07.02.2022 kohtuistung hageja X, hageja lepingulise esindaja Jana Kitter, ning kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel osavõtul.
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlemast hageja X nõuet 13.12.2021 menetlusdokumendis esitatud suurendatud kujul.
2.Keelduda menetlemast hageja X 03.11.2021 menetlusdokumendis esitatud nõudeid: „Lõpeta tööleping nr. 199/17 kohtuotsusega; mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas perioodi eest alates 29.03.2021.a. kuni töölepingu nr. 199/17 lõpetamiseni kohtu otsusega. “
4.Mõista AS-ilt Y välja X kasuks saamata jäänud töötasu perioodi 26.09.2020 03.11.2021 eest brutosummas 15 547,50 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskulud AS-i Y kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi
2-21-3029 jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjon (TVK) tegi 28.01.2021.a teatavaks otsuse töövaidlusasjas nr 41/2805/20 (tlk 3-6), millega rahuldas töötaja avalduse osaliselt. TVK tuvastas töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu lõppemise tühisuse TLS § 80 lg 1 alusel 25.09.2020. a ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu töölt eemalviibitud aja eest summas 3757,50 eurot. TVK jättis rahuldamata töötaja nõude töölepingu lõpetamiseks.
2.Tööandja AS Y sai TVK otsuse kätte 29.01.2021.a. AS Y esitas 26.02.2021.a Harju Maakohtule taotluse (tlk 1) töövaidluskomisjoni (TVK) otsuse (4-1/2805/20) läbivaatamiseks hagimenetlusena.
3.01.03.2021.a tegi kohus määruse (tlk 7-8), millega andis hagejale tähtaega esitada oma nõuded kostja vastu hagiavalduses ettenähtud vormis.
4.26.03.2021.a esitas hageja hagiavalduse (tlk 18-21), milles on esitatud järgmised nõuded: 1) Võtta hagiavaldus menetlusse ja rahuldada; 2) Lõpeta tööleping nr. 199/17 kohtuotsusega; 3) Mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas 5985.- eurot perioodi eest 26.09.2020.a.- 26.03.2021.a.; 4) Mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas perioodi eest alates 29.03.2021.a. kuni töölepingu nr. 199/17 lõpetamiseni kohtu otsusega; 5) Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
5.27.04.2021.a määrusega (tlk 22-24) jättis kohus 26.03.2021.a hagiavalduse käiguta. 14.05.2021.a esitas hageja hagiavalduse tervikteksti (tlk 28-31), milles on esitatud järgmised nõuded: 1) Lõpeta tööleping nr. 199/17 kohtuotsusega (nõue nr 1); 2) Mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas 5580.- eurot perioodi eest 27.12.2020.a.- 14.05.2021.a (nõue nr 2).
6.28.06.2021.a.a tegi kohus määruse (tlk 32-33), millega keeldus osaliselt menetlusse võtmast hageja X hagi AS-i Y vastu esitatud järgmise nõude osas: 1) Lõpeta tööleping nr. 199/17 kohtuotsusega.
2-21-3029
7.02.09.2021 määrusega (tlk 43-44) võttis kohus hagi menetlusse (Nõue - Mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas 5580.- eurot perioodi eest 27.12.2020.a.14.05.2021.a). HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et pooled sõlmisid töölepingu 20.12.2017.a. Hageja täitis kostja juures xxx ülesandeid. 26.09.2020.a. esitas kostja Maksu- ja Tolliametile kande, mille kohaselt lõppes töösuhe hagejaga 25.09.2020.a. TLS § 80 lg 1 alusel.
2.Hageja esitas kostjale 04.10.2020.a. e-kirja teel teatise, milles selgitas kostjale, et 26.09.2020.a. tehtud kanne on tühine töölepingu ülesütlemine. Samas teatises tegi hageja kompromissettepaneku kostjale jätkata töösuhet. Kompromissettepanekule ootas hageja tagasisidet hiljemalt 09.10.2020.a. Seisuga 16.10.2020.a. ei olnud kostja hageja kompromissettepanekule ega ka 04.10.2020.a. teatises esitatud väidetele seisukohta esitanud.
3.Hageja ja kostja sõlmisid tähtajatu töölepingu, mitte tähtajalise töölepingu nagu kostja on teinud Maksu- ja Tolliametile töötamise registrisse kande 26.09.2020.a. Nimetatut tõendab kostja poolt Maksu- ja Tolliametile 19.12.2017.a. tehtud töötamise registri kanne nr. 2248538. Kande kohaselt algas hageja töösuhe kostja juures 20.12.2017.a. ja töötamise liigiks oli tööleping. 19.12.2017.a. töötamise registrisse kandel puudub töötamise lõpp ja lõpetamise alus, seega väljendas kostja töötaja jaoks üheselt mõistetavalt, et tegemist on tähtajatu töölepingulise suhtega.
4.Kostja leidis oma 02.12.2020.a. vastuses, et töötaja ja tööandja sõlmisid tähtajalise töölepingu, mille alusel töötaja asus tööle xxxna. Kostja esitas 02.12.2020.a. TVK- le 20.12.2017.a. töölepingu ja käskkirja 25.09.2020.a. nr. 20- 534, mille punktis 1 on lõpetatud AS Y töötaja X (isikukood xxxxxxxxxxx) 20.12.2017.a. sõlmitud tööleping tähtaja saabumisega TLS § 80 lg 1. alusel, kuigi hageja juhtis oma 04.10.2020.a. teatises kostja tähelepanu asjaolule, et TLS § 6 lg 2 kohaselt juhul, kui tööandja ja töötajal lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja teatama töölepingu kestuse (millisest kuupäevast alates millise kuupäevani).
5.Hageja juhtis täiendavalt 11.01.2021.a vastuses kostja tähelepanu TLS § 10 lg-le 1, mille kohaselt juhul, kui töötaja ja tööandja on töölepingu sõlminud töölepingu seaduse § 9 lg 1 tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.
6.Kostja esitas TVK-le väljavõtte personaliarvestuseprogrammist, millest on näha, vastavalt töölepinguseadusele on avaldaja samalaadset tööd teinud 7 korral (7 projekti), seega on nn tähtajalise töölepingu puhul tegemist algusest peale tähtajatu töölepinguga.
7.Kostja on oma 02.12.2020.a.vastuses TVK-le märkinud, et hageja olevat teadnud töölepingu kehtimisest seni kuni esineb vajadus täiendavate töötajate järele seoses töömahu suurenemisega siseviimistluses. Käesoleval juhul olevat hagejale pidanud olema arusaadav, et tööleping kehtib seni, kuni on teostatud käimasolevate projektide
2-21-3029 siseviimistlus või kuni töömaht siseviimistlusprojektidel väheneb. Jääb täielikult ebaselgeks kostjapoolne töölepinguseaduse tõlgendamine, ei piisa sellest kui kirjutada tähtajatusse töölepingusse sõnad tähtajaline tööleping ning leping on kohe muutnud oma tegelikku olemust. Hageja sai nimetatud töölepingu nr. 199/17, 20.12.2017.a. alles koos kostja 02.12.2020.a. vastusega TVK-le. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud töölepingul on hageja allkiri (ka kostja seadusliku esindaja allkiri) ainult viimasel leheküljel, seega oli kostjal kaks esimest lehekülge, kus allkirjad puuduvad, igal ajal võimalik endale sobiva tekstiga välja vahetada. Töövaidluskomisjon on leidnud, et hageja töötas pea kolme aasta vältel seitsmel erineval objektil, ei ole eluliselt usutav, et kostja juures oli töömaht pidevalt oluliselt suurenenud, mis tingiks vajaduse tähtajalise lepingu sõlmimiseks.
8.Kostja käitus hagejaga kohatult, kuna hageja sai kostja poolsest töölepingu lõpetamisest teada alles Maksu- ja Tolliameti teavituskirja alusel. Kostja esitas kande töötamise registrisse 26.09.2020.a. Kostjal ei olnud hagejale tööd pakkuda alates mai kuust 2020.a. Töölepingu lõpetas kostja „salaja“ 26.09.2020.a. Vahepealse perioodi (sisuliselt 5 kuud) andis kostja hagejale kaastöötajate kaudu pidevalt lootust, et kohe kui koroonaviirus taganeb, siis töö jätkub, kuigi kostja püüdis 14.01.2021.a. toimunud töövaidluskomisjoni istungil väita, et kostja olevat juba mais 2020.a. hagejale teinud ettepaneku tööleping lõpetada. Selline kostja väide ei vasta tegelikkusele. Hageja sõnu toetab ka asjaolu, et hageja perre sündisid 29.03.2020.a. lapsed, kellega hageja oleks saanud juba mais 2020.a. (kui hagejal tööd enam ei olnud) isapuhkusele jääda, mitte oodata 5 kuud isapalka saamata (laste emapalk on tunduvalt väiksem) ja siis alles Maksu- ja Tolliametist teate saamisel 26.09.2020, et tema tööleping on lõpetatud, ennast isapuhkusele vormistada.
9.Töövaidluskomisjon on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping. Tähtajatu tööleping ei saa lõppeda tähtaja möödumisel TLS § 80 lg 1 alusel. Seega on TsÜS § 87 alusel tegemist tühise tehinguga, seega on töötajal õigus saada saamata jäänud töötasu TLS § 108 alusel.
10.Kuna hageja töösuhe kostjaga ei ole veel lõppenud siis esitab hageja töötasu arvestuse: • Jaanuar 2021.a. – 160 tundi x 7,50 = 1200 eurot; • Veebruar 2021.a. – 152 tundi x 7,50 = 1140 eurot; • Märts 2021.a. – 184 tundi x 7,5 = 1380 eurot; • Aprill 2021.a. – 168 tundi x 7,5 = 1260 eurot; • 1.05.2021.a. – 14.05.2021.a.- 80 tundi x 7,5 = 600 eurot Kokku perioodil 27.12.2020-14.05.2021 brutosummas 5580 eurot. Töölepingu punkti 3.1. kohaselt töötas hageja täistööajaga. Punkti 4.1. kohaselt oli töötaja põhipalk 7,50 eurot tunnis.
11.Hageja palus: lõpeta tööleping nr. 199/17 kohtuotsusega; mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas 5580.- eurot perioodi eest 27.12.2020.a.- 14.05.2021.a.
12.Seonduvalt kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid tähtajatu töölepingu, mitte tähtajalise töölepingu. TLS eeldab, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajaline tööleping on kehtiv vaid juhul, kui see on sõlmitud poolte kokkuleppel ja seaduses sätestatud nõudeid järgides. Ühtegi kokkulepet kostjal
2-21-3029 tähtajalise töölepingu sõlmimise kohta hagejaga ei olnud, seetõttu oli hageja teada, et temaga sõlmiti tähtajatu tööleping. Tähtajalise töölepingu kestus tuleb töötajale kirjalikult teatavaks teha enne tööle asumist (TLS § 6 lg 2). Kirjaliku vormi eiramisel eeldatakse, et kokkuleppe tähtajalise töölepingu kohta puudub (TLS § 6 lg 9) ja töötaja töötab tähtajatu töölepingu alusel. Tööandja peab töölepingu andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt (TLS § 5 lg 2). Andmed tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada. Kostja seda teinud ei ole, puudub nii tähtajalise töölepingu lõppemise aeg, kui ka töötaja kirjalik kinnitus (allkiri) töölepingu nr. 199/17 esimesel leheküljel, et talle oleks kostja poolt selgitatud selgel ja arusaadaval viisil, et tema tööleping on tähtajaline ja sõlmitud ainult seoses töömahu olulise suurenemisega siseviimistluse projektidel. Kostja ei ole kordagi hagejale üldse selgitanud, et tööleping on tähtajaline, vastupidi hageja sai selgel ja arusaadaval viisil aru, et tema tööleping on tähtajatu.
13.03.11.2021 menetlusdokumendis on hageja esitanud nõude suurendatud kujul. Hageja täpsustas ka töötasu arvestust. Hageja leiab, et perioodil 26.09.2020 kuni 03.11.2021 on hagejal saamata jäänud töötasu brutosummas 15 547,50 eurot. Hageja palub: lõpeta tööleping nr. 199/17 kohtuotsusega; mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas 15547,50 eurot perioodi eest 26.09.2020 - 03.11.2021; mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas perioodi eest alates 29.03.2021.a. kuni töölepingu nr. 199/17 lõpetamiseni kohtu otsusega; jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
14.13.12.2021 menetlusdokumendis on hageja taas esitanud nõude suurendatud kujul. Hageja täpsustas ka töötasu arvestust. Hageja leiab, et kokku perioodil 26.09.2020 - 13.12.2021 on hagejal saamata jäänud töötasu brutosummas 18 487,50 eurot. Hageja palub: lõpeta tööleping nr. 199/17 kohtuotsusega; mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas 18 487,50 eurot perioodi eest 26.09.2020 - 13.12.2021.
15.Kohtuistungil on hageja täpsustanud, et jääb kokkuvõttes nõude juurde mõista kostjalt välja 03.11.2021 seisuga töötasu 15 547,50 eurot brutosummas.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
16.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et pooled sõlmisid 20.12.2017.a tähtajalise töölepingu (vt kostja 02.12.2020. a vastuse lisa 1), mille p-st 2.1 nähtub, et hageja asus tööle xxx ametikohale. Hageja on lepingu allkirjastanud ja selle tingimustest teadlik.
17.Töölepingu punktis 1.2 on kokku lepitud, et tööleping on sõlmitud tähtajalisena (töölepingus samuti märgitud paksus kirjas ja rõhutatult) seoses töömahu olulise suurenemisega laevaehituse siseviimistlus projektidel. Seega on töölepingu tähtaeg seotud kostja poolt ehitatavate laevade siseviimistlusprojektide töömahu olulise suurenemisega neil projektidel, st laevade ehitamisel, ning see tingimus oli hagejale töölepingu sõlmimisel teada. Hageja teadis, et tööleping kehtib seni, kuni esineb vajadus tema töö järele seoses töömahu suurenemisega siseviimistluses.
2-21-3029 Töölepingus on tumedamas kirjas toodud tingimused, mis on erilist rõhutamist vajavad just konkreetse lepingu kontekstis, sh on tumedas kirjas toodud ka see, et tööleping on tähtajaline, missugune on hageja ametikoht, töötasu jne. Seega ei saanud ka töölepingu vormistust ja selle sõnastust arvestades jääda töötajale arusaamatuks, et tööleping on tähtajaline. Hageja hinnangul tõendab asjaolu, et tööleping on tähtajatu, töötamise registri kanne nr 2248538, millel puudub töötamise lõpp ja lõpetamise alus. Kostja on sisukohal, et kanne hageja väidet ei tõenda. Kostja selgitab, et kuivõrd töölepingu tähtaeg ei olnud seotud kuupäevaga, vaid kindla sündmusega, mille saabumise aeg ei olnud töölepingu sõlmimisel teada, siis ei saanud töölepingu kohta registrisse kande tegemisel märkida ka tähtaja kuupäeva. Kanne tõendab üksnes seda, et hageja ja kostja vahel oli 07.01.2020. a sõlmitud tööleping, kuid töölepingu sõlmimist kostja ei eitagi. TLS § 6 lg 2 ei sätesta, et tähtaeg peab olema seotud kindla kuupäevaga, oluline on, et töötajale oleks arusaadav, kui kaua tema tööleping kestab ja miks on leping sõlmitud tähtajalisena. Käesoleval juhul pidi hagejale olema arusaadav, et tööleping kehtib seni, kuni töömaht siseviimistlusprojektidel väheneb.
18.Hageja on väitnud, et kuna ta on samalaadset tööd teinud 7 erineval projektil, siis on tööleping algusest peale olnud tähtajatu. Kostja sellega ei nõustu. Nagu nähtub kostja 02.12.2020. a TVK-le esitatud vastuse lisast 2 (väljavõte personaliarvestusprogrammist) on hageja töötanud tõepoolest seitsme erineva projekti juures, kuid see ei tähenda, et tööleping oleks seetõttu tähtajatu. Tegemist oli siseviimistlusprojektidega, milledel töömaht oli ajutiselt suurenenud. Kostja selgitab, et arvestades kostja tegevusala, milleks on laevaehitus, sõlmitakse laevade ehitamiseks klientidega konkreetsed lepingud, kus on toodud ehitamise algus ja lõpp. Tavapäraselt ehitatakse laeva ca 2 aastat. Siseviimistlusprojektid on laevaehituse kõige viimane etapp. Hagejaga töölepingu sõlmimise ajal olid kostjal kui tööandjal sõlmitud tellijatega lepingud mitme järjestikuse kruiisilaeva ehitamise osas, millel oli vajalik teostada siseviimistlus ja millel töötaja töötas: Finlines - ümberehitus, Stenalines ümberehitus, Norra Vard- uusehitus, Rumeenia Vard - uusehitus, MVW Werften Global 1- uusehitus. Norra ja Rumeenia projektid olid paralleelsed, mitu järjestikust laeva ehitati samal ajal. Seega olid juba töölepingu sõlmimise ajal teada projektid ja asjaolu, et seoses nii mitmete projektidega on suurenenud ka tööde maht siseviimistlusprojektidel. Siseviimistluse osas saavad projektid olla ümberehitused ja uusehitused. Ümberehitused teostatakse tavaliselt dokis ja tööd on väga lühiajalised - maksimaalse kestvusega 3 kuud. See on periood, kui reisijaid ei viibi laeval ja laev seisab sadamas. Uusehituste puhul ehitatakse uus laev ja siseviimistlejad teevad oma töö laeval ehitamise viimases etapis, et paigaldada kajuteid. Kui laeva tavapäraselt ehitatakse ca 2 aastat, siis siseviimistlejad saabuvad projektile umbes 8 kuud enne projekti lõppemist, et teha oma tööd. Tuleb ette olukordi, kus tööde maht suureneb ja sellisel juhul võetakse tööle töötajad vaid selleks ajaks, kui tööde maht on suurenenud ning sõlmitakse nende töötajatega tähtajalised töölepingud. Sellises olukorras sõlmiti töölepingu ka hagejaga.
2-21-3029 Seega tõendab hageja töötamine mitmel järjestikusel projektil pigem asjaolu, et tööde maht oli suurenenud ja esines vajadus ajutise täiendatud tööjõu järele ning tähtajalise töölepingu sõlmimine oli õigustatud.
19.Viimane projekt oli Saksamaal Global 1 laeva ehitus, millega hageja oli seotud 03.01.2020. a kuni 25.09.2020. a. Global 1 laeva ehitus peatati märtsis 2020. a seoses COVID-19 pandeemia levikuga ja Euroopas laialdaselt välja kuulutatud eriolukorraga. Hageja soovil vormistati talle tasustamata puhkused perioodil, kui laeva ehitus oli peatatud, kuigi Global 1 projektijuht soovitas töösuhte koheselt lõpetada. See tähendab, et juba kevadel 2020. a oli saabunud sündmus, millega oli seotud töölepingu tähtaeg. Kostja aga tuli hagejale vastu ja jätkas töösuhet hageja soovil ning lootuses, et laevaehitus jätkub. Global 1 laeva ehitus oli peatatud alates kevadest ja kuna septembris 2020. a selgus, et laeva ehituse tellija ei suuda tellimuse eest tasuda, siis lõpetati 15.09.2020. a leping vääramatu jõu asjaoludel ning sellega lõppes ka Global 1 projekt tööandja jaoks. Rohkem siseviimistlust vajavaid projekte kostjal ei ole ning seega saabus Global 1 laeva ehitamiseks sõlmitud lepingu lõppemisega ka hageja töölepingu tähtaeg. Asuti vormistama tähtajaliste töölepingute lõpetamisi, sh ka hageja töölepingu osas. Kuigi TLS § 9 lg 1 ei sätesta otsesõnu võimalust sõlmida tähtajaline tööleping sõltuvalt mingi projekti kestvusest, siis on sellise töölepingu sõlmimine võimalik seoses töömahu ajutise suurenemisega, nagu praegusel juhul on tehtud. Tulenevalt TsÜS § 134 lg-st 1 ning § 136 lg-test 1 ja 7 ei pea tähtaeg olema määratud kuupäevaga, vaid võib olla määratud ka sündmusega - nii oli märgitud ka hageja töölepingus. Seega on võimalik ja lubatav sõlmida tähtajaline tööleping, mille tähtaeg ei ole seotud kuupäevaga, vaid sündmusega.
20.Tõele ei vasta hageja väide, et ta ei ole saanud töölepingut enne, kui kostja 02.12.2020. a vastusega. Tööleping on allkirjastatud ja hageja allkiri on viimasel lehel, mis algab punktist 8.4 ning vastav lehekülg on nii hageja kui ka kostja poolt allkirjastatud (vt kostja 02.12.2020. a vastuse lisa 1). Seega pidi hageja teadma, et lepingul on ka punktid 1 - 8.3 ning ta oli teadlik ka nende sisust, kuna kostja selgitab alati töötajatele arusaadavas keeles põhjalikult töölepingu tingimusi. Ilma töölepingu tingimusi teadmata ei oleks hageja ilmselt lähetustesse sõitnud ja ta ei oleks ka teadnud, missugused on tema tööülesanded.
21.Kui tekib vaidlus lepingu tingimuste üle ja poolte tahte üle lepingu tingimuste kokkuleppimisel, siis tuleb lepingu tõlgendamisel ja poolte tahte väljaselgitamisel lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. Hageja tööle võtmise asjaoludest ja töölepingu tingimustest nähtub üheselt, et hageja on tööle võetud ajutiselt, kuni siseviimistlusprojektidel on töömaht suurenenud ja et sellega seoses on ka tööleping tähtajaline. Antud juhul hageja teadis, et kostja mõistab töölepingu p 1.2 nii, et tööleping kehtib kuni siseviimistlusprojektidel on töömaht oluliselt suurenenud, st maksimaalselt Global 1 projekti lõppemiseni, kuna see oli töölepingu sõlmimisel teadaolevalt viimane projekt, mille puhul oli teada, et töömaht suureneb. Hageja seoses selle asjaoluga tööle võetigi ja ta ei saanud eeldada, et vaid töömahu ajutise suurenemise tõttu sõlmitud tööleping kehtib tähtajatult. Mingil ajal pidi lõppema Global 1 projekt ja sellega seoses ka tööleping. Juhul, kui hagejale ei olnud selge lepingu tähtaja saabumise eeldatav aeg, oleks hagejaga sarnane mõistlik isik seda lepingut sõlmides kostjaga täpsustanud. Seega pidi hagejaga sarnane mõistlik inimene samadel asjaoludel mõistma, et tööleping on sõlmitud tähtajaliselt ja see lõppeb, kui väheneb töömaht siseviimistlusprojektidel.
2-21-3029
22.Hageja avalduses on lähtutud ebaõigest eeldusest, nagu oleks kostja töölepingu üles öelnud. Vaidluse asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei ole töölepingut üles öelnud. Kostja on vormistanud töösuhte lõppemise seoses tähtaja saabumisega. Seega on ainetu kogu hageja arutlus ja põhjendus sellest, et ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 80 lõikes 1 on sätestatud eeldus, mille järgi lõpeb tähtajaline tööleping tähtaja möödumisel. Tähtajaline leping lõpeb tähtaja saabudes automaatselt, mistõttu ei eelda seadus lepingu lõppemisele suunatud tahteavaldust. Seadus ei kohusta pooli töölepingu lõppemisest teineteisele ette teatama. Kostja vormistas 25.09.2020.a käskkirja hagejaga töölepingu lõppemise kohta ja püüdis ka hagejale teada anda, et töölepingu tähtaeg on saabunud ning seoses sellega on tööleping lõppenud. Kuna aga hageja oli tasustamata puhkusel, siis ei õnnestunud kostjal samal päeval hagejale teadet edastada. Nagu nähtub avaldusest, sai hageja töölepingu lõppemisest teada 26.09.2020. a.
23.Hagejal ei ole õigust nõuda töötasu alates 26.10.2020. a, st pärast töölepingu lõppemist. Hageja ei ole pärast 26.10.2020. a tööd teinud ja poolte käitumisest on selge, et töölepingu täitmine on mõlemalt poolt lõppenud. Hageja ei ole viidanud, missugusele õigusnormile tuginedes ta nõuab töötasu pärast 26.10.2020. a. Enne töölepingu lõppemist hageja saadaolevad summad on kostja hagejale välja maksnud, selle üle vaidlust ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Hageja on 13.12.2021 menetlusdokumendis esitanud suurendatud kujul nõude. 08.11.2021 lõppes asjas eelmenetlus ja nõude suurendamine on esitatud hilinenult. Ka hageja ise märkis istungil, et soovib lähtuda varasemas menetlusdokumendis esitatud nõudest. Kohus keeldub menetlemast hageja X nõuet 13.12.2021 menetlusdokumendis esitatud suurendatud kujul. 03.11.2021 esitas hageja suurendatud töötasu nõude ja taotluse lõpetada tööleping kohtuotsusega ja mõista välja töötasu alates 29.03.2021 kuni kohtuotsuseni. Kohus selgitab et TVK jättis hageja vastava nõude rahuldamata, hageja seda ei vaidlustanud. TVK otsus on jõustunud. Hageja esitas selle sama nõude ka hagis, kuid kohus 28.06.2021 määrusega keeldus nõuet menetlemast. Hageja on määruse kätte saanud, kuid pole seda vaidlustanud. Seega ei saa hageja nimetatud nõuet taaskord kohtule uuesti esitada. Kohus keeldub menetlemast hageja X 03.11.2021 menetlusdokumendis esitatud nõudeid: „Lõpeta tööleping nr. 199/17 kohtuotsusega; mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas perioodi eest alates 29.03.2021.a. kuni töölepingu nr. 199/17 lõpetamiseni kohtu otsusega.“
25.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2-21-3029
26.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: a. 20.12.2017 sõlmisid pooled töölepingu nr 199/17 (tlk 40-42), mille alusel hageja täitis kostja juures xxx ülesandeid; b. hageja on kostja alluvuses ja nimetatud töölepingu raames töötanud seitsme erineva projekti juures (dtl 50 – väljavõte personaliarvestuse programmist); c. kostja 25.09.2020 käskkirjaga (dtl 51) on kostja otsustanud hagejaga töölepingu lõpetada seoses tähtaja saabumisega TLS § 80 lg 1 alusel; maksta lõpparve koosseisus välja puhkusekompensatsioon 6,58 kalendripäeva ulatuses; lugeda viimaseks tööpäevaks 25.09.2020; d. 26.09.2020 tegi kostja Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse kande (dtl 27), mille kohaselt lõppes töösuhe hagejaga 25.09.2020 TLS § 80 lg 1 alusel.
27.Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks töötasu brutosummas 15 547,50 eurot perioodi 26.09.2020 - 03.11.2021 eest.
28.Kostja vaidleb hagile vastu. Kokkuvõttes vaidlevad pooled selle üle, kas: (i) poolte vahel sõlmitud tööleping on tähtajaline või tähtajatu; (ii) projektid, millel hageja töötas, olid samalaadsed või mitte; (iii) hageja oli märtsist 2020 alates tasustamata puhkusel; (iv) millal on hageja saanud töölepingu tingimustest teadlikuks, sh kas kostja on tingimusi hagejale selgitanud; (v) kostja on töölepingu üles öelnud või see lõppes automaatselt TLS § 80 lg 1 alusel; (vi) kas hageja saab nõuda töötasu ka pärast 25.09.2020.
29.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-143-11 p-s 12 selgitanud, et sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Töösuhtes on nõrgemaks pooleks töötaja, kelle õiguste kaitseks on töölepingu seaduses ette nähtud mitmeid kaitsvaid norme. Ka kohtupraktika on aktsepteerinud seisukohta, et töövaidluste lahendamisel tuleb käsitada töötajat töösuhte nõrgema poolena. Töötaja nõrgema seisundi tasakaalustamiseks on kohtul töövaidluse lahendamisel kõrgendatud selgitamiskohustus (vt Riigikohtu 1. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06, p 10). Samuti väljendub töötaja kui nõrgema poole kaitse kohtumenetluses selles, et töötajal on võrreldes tööandjaga osal juhtudel väiksem tõendamiskoormus (vt nt Riigikohtu
20.oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p-d 14-17; 16. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07, p 12).
30.TVK on oma otsuses õigesti märkinud, et TLS eeldab, et tööleping sõlmitakse tähtajatult (TLS § 9 lg 1 ja 2) ning kui pooled soovivad sõlmida tähtajalise töölepingu, näeb seadus ette teatud eeltingimused. TLS § 6 lg 2 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse. TLS § 5 lg 2 sätestab, et töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. TLS § 9 lg 1 ls 2 sätestab, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. TLS § 10 lg 1 sätestab, et kui töötaja ja tööandja on käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.
2-21-3029 Töölepingu p 1.2 sätestab, et tööleping on sõlmitud tähtajalisena seoses töömahu olulise suurenemisega laevaehituse siseviimistlus projektidel.
31.Järgnevalt selgitab kohus välja, kas tähtajalise lepingu sõlmimise eeldused on täidetud, st kas töölepingu p-is 1.2 sisalduv kokkulepe on kehtiv. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-82-12 p-is 15 märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 lg-ga 2 õigesti leidnud, et töölepingu tähtaja võib määrata ka sündmuse saabumisega. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel ning üldjuhul möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 kohaselt tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00. Töölepingu seadus ei keela sõlmida töölepingut kindlalt saabuva sündmusega määratud tähtajaga. Kuivõrd tähtajalise töölepingu lõppemine on TLS § 80 lg 1 järgi seotud tähtaja möödumisega, pidi töölepingu lõppemist tähtaja möödumise tõttu väitnud kostja tõendama, millal saabus sündmus, millega pooled töölepingu lõppemise sidusid.“ Eeltoodud lahendist tuleneb, et töölepingu võib iseenesest sõlmida selliselt, et tähtaega ei märgita ära kuupäevaliselt, vaid see pannakse sõltuma mingi sündmuse saabumisest. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-28-15 p-is 11-12 märkinud järgmist: „Kolleegium selgitab, et TLS §-s 9 sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise piirangud on kehtestatud töötaja kui töösuhte nõrgema poole kaitseks. Selleks sätestab TLS § 6 lg 2, et tähtajalise töölepingu sõlmimise korral tuleb töötajale teatada nii töölepingu kestus kui ka tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus. Kui neid andmeid ei ole töötajale kirjalikult teatatud, eeldatakse TLS § 6 lg 9 järgi, et pooled ei ole kokku leppinud, et tööleping on tähtajaline. Töötaja kaitse tähtajalise töölepingu sõlmimisel väljendub ka tähtajalise töölepingu lõppemist reguleerivas TLS §-s 80, mille teise lõike kohaselt loetakse tööleping algusest peale sõlmituks tähtajatult, kui tähtajalise lepingu sõlmimine oli vastuolus seaduse või kollektiivlepinguga. /.../. Seega /.../ peab kohus vaidluse korral tegema mh kindlaks, kas pooltel oli TLS § 9 järgi õigus tähtajalist töölepingut sõlmida. Leides, et pooled võisid sõlmida tähtajalise töölepingu põhjusel, et kostjal oli samaks tähtajaks sõlmitud ruumide üürileping, jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et TLS § 9 järgi tuleb tähtajalise töölepingu sõlmimise õiguspärasuse üle otsustamisel lähtuda töö ajutisest tähtajalisest iseloomust. TLS § 9 lg 1 sõnastusest ega mõttest ei tulene, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida tööandja sõlmitud üürilepingu vms lepingu kehtivuse ajaks. Kuna tööandja ja kolmandate isikute vahelised tähtajalised lepingud või muud tähtajalised õigussuhted ei muuda iseenesest töö iseloomu tähtajaliseks, ei saa ainuüksi nende asjaoludega tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustada. Töötajaga võib tähtajalise töölepingu sõlmida ka tööandja muude tähtajaliste suhete korral üksnes siis, kui töötaja töö ei ole alalise iseloomuga nt töömahu ajutise suurenemise, hooajalisuse või muu ajutise olukorra tõttu (vt ka Riigikohtu 9. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-02, p 10).“ Kohus on seisukohal, et töölepingu p-is 1.2 sätestatud kokkulepe tähtajalise töösuhte kohta ei ole kehtiv, kuna tööandja on lepingu sõlmimisel rikkunud TLS § 6 lg-s 2, § 5 lg-s 2 ja § 9 lg 1 ls-s 2 sätestatud kohustusi. Kokkuleppest nähtub üksnes põhjus, miks leping on tähtajalisena sõlmitud (töömahu oluline suurenemine). Samas ei nähtu kokkuleppest selgelt töölepingu kestust. Asjaolu, et lepingus on üksnes märgitud, et leping on tähtajaline, ei anna võimalust selle kestuse tuletamiseks. Lepingus ei ole sätestatud, et töömahtu suurenemine oleks ajutine. Samuti ei nähtu, et lepingu kestus oleks seatud sõltuvusse töömahust või selle suurenemisest. Kostja väited, et ta on hagejale suuliselt
2-21-3029 selgitanud ja et hageja pidi aru saama, et leping on tähtajaline ja kehtib projektide lõpuni, on tõendamata. Kuivõrd töötaja on töösuhtes nõrgem pool, pidanuks tööandja lepingu sõnastama selgelt ja üheselt mõistetavalt, kuid tööandja ei ole seda teinud. Puuduvad mistahes alused tõlgendada töölepingu p-i 1.2 töötaja kahjuks. Seega leiab kohus, et tööleping on sõlmitud tähtajatuna. Kohtu veendumust lepingu tähtajatusest kinnitab ka asjaolu, et hageja on pausideta teinud tööd seitsmel erineval objektil ca 3 aasta vältel. Tähtsust ei oma vaidlusaluse küsimuse kontekstis, kas projektid seisnesid vana laeva renoveerimises või uue laeva ehitamises. Kohus (nagu ka TVK) on samuti seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et tööandja juures oli töömaht pidevalt oluliselt suurenenud, mis tingiks vajaduse tähtajalise lepingu sõlmimiseks. Ka kohtule jääb mulje, et hageja sõlmibki ainult tähtajalisi töölepinguid, et lihtsustada vajaduse äralangemisel nende lõpetamist. Kostja on küll selgitanud, et tal olid hagejaga töölepingu sõlmimise ajal sõlmitud mitu lepingut järjestikuste kruiisilaevade ehitamiseks, kusjuures kaks tükki neist olid samaaegsed. Kohus, eeldades, et nimetatud väited peavad paika, aga ei saa neist tuletada, et kostja töömaht oleks varasemaga võrreldes oluliselt suurenenud, kuivõrd kostja ei ole esile toonud, kui suur oli siis varasem töömaht. Kostja ei ole nt esile toonud, kui palju töötajaid, kes teevad hagejaga sama tööd, töötab tema juures alaliselt ja milline on nende võimekus. Puudub alus eeldada, et kostjalt varasemalt üldse projekte käsil ei olnud, mistõttu tulevikku suunatud lepingute sõlmimine ei anna alust arvata, et töömaht hüppeliselt suurenes. Asjakohatud on hageja viited, et ta on lepingu saanud alles TVK menetluses. Puudub vaidlus, et hageja on töölepingu omakäeliselt allkirjastanud. Hageja allkirja kohal asub lepingupunkt, mille kohaselt on leping sõlmitud kahes eksemplaris, millest üks jääb hagejale. Hageja ei ole põhistanud, et lepingu sõlmimisel talle tema eksemplari ei antud. Hageja väited lepingu ülejäänud allkirjastamata lehtede asendamise kohta on vastuolulised ja tõendamata. Hageja on aastaid nimetatud lepingu alusel tööd teinud ning ka oma rahalise nõude lepingus sätestatud töötasukokkuleppele püstitanud. Kohus jätab nimetatud väited tähelepanuta.
32.Kohus on jõudnud ülal järeldusele, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping. Tähtajatu tööleping ei saa lõppeda tähtaja möödumisel TLS § 80 lg 1 alusel, mistõttu on alusetu ka töötamise registri kanne. Tähtajatu töösuhe saab lõppeda poolte kokkuleppel või töölepingu ülesütlemisega (TLS § 79 ja 83). Käesoleval juhul kokkulepet poolte vahel sellist kokkulepet ei ole. Seega saaks töösuhte lõppemise aluseks olla töölepingu ülesütlemine. Ülesütlemine toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (TLS § 95 lg 1 ls 1). Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemise avaldus on tühine (TLS § 95 lg 1 ls 2). Kostja on ise kinnitanud, et lepingut ei ole üles öeldud. Samuti ei saa ülesütlemist tuletada ka töötamise registrisse kande tegemisest. Seega ei ole tööleping lõppenud ning on jätkuvalt kehtiv.
33.Tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel (TLS § 28 lg 2 p-id 1 ja 2). Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Tööandja vabaneb töötasu
2-21-3029 maksmise kohustusest, kui tööandja tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tulnud tööle (RKTKo 3-2-1-117-11). Kostja ei ole tõendanud, et hageja viibis kokkuleppel kostjaga tasustamata puhkusel alates 2020. a märtsist. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks olnud hagejale tööd anda, kui hageja oleks tööle tulnud. Asjas pole esile toodud, et hagejal oleks puudunud töövõime või et ta ei olnud töö tegemiseks valmis. Seega ei esine olukorda, kus hagejale töö mitteandmist oleks põhjustanud hageja enda süü.
34.Hageja palub mõista välja saamata jäänud töötasu perioodi 26.09.2020 kuni 03.11.2021 eest brutosummas 15 547,50 eurot. Kohus võtab aluseks töölepingujärgse töötasu 7,50 eurot tunnis (töölepingu p 4.1) ja lähtub sellest, et pooled leppisid kokku hageja töötamise täistööajaga (töölepingu p 3.1). TLS § 43 lg 1 sätestab, et eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg). TLS § 43 lg 2 sätestab, et eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Kostja ei ole hageja töötasuarvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud, kohtu hinnangul on arvestus seega korrektne ning sellest tuleb ka lähtuda.
35.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 26.09.2020 kuni 03.11.2021 eest brutosummas 15 547,50 eurot.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
37.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei
2-21-3029 määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022. a otsusega nr 2-213029.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.