Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-2-1-22-02 Tartu, 11. märts 2002. a Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik OÜ Tarola Invest hagi OÜ Luka (pankrotis) ja Eesti Vabariigi vastu nõude tunnustamiseks. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr
II-2-393/01
OÜ Tarola Invest kassatsioonkaebus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise 11. veebruar 2002. a, kirjalik menetlus kuupäev Resolutsioon
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 26. oktoobri 2001. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale apellatsioonikohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada OÜ"le Tarola Invest 21. novembril 2001. a tasutud kassatsioonikautsjon 7 462 (seitse tuhat nelisada kuuskümmend kaks) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Luka ja AS Tartu Autoveod sõlmisid 22. detsembril 1998. a kapitalirendilepingu ja pandilepingu kapitalirendilepingust tuleneva nõude tagamiseks. AS Tartu Autoveod loovutas
30.septembri 1999. a lepinguga OÜ-le Tarola Invest nõude OÜ Luka vastu summas 695 360 krooni 2 senti. 7. oktoobril 1999. a sõlmisid AS Tartu Autoveod, OÜ Luka ja OÜ Tarola Invest pandiõiguse kustutamise lepingu ja pandilepingu. OÜ Luka (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekule esitas OÜ Tarola Invest 745 532 krooni 90 sendi tunnustamise nõude, mida seal ei tunnustatud.
2.Hageja palus tunnustada 745 532 krooni 90 sendist nõuet esimese järgu nõudena, mis tuleneb 432 671 krooni 35 sendi osas kapitalirendilepingust ning 262 746 krooni 28 sendi osas 11. juuni 1996. a ostu-müügilepingust. Hageja nõue OÜ Luka vastu oli koos intressidega 924 829 krooni, millest viimane tasus 225 537 krooni 69 senti. Seega on hageja nõue 699 291 krooni 40 senti, millele lisandub kapitalirendilepingust tulenev leppetrahv 46 241 krooni 50 senti.
3.Tartu Maakohtu 8. juuni 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Hagi aluseks olev kapitalirendileping on ostu-müüki puudutavate sätete osas AÕS RakS §-s 13 lg 6 sätestatud notariaalse vorminõude täitmata jätmise tõttu tühine. OÜ Luka ja AS Tartu Autoveod leppisid
22.detsembri 1998. a kapitalirendilepingus kokku Tähe 106 b hoone üleminekus ühelt juriidiliselt isikult teisele. Hoone müügi tehing nähtub ka maksete tasumise graafikust, kus on kokku lepitud selle väljaostumaksetes ja rendimaksetes. OÜ Luka on hoone kasutamise eest 9 kuu jooksul tasunud 626 599 krooni ja seega täitnud rendilepingust tulenevad kohustused. OÜ-l Luka ei olnud kohustust tasuda väljaostumakseid vara eest, kuna sellekohane kokkulepe oli tühine ning sellest ei tekkinud nõuet, mida loovutada. Seega tuleb nõue kapitalirendilepingust tunnustamata jätta.
4.9. mai 2001. a nõude selgitamise avalduses muutis hageja hagi alust, esitades nõude seni pankrotimenetluses ja hagimenetluses nimetamata 11. juuni 1996. a ostu-müügilepingust.
Pankrotiseaduse mõttega ei ole kooskõlas nõude esitamine võlausaldajate üldkoosolekule ühel ja kohtumenetluses hoopis teisel alusel. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2001. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuses on märgitud, et kuna pooled tuginesid apellatsioonimenetluses samadele asjaoludele ja väidetele millele maakohtus ning maakohus andis kõikidele väidetele põhjendatud ja õige hinnangu, ei pea apellatsioonikohus vajalikuks esimese astme kohtu põhjendusi korrata.
6.PankrS § 23 lg 1 sätestab, et võlausaldajad on kohustatud nõudeavaldusega hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates pankrotiteate ajalehes ilmumise päevast, teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. PankrS § 69 lg 1 kohaselt esitatakse nõudeavaldus haldurile kirjalikult PankrS §-s 23 sätestatud tähtaja jooksul. Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on eesõigusnõue ja lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad. Hagejal puudus õigus esitada maakohtus tõendeid 11. juuni 1996. a ostu-müügilepingust tuleneva nõude kohta, sest sellist nõuet ei esitanud ta OÜ Luka (pankrotis) pankrotihaldurile PankrS §-s 23 sätestatud korras. PankrS §-st 69 lg 1 ei järeldu, et võlausaldajal on õigus pärast nõuete esitamise tähtaega muuta enda poolt juba esitatud nõude alust. Hageja kaitses OÜ Luka (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul oma nõuet ainult kapitalirendilepingu alusel ja hilisema kohtumenetluse käigus ostu-müügilepingule tuginemine on uue nõude esitamine, vaatamata sellele, et hageja ei muutnud oma nõude suurust. Võlausaldaja õigus esitada täiendavaid tõendeid oma nõude kohta kohtumenetluse käigus pärast võlausaldajate üldkoosolekut ei tähenda PankrS §-dest 23 lg 1 ja 69 lg 1 tulenevalt uute nõuete esitamise õigust.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti PankrS § 69 lg 1 ja § 74 lg 1. Hageja esitas haldurile 11. juuni 1996. a ostu-müügilepingust tuleneva nõude koos teiste nõuetega, mida näitab ka kohtule esitatud nõude arvestus. Nõude suurus oli 742 552 krooni 90 senti, mis koosnes kapitalirendilepingust ja ostu-müügilepingust tulenevast võlgnevusest ning intresside nõudest. Hageja esitas nõude loovutamise lepingu, mille alusel ta nõude omandas. Asjaolu, et hageja ei esitanud haldurile tõendeid ostu-müügilepingust tuleneva nõude tõendamiseks, ei saa olla aluseks nõude tunnustamata jätmisele. Võlausaldaja võib nõude tunnustamise hagi esitamisel esitada uusi tõendeid. Hageja käsitles apellatsioonkaebuses eraldi ostu-müügilepingust ja kapitalirendilepingust tulenevate nõuete tunnustamata jätmist. Ringkonnakohus jättis TsMS § 330 lg-t 6 rikkudes vastamata nendele apellatsioonkaebuse väidetele kapitalirendilepingut puudutavas osas, mille kohta maakohtu seisukoht puudus.
8.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas OÜ Luka (pankrotis) kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu. Hageja ei esitanud esimese astme kohtule mitte täiendavaid tõendeid nõuete kaitsmise koosolekul esitatud nõude põhjendamiseks, vaid täiesti uue nõude. PankrS § 74 kohaselt võib
kohtusse pöörduda üksnes võlausaldajate üldkoosolekul kaitsmata jäänud nõude tunnustamiseks. Hageja ei saanud PankrS §-dest 20 lg 1 ja 74 lg 1 tulenevalt pöörduda kohtusse pankrotimenetluses esitamata nõude tunnustamiseks. Ringkonnakohus ei rikkunud protsessiõiguse norme.
9.Eesti Vabariik leidis vastuses kaebusele, et ringkonnakohus ei kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ega rikkunud protsessiõiguse norme. Hageja ei saanud kohtumenetluses esitada ostumüügilepingust tulenevat nõuet, kuna seda ei olnud esitatud pankrotimenetluses.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu.
11.Kolleegium jagab apellatsioonikohtu seisukohta, mille kohaselt nõude tunnustamise hagi menetlemisel võib võlausaldaja esitada oma nõude kohta tõendeid, mida ta ei esitanud nõuete kaitsmise koosolekule, kuid võlausaldajal puudub seaduslik alus hageda PankrS § 69 korras esitamata nõude tunnustamist. Seega vajab asjas kontrollimist, kas OÜ Tarola Invest esitas kohtumenetluses tunnustamiseks nõude, mida ta ei esitanud PankrS § 23 lg-s 1 sätestatud tähtajal ja § 69 lg-s 1 kehtestatud korras haldurile.
12.PankrS § 69 lg 1 kohaselt peab haldurile esitama kirjaliku nõudeavalduse, milles tuleb märkida nõude sisu, alus, suurus ja see, kas on tegemist eesõigusnõudega. Nõudeavaldusele lisatakse selles toodud asjaolusid kinnitavad tõendid.
13.OÜ Tarola Invest esitas haldurile avalduse 745 532 krooni 90 sendi nõude tunnustamiseks eesõigusnõudena. Avalduses oli nõudesumma arvutus ja viide 7. oktoobril 1999. a AS Tartu Autoveod, OÜ Luka ja OÜ Tarola Invest vahel sõlmitud pandiõiguse kustutamise lepingule ja pandilepingule. Selles lepiti kokku OÜ Luka võla tagamiseks AS Tartu Autoveod kasuks seatud pandi kustutamises ehitiselt ja sama ehitise koormamises pandiga OÜ Tarola Invest nõude tagamiseks. Lepingu p-s 2.1 märgiti, et tagatud on AS Tartu Autoveod ja OÜ Tarola Invest vahel 30. septembril 1999. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel omandatud nõue. Nimetatud nõude loovutamise lepinguga loovutas AS Tartu Autoveod oma nõude OÜ Luka vastu summas 695 360 krooni 2 senti OÜ"le Tarola Invest ja kohustus viimasele üle andma nõudeõigust tõendavad dokumendid. Seega on pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses viidatud nõude loovutamise lepingule. Nõude loovutamise lepingus puudub aga viide lepingutele, millistest tulenev nõue loovutati. See, et 7. oktoobri 1999. a lepingu p-des 1."1.3 on nimetatud loovutatud nõudena 21. detsembril 1998. a AS Tartu Autoveod ja OÜ Luka vahel sõlmitud kapitalirendilepingust tulenevat nõuet, ei välista, et hagejale loovutati 30. septembri 1999. a lepinguga ka 11. juuni 1996. a ostu-müügilepingust tulenev nõue. Järelikult on hageja märkinud nõudeavalduses ära oma eesõigusnõude suuruse, viidanud nõude loovutamise lepingule, kuid pole lisanud tõendeid, mis kinnitavad loovutatud nõude olemasolu. Eelnevast ei järeldu, et hageja on kohtumenetluses esitanud tunnustamiseks nõude, mida ei esitatud üldkoosolekule. Kohtu sellisest seisukohast järelduks, et kui hageja oleks esitanud nõuete kaitsmisele nõude alusena üksnes nõude loovutamise lepingu ja üldkoosolekul tema nõuet ei tunnustataks, siis oleks kohtumenetluses tema poolt loovutuse teel
saadud nõude tõendamiseks dokumentide esitamine vaadeldav nõudena, mida ei esitatud PankrS § 69 korras. See oleks vastuolus pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, mis lubavad võlausaldajal kohtumenetluses oma nõuet tõendada ka nende tõenditega, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule.
14.Kolleegium ei sedastanud TsMS § 330 lg 6 rikkumist apellatsioonikohtu poolt. J. Odar, H. Jõks, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.