli tagada lapse kasvatamisega seotud kulude osas kindlus. Hageja ei saa kasutada VÕS § 195 lg-s 3 sätestatud tähtajatu lepingu korralise ülesütlemise õigust ja seetõttu jättis kohus hageja taotluse tarbeesemete hankimise toetamiseks mõeldud raha maksmise kohustuse ülesütlemise teel lõppemise tunnustamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
tähtajatu lepingu korralise ülesütlemise sätteid kasutades (VÕS § 195 lg 3). Kokkuleppe eesmärk on tagada lapse kasvatamisega seotud kulude osas kindlus ja samuti anda kostjale õigus pöörduda mõlema kokkuleppe mittetäitmise korral kohtutäituri poole. Seega jättis maakohus õigesti ja põhjendatult hageja taotluse tarbeesemete hankimise toetamiseks mõeldud raha maksmise kohustuse ülesütlemise teel lõppemise tunnustamiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel kannab menetluskulud apellant TsMS § 162 lg 1 kohaselt.
U.LoonU.
I.Nõmm
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.