Kohtulahend

Apellatsioonikohus muutis maakohtu otsuse põhjendusi ja resolutsiooni. Maakohus leidis õigesti, et kostjal polnud õigus tõsta üüri ühepoolselt alates 1. juulist 2000. a ning ta peab hagejale tagastama üüriraha osas, mis ületab varasemat üüri 5 kr/m2. ES § 37 lg 4 sätestatust tuleneb, et elamu renoveerimise kulusid, mis on üks remondikulude liik vastavalt ES § 37 lg-le 2, on üürileandjal õigus üürnikult nõuda üksnes kokkuleppel üürnikuga. Sama tuleneb Korra p-st 8. Sellise kokkuleppe alusel tasutakse elamu renoveerimise kulud kas üüri kaudu, üüri vastavalt tõstes või muul viisil. Renoveerimise kulude hüvitamine annab üürnikule ES § 37 lg 4 järgi õiguse nõuda üürileandjalt üürilepingu tähtaja pikendamist. ES § 37 lg-test 2, 3 ja 4 lähtuvalt eristatakse seega üüri ja tasu kommunaalteenuste eest ning elamu renoveerimiseks tehtud kulude täiendavat tasumist. Üüri oluliseks osaks oli ka enne ES § 37 muutmist 1998. aastal kompensatsioon elamu hoolduseks ja remondiks tehtavate kulutuste eest - see kajastub ka senises üüris - 5 kr/m2. Järelikult ei anna ES § 37 lg-d 2 ja 4 üürileandjale õigust arvata üüri sisse kõiki elamu remondiks ja renoveerimiseks tehtud kulutusi. Üüri tõstmine, sh ka elamu remondiks vajaliku üüri osa tõstmine on reguleeritud ES § 375 lg-tes 1, 2 ja 3. ES § 375 lg 3 annab üürileandjale õiguse suurendada üüri ühepoolselt üksnes juhul, kui üüri mõjutavad hinnad on viimasest üürimääramisest arvates muutunud. Nimetatud hindadeks on Korra p-s 6 loetletud teenuste hinnad. Kostja esitatud kalkulatsiooni ajavahemikul 1. juuli 2000. a kuni 1. juuli 2001. a tehtavate või planeeritavate remonttööde maksumuse kohta ei saa arvesse võtta, kuna see on esitatud hagejale 6. juulil 2000. a, s.o pärast üüri tõstmist. Kostja ei ole ka põhjendanud, miks ei ole võimalik plaanitud kulutuste kompenseerimine senise üüritariifi alusel ja pikema ajavahemiku jooksul. Üürileandja peab arvestama üürniku huve ning mitte kavandama vajalike kulutuste kompenseerimist lühikese aja jooksul. Ka Korra p 10 ei anna üürileandjale iseseisvat õigust üüri tõsta, see reguleerib metoodikat, millest peavad üürilepingu pooled juhinduma üüri suuruse kindlaksmääramisel üürilepingu sõlmimisel, selle muutmisel poolte kokkuleppel või üüri tõstmisel kooskõlas ES §-ga 375. Maakohtu otsuse resolutsioonist tuleb välja jätta osa, millega määrati summaks, mis lisandub igakuisele üürile 374 krooni. Samuti tuleb vähendada hageja kasuks 2000. a juulikuu eest väljamõistetud üürisumma suurust 1095 krooni 50 sendini, vastasel juhul oleks lubatud üür jäänud väiksemaks varasemast üürist (5 kr/m2), selles osas aga pooltel vaidlus puudus.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

nõudega sidumata. Väär, ja PS § 31 piirav on apellatsioonikohtu järeldus, et üürnik ei ole elamuseaduse alusel kohustatud hüvitama üürileandjale lisaks üürile elamu remontimise ja hooldamise kulusid, va juhul, kui üürnik on olnud süüdi avariis, mis põhjustas remondivajaduse. ES § 37 lg-test 2 ja 4 tulenevalt eristatakse üürilepingu esemeks olevale eluruumile tehtavaid remondi- ja renoveerimiskulutusi ning elamu renoveerimiseks tehtud täiendavaid kulutusi. Käesoleval juhul on üüri tõstmine põhjendatud ka ES § 375 lg-le 3 tuginedes, kuna üüri mõjutavateks hindadeks tuleb lugeda ka ehitushinnad, kinnisvara hinnad jms.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

kohaselt üürileandja saab eelnimetatust suuremaid, st renoveerimiseks tehtud täiendavaid kulutusi nõuda vaid eelneva kokkuleppe olemasolu korral üürnikuga. Eeltooduga kooskõlas on ka Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrusega nr 38 kinnitatud "Üüri arvestamise kord".

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.