2-08-1195/14 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused 05.12.2007 Töövaidluskomisjoni otsusega jäeti Margarita Popovkina avaldus Madigan Trade OÜ vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks TLS § 86 p 7 alusel, hüvitise 27 750 krooni ning lisatasu 7194 krooni väljamõistmiseks õhtuste ja öiste töötundide eest, rahuldamata, kohaldades aegumist, kuna avaldus ei esitatud Töövaidluskomisjoni tähtaegselt. Hageja palus avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras hagina. Hageja asus 05.04.2006 tööle kostja juurde administraatori töökohale. Kirjalikku töölepingut pooled ei vormistanud. Töölepingu projekti sai hageja 09.03.2007 koos lisalehega, millel oli täidetud lepingu p 8 - töölepingu lõpetamine. Töölepingu projekt jäi hageja poolt allakirjutamata. Vaatamata sellele, et töölepingu projekt on 01.11.2006 kuupäevaga, tuleb pooltevahelise töösuhte alguseks lugeda 05.04.2006, so kuupäev, millal hageja alustas oma tööülesannete täitmist. Hageja töötatud aega tõendab mh 06.03.2007 kostja tasutud kompensatsioon kasutamata puhkuse eest summas 3953 krooni. Nimetatud summa oleks tulnud maksta töötajale, kelle aastane keskmine töötasu oli 4624 krooni ja kes töötas kostja juures aasta aega. Sellega tunnistas kostja, et hageja on töötanud aasta kostja juures. 09.03.2007 sai hageja kostjalt töölepingu lõpetamise kinnituse TLS § 86 p 7 alusel. Hageja ei teinud midagi, mis võiks olla töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p 7 alusel. Hageja asus tööle 05.04.2006 töögraafikuga ühele tööpäevale järgneb kolm puhkepäeva palgaga 4625 krooni. Sellisel moel töötas hageja 05.04.2006-01.03.2007, kokku 110 töövahetust. Töövahetused algasid kell 17.45 ja lõppesid kell 8.00 järgmisel päeval. Tööaeg kestis 14 tundi ja 15 minutit. TPS § 11 kohaselt, algab õhtune tööaeg kell 18.00 ja kestab kuni 22.00-ni ning öine tööaeg on ajavahemikus 22.00-6.00. Seega töötas hageja päevastel, õhtustel ja öistel töötundidel, põhipalga suurendamise kokkuleppe puudumisel tuli see lugeda üksnes päevaste tundide töötasuks. PalS § 17 kohaselt on kostja kohustatud maksma hagejale õhtuste töötundide eest lisatasu 10% ja öiste tundide eest 20% põhipalgast. Ühe kuu jooksu töötas hageja 141,5 töötundi (14,15 tundi x 10 töövahetust = 141,5 tundi), sellisel moel moodustas päevatunnitasu 49,47 krooni (4625 kuupalk : 141,5 tundi = 32,70 2(9)

krooni/tund). Kokku töötas hageja 110 töövahetust, mille eest õhtuste töötundide lisatasu pidi olema 1438,80 krooni (110 töövahetust x 4 tundi x 3,27 lisatasu 10% = 1438,80 krooni) ja öiste töötundide lisatasu 5755,20 krooni (110 töövahetust x 8 tundi x 6,54 lisatasu 20%= 5755,20 krooni). Hageja palus tunnistada pooltevahelise töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 7 alusel seadusevastaseks, mõista välja ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest kompensatsioon hageja kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses 27 750 krooni (4625,00 x 6), õhtuste ja öiste töötundide lisatasud kogusummas 7194 krooni (1438,80 + 5755,20) ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagi on aegunud. ITVS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude tähtaeg on üks kuu. Sama seaduse § 7 lg 1 kohaselt nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle sündmuse toimumist, mil töötaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Hageja sai teada töölepingu lõpetamisest ja selle alusest 09.03.2007, mistõttu avaldus pidi töövaidluskomisjonis olema hiljemalt 09.04.2007, avaldus saabus posti teel 10.04.2007. Hageja postitas küll avalduse 09.04,2007, kuid seda ei saa lugeda õigeaegselt esitatuks, sest TsMS § 62 lg 2 ja Riigikohtu lahendi 3-2-1-74-06 kohaselt võib dokumendi esitada faksi või elektronpostiga kuni tähtaja viimase päeva 24.00-ni. Hageja ei tõendanud, et tema töösuhete alguseks tuleb lugeda 05.04.2006. Lisatasu väljamõistmise nõue on põhjendamata, sest tööle asudes kokkulepitud palgaga oli hagejale teada, et töö toimub 85% osas õhtuti, öisel ajal ja vahetustega. Tööle asus hageja novembris 2006, seda tõendab Hansapanga kontoväljavõte palga ülekandmise kohta. PalS § 17 alusel lisatasule hagejal õigust ei ole, hageja oli töötasu suurusest teadlik. Baar, kus hageja töötas avatakse kl 21.00, päeval see ei tööta. Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud Margarita Popovkina kanda. Otsuse kohaselt hagi ei ole aegunud. Hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus jõudis TVK-sse 10.04.2007. Hageja postitas avalduse 09.04.2007. Kohaldades aegumist, jättis TVK avalduse 05.12.2007 otsusega rahuldamata. Otsuses märgitu kohaselt pidi hageja pöörduma töövaidluskomisjoni hiljemalt 09.04.2007, sel päeval hageja postitas avalduse ja see saabus töövaidluskomisjoni 10.04.2007. Selline otsus põhineb TsMS § 62 lg-l 2 ja Riigikohtu 14.09.2006 otsusel nr 3-2-1-74-06. Antud asjas ei saa juhinduda kummastki. TsMS reguleerib kohtu ja menetlusosaliste vahelisi suhteid. Viidatud Riigikohtu lahend on tehtud menetlustoimingu kohtus tegemise kohta. Riigikohus

kättetoimetamisele ei saa analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. ITLS § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga ITLS-st tulenevate erisustega. Sellest tuleneb, et seadusandja on soovinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamist individuaalsete töövaidluste lahendamisel üksnes kohtumenetluses. Kuna töövaidluskomisjon on haldusorgan, tuleb töövaidluskomisjoni otsuse kättetoimetamisele kohaldada haldusmenetluse seadust (HMS). Sama põhimõte kehtib töövaidluskomisjonile avalduse esitamisel. Seega tuleneb avalduse esitamise tähtaeg mitte TsMS-st, vaid HMS-st. Nimetatud seadusest ei tulene, et hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus pidi jõudma töövaidluskomisjoni 09.04.2007, st avaldus loetakse esitatuks õigeaegselt, kui see postitati tähtaja viimasel päeval 09.04.2007. Sama seisukoht on väljendatud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-76-06, mille p 9 kohaselt tuleb halduskohtumenetluses lugeda menetlustoiming tähtaegselt sooritatuks, kui dokument on sideasutusele edastamiseks üle antud hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. Märgitud põhjendustel ei ole hagi aegunud. Poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Kohus luges selle sõlmituks suuliselt, kuna töövaidluskomisjonile esitatud leping on allakirjastamata. Hagiavalduses märgitu kohaselt kirjalikku töölepingut ei vormistatud. Kohtuistungil kinnitas kostja, et kirjalikku töölepingut tal esitada ei ole. Hageja väitel asus ta tööle 05.04.2006, kostja väitel 01.11.2006. Kohus luges töösuhte alguseks 01.11.2006. Töövaidluskomisjonile esitatud töölepingus, mis on küll allakirjutamata, on töötaja tööle asumise ajana märgitud 01.11.2006; hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et tema arvele on töötasu üle kantud alates 29.11.2006, esimene kanne novembri 2006 töötasuna. Hageja ei esitanud tõendeid, mis võimaldaks kohtul lugeda tööleping sõlmituks 05.04.2006. Tööleping hagejaga lõpetati TLS § 86 p 7 alusel usalduse kaotamise tõttu 01.03.2007. Käskkirjas märgiti, et hageja on süstemaatiliselt rikkunud töödistsipliini: 26.02.2007 oli tööl ebakaines olekus; avaldas konfidentsiaalset informatsiooni ettevõtte käivete kohta; on varem karistatud. 24.12.2006 käskkirjas märgitu kohaselt püüdis hageja 17.12.2006 klienti petta, suurendades arvet, 19.12.2006 hilines tööle ja 23.12.2006 oli tööl ebakaines olekus. 17.12.2006 juhtumi kohta on S. Rahlina ja M. Maljuk teinud ettekande. Seda käskkirja hageja töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 23 lg 1 alusel ja ettenähtud tähtajal vaidlustanud ei ole. Kooskõlas TLS § 86 p-ga 7 võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja suhtes usalduse kaotamisel. TLS § 104 lg 1 järgi on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 p-s 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et usalduse kaotamise motiivil võib töölepingu lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, 4(9)

kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Kõik töökohustuste rikkumised, mis võivad põhjustada tööandja usalduse kaotuse töötaja suhtes, peavad olema seotud tööandjale varalise kahju tekitamise või tema vara ohtu seadmisega (saamata jäänud tulu). Seda ka juhul, kui on tegemist tarbijate ja klientide või äripartnerite usaldamatuse tekitamisega tööandja vastu. Tulenevalt Riigikohtu 21.04.2003 otsuses nr 3-2-1-46-03 märgitud seisukohast (p 10) ei pea tööandja tõendama, et usaldamatus on tekkinud. Töölepingu lõpetamiseks TLS § 104 lg 2 p 3 alusel piisab, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Hagejale distsiplinaarkaristuse määramise 24.12.2006 käskkirjaga, selle mittevaidlustamisega ja ettekannetega on tõendatud käskkirjas märgitud asjaolu, et hageja püüdis klienti petta arvet 1000 krooni võrra suurendades. Arvestades asjaolu, et hageja töötas administraatorina baaris, on põhjendatud lugeda hageja tööl alkoholijoobes viibimise teoks, mis võimaldab tema töölt vabastamist usalduse kaotamise tõttu. Selline käitumise viis võib tekitada usaldamatuse tekkimise võimaluse kostja klientides, tarbijates. Märgitud põhjendustel ei ole töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p 7 alusel ebaseaduslik. Sellest tulenevalt puudub hagejal õigus TLS §-s 117 sätestatud hüvitisele. Hagiavalduses märgitu kohaselt töötas hageja töögraafiku alusel, mille järgi ühele tööpäevale järgnes kolm puhkepäeva, vahetused algasid kell 17.45 ja lõppesid järgmisel päeval kl 8.00. Hageja ei väitnud, et selline töötamine ei olnud temaga kokku lepitud, mistõttu viidatud sätetest tulenevalt ei olnud tegemist töötundidega, mille eest hagejal oleks õigus nõuda lisatasu. Töölepingu projekti kohaselt oli hageja tööajaks kell 17.45-8.00. Muid tõendeid tööaja kohta kohtule ei esitatud. Kuna hageja ei tõendanud, et tal oli tööandjaga kokkulepe öösel töötamise eest eraldi tasu saamiseks või et ta töötas üle kokkulepitud tööajanormi, on nõue alusetu (Riigikohtu otsus 3-2-1-96-02). Arvestades baari, kus hageja töötas, lahtioleku aega – alates kl 21.00-st – ei saanukski hageja päevasel ajal töötada. Kohus ei nõustunud hagejaga, et tema töölepingu alguse tõendamiseks piisab vaid hageja enda seisukohast. Kooskõlas TsMS § 229 lg 2 ei ole hagiavaldus ega hageja seisukoht tõendiks. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et käskkirja tagantjärele vormistamist tõendab pelgalt asjaolu, et käskkirja oli trükitud kostja allakirjutamisest keeldumine. Nimetatu käskkirja trükkimise võis põhjustada näiteks asjaolu, et poolte omavaheliste pingeliste suhete tõttu kostja eeldas, et hageja käskkirja teatavaks 5(9)

tegemist ei allkirjasta, hageja ei allkirjastanud ka 24.12.2006 käskkirja. Tähtsust ei oma, et käskkirja allkirjastanud juhatuse liige Olga Tolmats on kostja registrikaardile kantud juhatuse liikmena 09.03.3007. Registrikaardi kanded on deklaratiivsed, omavad tähtsust kolmandate isikute jaoks, mitte äriühingu sisesuhtes. Juhatuse liikmeks saamine toimub äriseadustiku, mitte registrikaardi alusel. Apellatsioonkaebuse põhjendused Margarita Popovkina palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja vahelise töösuhte alguse määratlemiseks ei pea kohus piirduma ainult hageja esitatud tõenditega. Hagejal on esitada üksnes tõendid, mis kostja on talle andnud, muude tõendite kogumine hageja poolt on võimatu. Hageja juhtis kohtu tähelepanu (t lk 45) kostja esitatud dokumentidele (t lk 39, 44, 45), mida analüüsides selgub, et kostja tunnistas ja täitis kohustuse tasuda hagejale puhkusekompensatsiooni 3953 krooni. Nimetatud summa tulnuks maksta töötajale, kelle aastane keskmine töötasu oli 4624 krooni ja kes oli töötanud kostja juures aasta aega. Kohus rikkus TsMS § 232 lg-t 2. Hageja tõendas, et 24.12.2006 ja 01.03.2007 käskkirjad olid võltsitud. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei keeldunud andmast kirjalikke selgitusi (t lk 35,36) ega allkirjastamast talle esitatud dokumente. Kohus jättis tähelepanuta, et 24.12.2006 ei saanud kostja teha hagejale ettepanekut allkirjastada käskkiri (tlk 43,46), kuna 24.12.2006 oli hagejal puhkepäev, mis nähtub hageja töögraafikust (t lk 26). Kohus jättis arvestamata, et 01.03.2007 dokumendid (t lk 44, 45, 9), oleks justkui esitatud hagejale erinevatel aegadel – käskkiri 01.03.2007, töölepingu lisa 09.03.2007. Tegelikult nägi hageja käskkirju esmakordselt avalduse vastuse lisadena ja tal puudus võimalus neid vaidlustada, kuna töösuhted hageja ja kostja vahel olid juba lõppenud. Kohus jättis tähelepanuta, et E. Lukauskini ettekandes (t lk 47, 48) esitatud andmed selle kohta, et 26.02.2007 kell 23.35 viibis hageja tööl alkoholijoobes, olid väärad. Hageja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et 27.02.2007 kell 02.30 koostatud patsiendikaardil vastav märge puudub (t lk 13). Kuivõrd puudus poolte kokkulepe selle kohta, kuidas kostja tasub hagejale töö eest õhtusel ja öisel ajal, on kostja kohustatud tasuma hagejale selle töö eest vastavuses kehtiva seadusandlusega. Vastus apellatsioonkaebusele 6(9)

Madigan Trade OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku materjalidega leiab, et otsus lisatasu väljamõistmise nõudes tuleb jätta muutmata. Maakohus tuvastas, et hageja töötas töögraafiku alusel põhiliselt õhtusel ja öisel ajal, üle tööajanormi töötamist hageja ei tõendanud. Tööle asudes oli töötaja teadlik, et tööaeg algab kella 17.47-st ja kestab kuni kella 8.00-ni ning arvestades töörežiimi oli kokku lepitud ka palgas. PalS § 17 kohaselt töö eest õhtusel ajal ja öösel makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kokkuleppe olemasolu lisatasu maksmiseks õhtusel ja öisel ajal töötamise eest tõendamist ei leidnud, mistõttu hageja nõue lisatasu saamiseks ei kuulu rahuldamisele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga töösuhte alguse osas. Seega otsus nõude rahuldamata jätmises lisatasu väljamaksmiseks on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuses olevaid seisukohti. Kolleegium leiab, et otsus hagi rahuldamata jätmises töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise väljamaksmiseks kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Maakohtu seisukoht on õige, et hageja pöördus töövaidluskomisjoni töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks õigeaegselt ning nõue ei ole aegunud. Maakohus on oma seisukohta kostja taotluse rahuldamata jätmises aegumise kohaldamiseks piisavalt põhjendanud ning on viidanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi vastavale seisukohale 11.01.2008 kohtuotsuses nr 3-2-1-127-07. Maakohus on eelnimetatud nõude rahuldamata jätmist põhjendanud asjaoluga, et töötajat karistati 24.12. 2006 käskkirjaga distsiplinaarkorras kliendi petmise katses ning ta oli tööl alkoholijoobes, mis võimaldab töölepingut lõpetada TLS § 86 p 7 alusel. Maakohtu seisukoht on õige, et TLS § 86 p 7 alusel töölepingu lõpetamiseks peab tööandjal esinema usalduse kaotus töötaja suhtes, millised alused on sätestatud TLS § 104 lg-s 2. Nimetatud paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel võib töötajaga töölepingut lõpetada ka siis, kui ta on põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Õige on, et baari administraatori viibimine tööl alkoholijoobes võib tekitada klientides usaldamatust tööandja suhtes ning võib olla töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p 7 järgi. Seega oli kostja kohustusteks tõendada, et väidetav hageja töökohustuste rikkumine leidis aset ning kohtu ülesanne on tõendeid hinnata. Kolleegium leiab, et maakohus ei