Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

eurot Greentec OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Hageja nõue põhineb Stockholmi Linnakohtu 03.09.2010 tagaseljaotsusel. Nõude suuruse osas vaidlus puudus. Hageja esitas 22.12.2000 Nõukogu määruse nr 44/2001 art 54 alusel tunnistuse, kuid see oli ekslikult hispaaniakeelne. Hiljem esitas hageja eestikeelse tunnistuse. Kohus leidis, et hageja on sellega täitnud TsMS § 619, § 620 lg 2 ja 3 ning EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ art 33 lg 1 ja art 54 eeldused ning tõendanud oma nõude olemasolu. See on ka piisavaks aluseks hageja nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja peab taotlema Eesti kohtu poolt tagaseljaotsuse täidetavaks tunnistamist. Pankrotimenetluses ei ole see mitte ainult ebavajalik, vaid ka võimatu tulenevalt nõude esitamise tähtajast PankrS § 93 lg 1 järgi, mis ei võimalda nõude esitamise 2-kuulise tähtaja raames pidada täiendavat kohtuvaidlust. Arutelu kohtuotsuse täidetavusest väljuks ka praeguse hagi piiridest. PankrS § 93 lg 1 tähtaeg kujutab endast tähtaega nõude esitamiseks. Esitatud nõude piiridega on kohus seotud. Nimetatu aga ei välista võlausaldaja õigust esitada nõude põhistamiseks hiljem tõendeid. Nõude tunnustamise hagimenetluses ei ole seadusandja sätestanud hagejale tõendite esitamise piiranguid ning seda ei ole tunnustanud ka varasem kohtupraktika (näiteks Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-97-01, 3-2-1-107-01, 3-2-1-22-02). Samuti ei saa võlausaldaja täiendavaid tõendeid enne kohtumenetlust esitada, kuna ta ei tea, milles vastuväited tema nõudele seisnevad. Ka kostja ei põhjendanud väljaspool kohtumenetlust oma vastuväiteid. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja vaidles hageja nõudele vastu ning taotles nõude aluseks oleva Stockholmi Linnakohtu otsuse täidetavaks tunnustamise menetluse läbimist Eestis, puudub käesoleval juhul vaidlus TsMS § 620 lg 3 lause 2 kohaldumise üle. Kostja ei nõustu hageja poolt toodud seisukohaga, mille kohaselt liigituvad PankrS § 10 lg 5 alla ka välisriigis tehtud kohtuotsused. Seda põhjusel, et vastasel juhul kaotaks välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnustamise menetlus Eesti kohtus igasuguse eesmärgi ning mõtte. Kostja hinnangul on hageja tõlgendanud TsMS § 620 lg 3 koostoimes PankrS § 10 lg-ga 5 meelevaldselt ning põhjendamatult. Kostja hinnangul on täitemenetluse ja pankrotimenetluse eesmärk sarnane, seetõttu on teatavaid täitemenetluse printsiipe võimalik kohaldada ka pankrotimenetluse puhul. TMS § 2 lg 1 p 5 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas välisriigi kohtu tunnustatud või tunnustamiseta täitmisele kuuluv lahend. Hageja on vastuses kostja seisukohtadele rõhutanud, et TsMS §-des 621 jj sätestatud kohtulahendi täidetavaks tunnustamise menetlus on vajalik läbida üksnes TMS §-s 2 sätestatud täitedokumentide puhul. Seega puudub vaidlus asjaolu üle, et Greentec OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduse aluseks oleva Stockholmi linnakohtu otsuse puhul oleks vajalik läbida TsMS §-des 621 jj sätestatud täidetavaks tunnustamise menetlus. Samuti on hageja väitnud, et isegi juhul, kui käesoleval juhul kuuluks Stockholmi linnakohtu tagaseljaotsus läbivaatamisele täidetavaks tunnustamise menetluse raames, on hageja poolt esitatud dokumentidega täidetud TsMS § 622 lg-s 1 sätestatud nõuded. Hageja seisukohad on vasturääkivad. Hageja on mitmel puhul rõhutanud, et tagaseljaotsuse täidetavaks tunnustamise menetluse läbimine käesoleval juhul vajalik ei ole, mistõttu ei ole

hageja nimetatud taotlust kohtule ka esitanud. Samas on hageja seisukohal, et isegi juhul, kui see peaks vajalikuks osutuma, on hageja täitnud TsMS § 622 lg-s 1 sätestatud nõuded. TsMS § 622 lg 1 lause 1 kohaselt esitatakse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnustamise avaldus kohtule kirjalikult. Kuivõrd hageja nimetatud avaldust kohtule esitanud ei ole, puudub apellandi hinnangul kohtul alus võtta arvesse hageja väited, et hageja poolt esitatud dokumentidega on täidetud TsMS § 622 lg 1 p-des 1-3 loetletud nõuded. Juhul, kui kohus leiab, et hageja poolt eraldi Stockholmi Linnakohtu tagaseljaotsuse täidetavaks tunnustamise kirjaliku avalduse esitamine eraldi vajalik ei ole ning hageja sellekohased väited TsMS § 622 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuete rahuldamise osas tuleb arvesse võtta, esitab kostja omapoolsed seisukohad hageja viidatud väidete osas. Kostjal puuduvad vastuväited osas, milles hageja on väitnud, et kohtulahendi ärakiri on tõestatud lahendi teinud kohtu asukohariigi õiguse kohaselt (TsMS § 622 lõige 1 p 1). Samas ei nõustu kostja hageja seisukohaga, mille kohaselt on hageja kohtule esitanud dokumendi, mis kinnitab, et kostjale, kes kohtumenetluses ei osalenud, on kas või üks kord vastavalt Rootsi õigusele kohtukutse või muu menetlust algatav dokument kätte antud (TsMS § 622 lõige 1 p 2). Hageja on oma sellekohase väite kinnituseks üksnes viidanud enda poolt esitatud sertifikaadi p-le 4.4, kuid ei ole esitanud muid tõendeid asjaolu kohta, et Greentec OÜ (pankrotis) oleks Stockholmi Linnakohtu poolt edastatud kohtudokumendi kätte saanud. Samuti pole hageja esitanud TsMS § 622 lg 1 p-le 3 vastavat dokumenti, mis tõendab, et lahendi tegemise riigi õiguse järgi on lahend jõustunud ja täidetav ning kostjale või muule lahendist tulenevale võlgnikule teatavaks tehtud. Hageja on oma sellekohase väite kinnituseks üksnes viidanud sertifikaadi p-le 4.5, kuid täiendavaid tõendeid oma väidete kinnituseks esitanud ei ole. Seega on täitmata TsMS § 622 lg 1 p-des 2-3 sätestatud eeldused, mistõttu on hageja sellekohased väited põhjendamatud. Hageja oleks pidanud oma nõude Greentec OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses aluseks oleva Stockholmi Linnakohtu tagaseljaotsuse puhul läbima TsMS §-des 621 jj sätestatud kohtuotsuse täidetavuse menetluse. Kuivõrd hageja seda teinud ei ole, ei saa nimetatud dokumenti lugeda ka hageja nõuet küllaldaselt põhjendavaks dokumendiks, mistõttu ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et kõnealune dokument kuulub PankrS § 10 lg 5 sätestatud regulatsiooni alla. Hageja rikkus PankrS § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, kuivõrd Stockholmi Linnakohtu tagaseljaotsus ei ole käsitletav küllaldase alusena PankrS § 94 lg 1 mõistes. Kuivõrd ei ole nimetatud tagaseljaotsuse puhul läbitud Eesti kohtus täidetavaks tunnustamise menetlust, ei tõenda üksnes kõnealuse otsuse esitamine nõude alusena hageja nõuet Greentec OÜ (pankrotis) vastu. Maakohus jõudis ekslikult järeldusele, et hageja nõudel on küllaldane alus. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta ja kohtuotsuse resolutsiooni täpsustada. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:

millega oli võlgnikult hageja kasuks välja mõistetud võlg 1 436 127 Norra krooni, menetluskulud 80 025 Rootsi krooni ja seadusejärgne intress 9,5% aastas.

pankrotimenetluses rahuldatakse. Arvestades nõude eesmärki ja seda, et tegemist on nõudega, mis on tunnustatud kaitsmiseta, kuid määrata tuleb ainult nõude rahuldamisjärk, on kohtul võimalik määrata hageja nõude rahuldamisjärk ja lugeda nõue ilma kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Eeltoodud viisil tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellandi ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg1 järgi jätta apellandi (kostja) kanda. Maakohus on hagi rahuldamise tõttu õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

Ülle Jänes

Ele Liiv

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.