Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
S. V, J. V ja T. V hagi I. V vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-16412
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I. V kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
1776 eurot 24 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja S. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi Hageja J. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi Hageja T. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi Kostja I. V, lepinguline esindaja vandeadvokaat I. Veso
Asja läbivaatamise kuupäev
17. detsember 2012. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-16412 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada I. V-le kassatsioonkaebuselt 26. juunil 2012 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S. V, J. V ja T. V (hagejad) on K-H. K (ema) ja I. V (isa) alaealised lapsed. Vanemad on lahutatud, neil on ühine laste hooldusõigus. Harju Maakohtu 13. novembri 2008. a määrusega on määratud kindaks isa lastega suhtlemise kord. 10. juunil 2009 leppisid vanemad kokku, et laste isa maksab iga kuu lastele elatist 7000 krooni, kandes selle laste ema pangakontole.
2.Hagejad esitasid 11. aprillil 2011 ema vahendusel Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palusid mõista oma isalt välja elatis.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laste vanemad 10. juunil 2009 lepingu, millega isa kohustus maksma hagejatele elatist iga kuu kümnendaks kuupäevaks 447 eurot 38 senti. Kostja täitis seda kokkulepet nõuetekohaselt, kuni teatas 18. märtsil 2011, et alates aprillist 2011 kaotab kokkulepe kehtivuse ja ta tasub edaspidi elatist 250 eurot kuus. Seetõttu palusid hagejad mõista kohtul kostjalt välja aprillikuu elatis hagejate kasuks igaühele 65 eurot 79 senti ning viivis. Ühtlasi palusid hagejad mõista isalt välja igakuine elatis iga hageja kasuks 149 eurot 12 senti kuus alates 1. maist 2011 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni ja viivised. Hagejad palusid määrata, et elatis ja viivised tuleb tasuda nende ema pangakontole ja nõuete täitmiseks tehtud maksetest loetakse kõigepealt täidetuks viivised ning seejärel võlgnetavad elatise maksed.
3.Laste isa arvates on hagiavaldus pahatahtlik ja põhjendamata. Tõendatud ei ole, et isa ei täida laste ülalpidamise kohustust. Laste varasemad ema vahendusel esitatud hagid on kohus jätnud rahuldamata, sest isa peab lapsi vabatahtlikult üleval. Isa sissetulek ei võimalda maksta hagejatele elatist vanemate kokkulepitud suuruses.
4.Hagejad esitasid 29. juunil 2011 isa vahendusel Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palusid mõista oma emalt välja elatise 65 eurot 83 senti kuus iga lapse kasuks alates 1. juulist 2011 kuni laste täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest igale lapsele 789 eurot 96 senti. Juhuks, kui hagejad loobuvad ema vahendusel esitatud nõuetest muudele kuludele ja ema kinnitab laste tema juures viibimise ülalpidamiskuludeks 320 eurot kuus, palusid hagejad välja mõista emalt elatise iga lapse ülalpidamiseks 32 eurot 50 senti kuus alates 1. juulist 2011 ja tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates hagi esitamisest elatis ühekordse summana 390 eurot iga lapse ülalpidamise eest. Hagejad palusid kohustada ema maksma elatis isa pangakontole. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad jõustunud kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskorra alusel vaheldumisi mõlema vanema juures. Hagejad elavad isaga ca 144 kalendripäeva aastas ja emaga 221 kalendripäeva aastas. Nii enne suhtluskorra määrust kui ka selle kehtivuse ajal kandis isa kõik hagejate enda juures viibimise ajal tekkinud ülalpidamiskulud. Kuna laste emale laekuvad hagejate lasteaia arved ja hagejad elavad ka emaga, siis tasus isa sellel ajal emale hagejate ülalpidamiskuludeks ja lisahüvedeks iga kuu elatist. Kokkuleppe kohaselt pidi laste ema kasutama seda üksnes laste huvides, kuid pole seda teinud. Kuni aprillini 2011 maksis isa laste emale hagejate ülalpidamiseks 447 eurot 38 senti ja alates sellest ajast 250 eurot kuus. Lisaks makstakse laste emale peretoetust ja ta saab enda tuludeklaratsioonist arvata maha koolituskulud. Lisaks hagejatele on laste isal veel kolm alaealist last, keda ta peab ülal. Ei ole põhjendatud, et laste ema ei pea isaga võrdselt lapsi ülal. Laste isa kuusissetulek on 1690 eurot. Laste ema sissetulek iga pereliikme kohta on suurem. Laste isal ei ole muud vara peale perekonna kodu. Laste emal on korteriomand, kaasomandisse kuuluv kinnistu ja sõiduauto.
5.Laste ema ei tunnistanud tema vastu esitatud hagi. Laste isa võttis vahemate sõlmitud kokkuleppega kohustuse maksta laste ülalpidamiseks 447 eurot 39 senti kuus. Kuna laste isa on teatanud, et alates aprillist 2011 kaotab elatise kokkuleppe kehtivuse, esitasid hagejad ema vahendusel elatisehagi. Hagejad ei pea saama kokkulepitust vähem elatist seetõttu, et isa elukorraldus
on muutunud.
6.Hagejate taotlusel liitis Harju Maakohus 1. septembri 2011. a määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse, jättes tsiviilasja numbriks 2-11-16412.
7.Harju Maakohus jättis 23. detsembri 2011. a otsusega mõlemad hagid rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt elavad lapsed suhtluskorra alusel ca 39% ajast isa ja ca 61% ajast ema juures. Laste vanemad leppisid 10. juunil 2009 kirjalikult kokku isa kohustuses tasuda iga kuu 7000 krooni hagejate ülalpidamiseks. Isa täitis seda kokkulepet nõuetekohaselt, kuni teatas
18.märtsil 2011, et aprillist kaotab leping kehtivuse. Laste ema ei nõustunud kokkulepet muutma. Laste vanemad leppisid kokku elatise maksmise kohustuse üksikasjades perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-te 1 ja 3 järgi. Sellist kokkulepet on võimalik muuta ja kokkulepe kehtib kuni alaealiste laste täisealiseks saamiseni. PKS §-de 97, 99, 100, 101, 102, 108, 110 ja 113 koostoimes võib vanem muuta elatisekokkulepet ühepoolselt, kui see on laste huvides, laste vajaduste või kohustatud isiku varalise seisundi muutumise tõttu. Laste isal on lisaks hagejatele veel kolm alaealist last. See annab aluse elatise suurust muuta. Kuna laste isalt ei ole elatist kohtuotsusega välja mõistetud, ei pidanud ta pöörduma kohtusse elatise suuruse vähendamiseks. Kui elatise suurus on ebapiisav, on lapse vanemal laste nimel õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse kindaksmääramiseks. Hagejad on ema vahendusel sellise hagi esitanud. Iga hageja ülalpidamiskulu ühes kalendrikuus on 277 eurot. Laste isa sissetulek kalendrikuus on töötasu 1690 eurot, tema ülalpidamisvõime on 241 eurot 42 senti ülalpeetava kohta. Ema sissetulek ühes kuus on 903 eurot 44 senti, tema ülalpidamisvõime on 225 eurot 86 senti ülalpeetava kohta. Laste ema selgituste kohaselt on ta korteriomandi omanik ning üürib lisaks korterit, kus ta hagejatega tegelikult elab. Samuti on laste ema ainuomandis toimiv äriühing. Kummalgi vanemal ei ole vara, mida saaks laste ülalpidamise tagamiseks võõrandada. Võrreldes laste isa püsivat sissetulekut ja ema varalist olukorda, on vanemate tegelik ülalpidamisvõime ühe lapse kohta kuus ühesugune. Aja eest, mil laps viibib isa perekonnas, on elatise suurus 54 eurot ning aja eest, mil laps viibib ema perekonnas, on elatise suurus 84 eurot 50 senti. Seega tuleks isal alates 1. maist 2011 tasuda iga kuu hagejate ülalpidamiseks kokku 253 eurot 50 senti. Laste vanemad ei vaidle selle üle, et isa tasus iga kuu vabatahtlikult laste ülalpidamiseks rohkem ja alates aprillist 250 eurot. Isa seni vabatahtlikult tasutud elatis on 3 euro 50 sendi võrra väiksem kui kohus tuvastas. Kuna isa on maksnud laste ülalpidamiseks elatist ja lapsed elavad vahepeal ka tema juures, osaleb isa laste igapäevases kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Seetõttu ei ole alust temalt elatist välja mõista. Sama arvutuskäigu alusel tuleks laste emal alates 1. juulist 2011 tasuda iga kuu hagejate ülalpidamiseks aja eest, mil lapsed viibivad isa perekonnas, kokku 162 eurot. Laste isa palus mõista laste emalt välja laste ülalpidamiseks kokku 97 eurot 50 senti kuus. Vanemad reguleerisid laste ülalpidamise lepinguga selle kehtivuse ajaks vastastikused elatise nõuded hagejate ülalpidamiseks. Seetõttu ei ole kokkuleppega hõlmatud ajavahemiku eest põhjendatud mõista kummagi vanema kasuks tagasiulatuvalt välja elatist ega viiviseid (PKS § 100 lg 3). Pooled ei ole sõlminud
kokkuleppeid laste ema ülalpidamise kohustuste kohta ajaks, kui lapsed viibivad isa juures. Kuna hagejatel on vahelduv elukoht, nad viibivad mõlema vanema juures suhteliselt sama suure osa ajast, on tekkinud olukord, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ning elatist ei tulegi välja mõista.
8.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista laste isalt iga hageja kasuks välja 2011. a aprilli eest elatise 65 eurot 79 senti ja viivise ning alates 1. maist 2011 kuni hagejate täisealiseks saamiseni 149 eurot 12 senti ja viivise.
9.Laste isa palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, sest ta peab oma lapsi ülal. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. juuni 2012. a otsusega maakohtu otsuse. Ringkonnakohus jättis laste ema vastu esitatud elatisehagi läbi vaatamata ning saatis laste isa vastu esitatud elatisehagi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt elavad hagejad koos emaga, kelle juures on järelikult ka nende elukoht. Isa on hagejatest lahus elav lapsevanem, kes peab PKS § 100 lg 2 järgi täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmisega. Alaealisele lapsele elatise maksmise kohustuse olemusest tulenevalt ei ole vanemal, kes ei ela alaealise lapsega koos, õigust nõuda lapsele elatise väljamõistmist lapsega koos elavalt vanemalt, mistõttu esitatud hagiga ei ole selles taotletud eesmärki võimalik saavutada. Seetõttu tuleb ema vastu esitatud hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Laste isa ütles üles 10. juunil 2009 sõlmitud kokkuleppe tasuda emaga koos elavate laste jaoks elatist 7000 krooni (447 eurot 38 senti) ning asus tasuma elatist 250 eurot kuus. Laste ema peab sellise suurusega elatist ebapiisavaks, mistõttu ta esitas laste huvides elatisehagi, taotledes senise kokkuleppe täitmist. Senise kokkuleppe muutmiseks peab laste isa esitama hagi kokkuleppe muutmiseks võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 97 sätestatud alusel ja korras. Kuna apellatsiooniastmes ei ole vastuhagi võimalik esitada, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus märkis lisaks, et laste ema on menetluses nõudnud laste ülalpidamiseks elatist erinevas suuruses ning kohtuistungi protokollidest ei nähtu, et vanemad oleks kokku leppinud lastele vajalike kulutuste suuruses ja et ema oleks võtnud omaks, et lapsed viibivad isaga 39% ajast.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Laste isa palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta jõusse maakohtu otsuse. Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus ekslikult märkinud, et maakohus tuvastas, et hagejad elavad emaga, mistõttu on isa lastest lahuselav vanem. Sellest tulenevalt on vale ringkonnakohtu seisukoht, et laste emalt ei ole võimalik elatist välja mõista. Maakohus tuvastas, et
lapsed elavad vahelduvalt mõlema vanema juures. Lisaks on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et lapsed elavad emaga, sest nad on 40% ajast isa juures. Ringkonnakohus ületas hagi lahendamise piire. Hagejad esitasid isa vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagejad ei ole esitanud hagiavaldust isa allkirjastatud elatise maksmise kinnituse ülesütlemise kehtetuks tunnistamiseks ega kokkuleppe täitmiseks. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud seisukohta, et laste isa peaks esitama kohtuväliselt sõlmitud elatise maksmise kokkuleppe muutmise nõude. Laste isalt ei ole elatist kohtuotsusega välja mõistetud. Ringkonnakohus ei arvestanud asjaoluga, et isa on kinnitanud lastele elatise maksmise jätkamist, kui laste ema kulutab selle üksnes laste ülalpidamiseks. Pooled ei vaidle maakohtu tuvastatud lastele tehtavate kulutuste suuruse üle. Ringkonnakohus leidis valesti, et lahus elaval vanemal ei ole õigust nõuda lastele elatist vanemalt, kelle juures lapsed elavad. Lastel on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt iga päev, sõltumata sellest, kumma vanema juures nad elavad.
12.Hagejad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus saatis põhjendatult asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Laste isal ei olnud VÕS §-st 97 tulenevat alust muuta 10. juunil 2009 laste kasuks sõlmitud elatise maksmise kokkulepet, kuna elatise maksmise aluseks olevad asjaolud ei olnud muutunud. Ringkonnakohus leidis õigesti, et lastest lahus elaval vanemal ei ole õigust nõuda lastele elatist vanemalt, kelle juures lapsed elavad. Õige on ka seisukoht, et laste isa pidi esitama hagi elatise vähendamiseks. Lapsed viibivad isa juures vähem aega, kui suhtlemiskorras on kindlaks määratud. Laste isal on lisaks hagejatele veel kolm last, kuid tõendatud ei ole, et tema ülalpidamisvõime ühe lapse kohta on vähenenud sellisel määral, et 10. juunil 2009 sõlmitud kokkuleppe täitmine oleks välistatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
14.Maakohus tuvastas, et lapsed elavad ca 61% ajast koos emaga ja ca 39% ajast isaga. Vanemad sõlmisid 10. juunil 2009 kokkuleppe lastele elatise maksmise kohta. 18. märtsil 2011 teatas laste isa, et maksab edaspidi elatist kokkulepitust vähem. Hagejad sellega ei nõustunud ja esitasid isa vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hagejad esitasid hagi ka ema vastu, tuginedes sellele, et nad elavad suure osa ajast ka koos isaga. Maakohus jättis mõlemad hagid rahuldamata põhjendusega, et nii isa kui ka ema täidavad ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale osas, millega jäeti rahuldamata nende hagi isa vastu. Laste isa apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ning jättis laste ema vastu esitatud hagi läbi vaatamata seetõttu, et vanemalt, kellega lapsed koos elavad, ei saa elatist nõuda. Laste isa vastu esitatud hagi
saatis ringkonnakohus maakohtule uueks läbivaatamiseks põhjendusega, et kuna hagejad esitasid hagi elatisekokkuleppe täitmiseks, peab laste isa senise kokkuleppe muutmiseks esitama hagi VÕS § 97 järgi. Kassatsioonkaebuses palub laste isa ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Seega vaidlevad pooled kassatsiooniastmes selle üle, kas ja kui suures ulatuses tuleb laste isalt välja mõista elatis. Pooled ei vaidle kassatsiooniastmes laste emalt elatise saamise üle.
15.Ringkonnakohus on ületanud apellatsioonkaebuse piire, tehes otsuse nõude kohta, mida ei esitatud. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 651 lg-s 1 sätestatut. Kuna pooled ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks laste emalt, on maakohtu otsus selles osas TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et alaealisel lapsel ei ole õigust nõuda elatist vanemalt, kellega ta koos elab. Alaealise lapse vanem täidab PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuigi eelduslikult maksab elatist vanem, kes ei ela lapsega koos, ei välista see säte kolleegiumi arvates elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps elab. Eelkõige võib lapsel olla elatisenõue temaga koos elava vanema vastu juhul, kui ta elab ka teise vanemaga (st tal on mitu elukohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 2 ja § 15 lg 1 järgi). Seega võib laps esitada hagi elatise saamiseks vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust.
16.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et laste isa peab senise vanemate kohtuvälise kokkuleppe muutmiseks esitama hagi VÕS § 97 järgi. Vanemal on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last. Riigikohus on varem leidnud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (vt nt Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p 10; 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 16). Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Enamasti peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse üldjuhul ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt nt Riigikohtu 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10;
20.novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Kui vanem rikub laste ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-02, p 10; 23. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10; 20. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Riigikohus on varem märkinud ka seda, et kui on alust eeldada, et vanem rikub ülalpidamiskohustust tulevikus, võib õigustatud isik esitada hagi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise maksmise kohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 14). Alates
1.juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kui vanem rikub ülalpidamiskohustust või on alust eeldada, et ta teeb seda tulevikus, on lapsel õigus esitada vanema vastu hagi elatise saamiseks või tulevase elatisenõude täitmiseks. Õige on maakohtu järeldus, et hagejad esitasidki isa vastu elatisehagi. Kuigi hagejad tuginesid mh võlaõigusseaduse kohustuse täitmise sätetele, ei olnud see kohtule siduv, sest kohus kohaldab seadust ise. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. TsMS § 652 lg 8 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud ka apellatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega. Kolleegium selgitab, et elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Riigikohus on 17. mai 2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 leidnud, et TsMS § 459 kohaldub ka määrusele, millega kohus kinnitas poolte kompromissi. Praeguses asjas ei ole kohus isalt elatist välja mõistnud ega poolte kompromissi kinnitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette võimalust nõuda elatise suuruse muutmist juhul, kui vanemad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe lastele elatise maksmise kohta. Kui kohustatud vanem maksab elatist kokkulepitust vähem, on lastel õigus esitada hagi elatise väljamõistmiseks.
17.Kuna hagejad on esitanud isa vastu hagi elatise saamiseks, tuleb see lahendada perekonnaseaduse sätete alusel. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus selgitas 24. oktoobri 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, et lapse elulaad sõltub tema vanemate sissetulekust ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ja seetõttu ka lapse ülalpidamise ulatust. Seega tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajaduste kui ka vanemate võimalustega. Riigikohus rõhutas selles otsuses samuti, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.
Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Mõjuval põhjusel võib kohus vähendada elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla alammäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on varem leidnud, et kuna PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus.
18.Hagejad paluvad isalt välja mõista elatise 149 eurot 12 senti kuus iga hageja kasuks. Laste isa palub jätta hagi rahuldamata, kuna ta maksab lastele vabatahtlikult elatist kokku 250 eurot kuus. Vastuväidete kohaselt ei ole isal võimalik rohkem elatist maksta, kuna tal on lisaks hagejatele veel ülalpeetavaid. Maakohus tuvastas nii iga lapse ülalpidamise kulu kalendrikuus kui ka kummagi vanema sissetuleku suuruse. Ringkonnakohus ei ole laste vajadusi ja kummagi vanema võimalusi hinnanud. Pooled vaidlevad mh selle üle, kui suure osa ajast elavad hagejad emaga ja kui suure osa isaga. Kuna TsMS § 688 lg 5 järgi Riigikohus ei kogu ega uuri tõendeid, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta põhjendatud seisukoht laste isa vastuväite kohta, et tal on teisi ülalpeetavaid. Samuti tuleb tuvastada, kui suure osa ajast elavad hagejad emaga ja kui suure osa isaga. Lisaks tuleb teha kindlaks, kui suures osas täidab isa laste ülalpidamise kohustust vabatahtlikult, arvestades ka sellega, kui palju on ta kohtumenetluse ajal lastele elatist maksnud (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 11).
19.Asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise tõttu jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.
20.Kuna kolleegium rahuldab kassatsioonkaebuse osaliselt, tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel laste isale tagastada. Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.