Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-96-02 Otsuse kuupäev Tartu, 9. oktoober 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi Eleonora Labja hagi AS Rinder vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, hüvitise väljamõistmiseks, ületunnitasu, puhkepäevadel töötamise eest tasu ning ebaseaduslikult kinni peetud kahjutasu väljamõistmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-/391/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eleonora Labja kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
9.septembril 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
9.aprilli 2002. a otsus osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu otsus Eleonora Labja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise ja ületunnitasu nõude rahuldamata jätmises ja saata asi tühistatud osas samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Eleonora Labjale 10. mail 2002. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eleonora Labja töötas AS-s Rinder kiosköörina alates 29. juunist 1998. a. Pärast katseaega sõlmiti hagejaga määratud ajaks töölepingud. Kostja põhjendas määratud ajaks töölepingute sõlmimist sellega, et kauplemisload on tähtajalised. 1. oktoobril 1999. a lõpetas AS Rinder hagejaga töölepingu TLS § 77 alusel töölepingu tähtaja möödumisel.
2.E. Labja avalduse alusel mõistis 1. detsembril 1999. a Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon tema kasuks AS-lt Rinder välja 132 krooni 30 senti riiklikul pühal töötamise eest ja hüvitise 1250 krooni lõpparve kinnipidamise eest, kokku 1382 krooni 30 senti. E. Labja avaldus töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise, ületunnitöö eest lisatasu, ebaseaduslikult kinni peetud töötasu ja viiviste nõudes jäeti rahuldamata.
3.Hageja palus hagiavalduses töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks tunnistada, välja mõista hüvitisena tema 6 kuu keskmise palk 7500 krooni, lisatasu 569 krooni 63 senti puhkepäevadel töötamise eest, lisatasu 86 krooni 36 senti õhtuse töö eest, ületunnitasu 1532 krooni 48 senti ning ebaseaduslikult puudujäägi katteks kinni peetud 492 krooni 25 senti ja sellelt summalt viivis 221 krooni 40 senti. Hageja leidis, et kostja sõlmis temaga ebaõigesti määratud ajaks töölepingud. Kostja põhjendas, et sõlmis töölepingu määratud ajaks, kuna kauplemisluba oli tähtajaline. Selle väitega hageja ei nõustunud, kuna kostjale väljastatud kauplemisloa tähtajad ei ühti hagejaga sõlmitud töölepingute tähtaegadega. Kostja ei võimaldanud hagejale kahte puhkepäeva nädalas. Ta jättis maksmata lisatasu
puhkepäevadel töötamise eest, ei maksnud lisatasu õhtuse töö ja töötasu ületunnitöö eest. Õhtuse töö eest jättis kostja maksmata 1998. aasta detsembris ning ajavahemikul 1999. aasta aprillist septembrini. Ületunde tegi hageja inventuuride läbiviimisel osaledes, suvel kella 21-ni töötades ning päevas 8 tunni asemel 11 tundi töötades. 15. juulil 1999. a informeeriti hagejat tekkinud puudujäägist. Ta kirjutas inventeerimistulemuste aktile eriarvamuse ning ei nõustunud puudujäägi summa palgast kinnipidamisega.
4.Kostja leidis, et kuna hagejaga olid sõlmitud tähtaegsed töölepingud ja töölepingu lõpetamine oli seaduslik, puudub kohtul alus TLS § 117 sanktsioonide rakendamiseks. Hageja töötas töögraafiku alusel, mis ei näinud ette lisatasu maksmist õhtuse töö eest. Hageja tasus puudujäägi vabatahtlikult, kostja ei ole seda kinni pidanud hageja palgast.
5.Tallinna Linnakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 132 krooni 30 senti riiklikul pühal töötamise eest ja hüvitise 1250 krooni lõpparve kinnipidamise eest, kokku 1382 krooni 30 senti. Kohus jättis rahuldamata hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, hüvitise, ületunnitasu, puhkepäevadel ja õhtusel ajal töötamise eest tasu saamiseks, 492 krooni 25 sendi ning viiviste väljamõistmiseks. Kohus leidis, et kostja sõlmis hagejaga töölepingu määratud ajaks, tuginedes TLS § 27 lõikele 2 seetõttu, et Põhja-Tallinna Valitsus andis kostjale kauplemisloa kindlateks perioodideks. Töö oli ajutise iseloomuga ning seega oli põhjendatud hagejaga töölepingu sõlmimine määratud ajaks. Hageja nõuded tasu väljamõistmiseks ületundide ja puhkepäevadel töötamise eest on alusetud. Hageja töötas töögraafikute alusel ning töötamine üle normaalaja pole tõendatud. Tööajanorm oli hagejaga kokku lepitud nii töölepingus kui töögraafikus. 15. juuli 1999. a kassa sissetulekuorderiga on tõendatud, et hageja hüvitas kostjale puudujäägi 492 krooni 25 senti vabatahtlikult, mille kohta anti talle kassasissetuleku orderi nr 659 konts. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks 1382 krooni 30 senti ja riigilõiv 105 krooni. Selle nõude osas ringkonnakohus jõustas töövaidluskomisjoni otsuse. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud põhjendustel osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõuded. Ringkonnakohus nõustus linnakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus leidis, et pooltevaheline tööleping oli sõlmitud kooskõlas TLS § 27 lg-ga 2 tähtajalisena, mistõttu töölepingu lõpetamine hagejaga 1. oktoobril 1999 toimus kooskõlas TLS § 77 lg-ga 1. Asjaolu, et kostja kauplemisluba on pikendatud ka pärast 1. oktoobrit 1999, ei välista töölepingu lõpetamist hagejaga TLS § 77 lg 1 alusel. TLS §-s 78 sätestatud asjaolusid, mille alusel tähtajaline tööleping muutunuks tähtajatuks, hageja tõendanud ei ole. Linnakohus tuvastas õigesti, et hageja nõuded ületunnitasu ja puhkepäevadel töötamise eest tasu saamiseks on alusetud. Tööajanorm oli hagejaga kokku lepitud nii töölepingus kui tööajagraafikus kooskõlas töö- ja puhkeaja seaduse §-ga 9. Puhkepäevadel töötamine ei ole vastuolus töö- ja puhkeaja seaduse § 28 lg-ga 2. Põhjendatult ei arvestanud kohus töötundide hulka aega, mis kulus inventuuride
läbiviimiseks. Täieliku materiaalse vastutuse lepingust ega töölepingust ei tulene, et inventuuri läbiviimiseks kuluv aeg arvatakse hageja tööaja hulka. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus tuvastas esitatud tõendite alusel õigesti, et kostja ei ole puudujääki hageja palgast kinni pidanud, vaid hageja maksis selle ise sularahas kassasse. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja 1382 krooni 30 sendi nõude. Kostja on töövaidluskomisjoni otsuse täitnud 9. veebruaril 2000. Linnakohtu otsusega aga nõutakse kostjalt seda summat teistkordselt. Lisaks nimetatud summale mõistis linnakohus välja ka riigilõivu. Linnakohus leidis õigesti, et ITVS § 25 lg 1 alusel töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu, kui pool esitab avalduse kohtule. Samas määrab aga kohus TsMS § 240 lg 2 alusel oma otsuses kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Seega pidanuks linnakohus otsusega määrama kindlaks otsuse täitmise korra ja jõustama töövaidluskomisjoni otsuse AS Rinder 1382 krooni ja 30 sendi väljamõistmises osas.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Kohtud on valesti leidnud, et töö kioskis oli ajutise iseloomuga. AS-le Rinder anti välja kauplemisluba 18. novembril 1996. a ja seda pikendati 28. novembrini 2001. a. Töölepingutes pole märgitud alust, millest nähtuvalt sõlmiti töölepingud määratud ajaks. Ringkonnakohus konstateeris, et puhkepäevadel töötamine ei ole vastuolus TLS § 28 lg-ga 2. Samas ei ole kohus arvestanud, et kostja ei võimaldanud hagejale kahte puhkepäeva nädalas ega arvestanud palgaseaduse § 15 alusel lisatasu. Samuti ei arvestanud kostja lisatasu õhtuse töö eest ja ületunnitasu. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, mille kohaselt ei arvestata töötundide hulka kauba inventeerimiseks kulunud aega. Hageja pidi temaga sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse lepingu alusel osalema inventuuride tegemises. Hageja ei ole puudujäägi summat vabatahtlikult kostja kassasse maksnud. Selles küsimuses ei ole ringkonnakohus hinnanud esitatud tõendeid vastavalt TsMS § 95 lg 1 nõuetele.
8.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja leidis, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu otsus Eleonora Labja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise ja ületunnitasu nõude rahuldamata jätmises. Muus osas ei anna kassatsioonkaebus alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
10.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et apellatsioonikohus on jätnud andmata õigusliku hinnangu hageja väitele, et määratud ajaks töölepingu sõlmimine hagejaga ei olnud kooskõlas TLS § 27 lg-s 2 sätestatuga, kuna hageja töö oli alatise iseloomuga. Määratud ajaga töölepinguid võib sõlmida üksnes TLS § 27 lg-s 2 loetletud juhtudel. See loetelu on ammendav ning tööandja ei saa seda täiendada. Kolleegium on seisukohal, et kauplemislubade andmine tähtajaliselt ei muuda müüja töö iseloomu ajutiseks ja ei saa olla tööandjale aluseks temaga määratud ajaks töölepingu sõlmimisel. Eelnev ei välista aga müüjaga tähtajalise töölepingu sõlmimist, kui müüja töö
on nt hooajaline. TLS § 27 lg 2 meelevaldse laiendamise korral peavad kohtud kohaldama TLS § 15, mis sätestab töötaja olukorda halvendavate töölepingutingimuste kehtetuse.
11.Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et inventuuri läbiviimiseks kuluv aeg arvestatakse töötaja tööaja hulka üksnes siis, kui see tuleneb temaga sõlmitud täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingust ja/või töölepingust. Vastavalt TLS § 50 lg-le 1 on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Töö- ja puhkeja seaduse § 3 kohaselt on tööaeg aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma ülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. 21. mail 1999. a sõlmitud täieliku materiaalse lepingu punkti 1 d kohaselt kohustus hageja osa võtma temale usaldatud materiaalsete väärtuste inventeerimisest. Seega tuleb materiaalsete väärtuste inventeerimiseks kulunud aeg arvata sõltumata vastava kokkuleppe olemasolust täieliku individuaalse materiaalse vastutuse lepingus ja/või töölepingus, müüja tööaja hulka, kuna sellel ajal täidab ta oma töö iseloomust tulenevaid kohustusi, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
12.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et puhkepäevadel töötamine ei ole iseenesest vastuolus töö- ja puhkeaja seaduse § 28 lg-ga 2. Kohtud on tuvastanud, et tööajanorm oli hagejaga kokku lepitud nii töölepingus kui ka tööajagraafikus ning kohtud ei ole tuvastanud, et hageja pidi kostja tegevusest tingitult puhkepäevadel ja kioski kauasema lahtiolekuga seoses töötama üle töölepingus kokkulepitud tööajanormi. Seega puudus kohtul alus hageja puhkepäevadel töötamise ja kioski kauem lahtioleku aja eest töötasu nõuet rahuldada.
13.Leides, et linnakohus tuvastas esitatud tõendite alusel õigesti, et kostja ei ole hageja palgast kinni pidanud puudujäägi summat, vaid hageja on selle maksnud kostja kassasse sularahana, ei ole ringkonnakohus protsessinorme rikkunud. Kohtu järeldus, et kostja ei ole hageja palgast kinni pidanud kahjutasu, rajaneb kassa sissetuleku orderi kontsul. L. Laarmaa, H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.