31.detsember 2013 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
Tsiviilasja number
2-09-44858
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi TSC Terminal OÜ, R. P. ja TNK Eesti OÜ vastu Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses täiendavalt esitatud nõude 14 423 580 krooni ( so 921 834,78 eurot) tunnustamiseks
3500 eurot Hageja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja Menetlusosalised ja nende esindajad tollikeskuse kaudu (registrikood 70000349; asukoht Endla 8 Tallinn), esindajad Terje Kriiseman ja Kadri Kuus Kostjad: 1) TSC Terminal OÜ ( registrikood 10135818; asukoht Metsa 21 Valga), esindaja A. K. 2) R. P. (isikukood x. ; elukoht xxxxxxxx-xxxxxxx) 3) TNK Eesti OÜ ( registrikood 11105682; asukoht Metsa 21 Valga), esindaja R. P. Tsiviilasja hind
Kohtuistungi aeg
27.november 2013
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Tunnustada teise järgu nõudena Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 14.04.2009 täiendavalt esitatud nõuet summas 920 973 (üheksasada kakskümmend tuhat üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 58 senti sh maksuvõlg 204 365,61 eurot ja intress so 716 607,97 eurot. Kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 31.12.2013. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. I Hageja nõuded ja põhjendused 1.Valga Maakohtu 10.09.1999 otsusega kuulutati välja AS Transoil Service (pankrotis) pankrot. Valga Maakonna Maksuamet esitas 23.09.1999 AS Transoil Service (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 41-08/1712 kokku summas 6 988 430,00 krooni. 22.07.2002 võtsid Transoil Service OÜ (pankrotis) pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad vastu kompromissotsuse, millega kinnitati võlgniku 01.07.2002 esitatud kompromissettepanek tähtajaga 20.04.2007. Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2008.a määrusega tühistati Tartu Maakohtu 10.06.2008 määrus Transoil Service OÜ (pankrotis) kompromissi tähtaja pikendamise kohta ja taastati Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus. 2.Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu esitas 14.09.2009 Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 13-12/160-2 täpsustuse, kuna Transoil Service OÜ (pankrotis) kompromissi kehtivuse ajal on maksuhalduri nõue suurenenud. Maksuvõla kujunemine nõuete lõikes maksuliigid oli välja toodud nõudeavaldusele lisatud saldopäringul ja intressivõla kujunemine intressinõude arvutuskäigu väljavõttel. Transoil Service OÜ (pankrotis) maksuvõlg koos intressidega on arvestatud pankroti taastamise päeva seisuga 17.11.2008. Maksukohustuslaste registri andmetel on Transoil Service OÜ (pankrotis) maksuvõlg pankroti taastamise kuupäeva, so 17.11.2008 seisuga kokku summas 21 412 010.00 krooni. Maksuvõla kujunemine erinevate maksuliikide lõikes on järgmine.
Maksuvõlg koosneb Transoil Service OÜ (pankrotis) poolt deklareeritud ja maksuteate alusel tähtpäevaks tasumata maksusummadest ja maksuhalduri 28.03.2006 maksuotsusega nr 12-5/74 ning 21.12.2005 maksuotsusega nr 12-5/112 täiendavalt tasumiseks määratud summadest ja nendelt arvutatud intressidest. MKS § 115 lg 1 kohaselt, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Vastavalt MKS § 117 lg-le 1 on intressimäär 0,06% päevas.
2 (32)
3.Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on varasemalt Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti (Valga Maakonna Maksuameti) kaudu nõue tunnustatud summas 6 988 430 krooni. Seetõttu pandi OÜ Transoil Service (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmisele maksuhalduri täiendavalt esitatud nõue summas 14 423 580 krooni. Täiendaval nõuete kaitsmise koosolekul 17.08.2009 vaidlesid Maksu-ja Tolliameti täiendavale nõudele summas 14 423 580,00 krooni vastu kõik koosolekul osalenud võlausaldajad: TSC Terminal OÜ, R. P. , ja TNK Eesti OÜ. Seega ei tunnustatud Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu esitatud täiendavat nõuet.
4.Maksu- ja Tolliamet palub tunnustada maksuhalduri poolt 14.04.2009 esitatud nõudeavalduse täpsustuses täiendavat nõuet summas 14 423 580 krooni. Nimetatud nõue koosneb Transoil Service OÜ (pankrotis) poolt deklareeritud ja maksuteate alusel tähtpäevaks tasumata maksusummadest ja maksuhalduri 28.03.2006 maksuotsusega nr 12-5/74 ning 21.12.2005 maksuotsusega nr 12-5/112 täiendavalt tasumiseks määratud summadest ja nendelt arvutatud intressidest. II Kostjate vastuväited ja põhjendused Kostjad vaidlevad hagile täielikult vastu ja paluvad hagi jätta rahuldamata.
5.Kostja TSC Terminal esindaja on 27.05.2013 kohtuistungil ( IV kd tl 91 pöördel) ja 27.11.2013 kohtuistungil (VI kd tl 101) esitanud hagile kokkuvõtlikult järgmise sisuga vastuväited: Kostja arvates on hageja nõude aluseks olevate maksuotsuste resolutiivosa vastuolus otsuste põhjendava osaga. Kostja arvates tuleb juhul, kui tuvastatakse, et sisendkäibemaksu on alusetult maha arvatud, vähendada ettevõtte enammaksekontot, mitte kohustada ettevõtet seda summat tasuma. Maksuhaldur nõuab sama raha kolmes erinevas menetluses – R. P. kriminaalasjas, OÜ Gilliani pankrotimenetluses, käesolevas menetluses. Hageja nõuab ebaseaduslikult intressi ka pankrotis oldud aja eest. Intress ületab mitmekordselt põhinõuet, kuid hageja pole põhjendanud kahju tekkimist. Intressi nõutakse summalt, mis tegelikult sissenõudmisele ei kuulu.
6.Kostja ja kostja TNK Eesti esindaja R. P. on 16.11.2011 kohtuistungil ( I kd tl 180 pöördel-181), 27.05.2013 toimunud kohtuistungil ( IV kd tl 91 pöördel-93), 27.11.2013 kohtuistungil (VI kd tl 101) esitanud hagile kokkuvõtlikult järgmise sisuga vastuväited: Eesti krooni pole seaduslikult kehtestatud, sest vastavat Eesti Vabariigi rahareformi komitee dekreteeti pole avaldatud ega presidenti poolt kinnitatud. Käibemaksumäära 18 % pole seaduslikult kehtestatud, sest vastavat Eesti Vabariigi rahareformi komitee dekreeti pole kunagi allkirjastatud ja avaldatud. Maksumenetluses on rikutud maksukohuslase õigusi. Peale seda, kui oli algatatud kriminaalmenetlus, laienesid OÜ-le Transoil Service esindajale kriminaalõiguslikud garantiid sh õigus kaitsjale ning vaikimisõigus ning ei olnud enam kaasaitamiskohustust. Maksuhaldur on kasutanud maksumenetlust tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses. MKS § 56 on õigusselgusetu ja vastuolus põhiseaduse §-ga 22 lg 3. Olukorras, kus äriühing on esitanud arve, tekib müüjal käibemaksu tasumise kohustus, millega korrespondeerub ostja sisendkäibemaksu maharvamise õigus. Selliselt on vaidlusaluste tehingute puhul ka toimitud. OÜ TSC Terminal osutas teenust OÜ-le Gillian, kes müüs selle edasi OÜ-le Transoil Service. Väljastatud on korrektsed arved. Ehkki ettevõtete vaheline käive maksustatakse, et teki sellest tegelikku maksukoormust, sest kahe ettevõtja
3 (32)
vaheline tehing jääb tegelikult maksuvabaks. Riik ei saa kahju, kui mõlemad ettevõtted on käibe deklareerinud. Hageja nõue pole tõendatud ja kontrollitav. Pankrotimenetluse käigus esitatud nõudeavaldusele ei lisanud hageja tõendeid. Hageja on küll kohtumenetluse käigus esitanud palju dokumente, kuid mitte algdokumente. Esitatud on üksikud deklaratsioonid, kuid need ei võimalda kontrollida kogu perioodi. Ainult kogu perioodi kontrollides saab hinnata, kas ettevõte on riigile võlgu või vastupidi. III Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
7.Pooltel ei ole vaidlust asjaolu üle, et Valga Maakohtu 10.09.1999 otsusega kuulutati välja AS Transoil Service (hilisem ärinimi Transoil Service OÜ) pankrot. Ka ei ole pooltel vaidlust ning tõendab nõudeavaldus ( IV kd tl 200-201), et Valga Maakonna Maksuamet esitas 23.09.1999 AS Transoil Service (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 41-08/1712 kokku summas 6 988 430,00 krooni nõudes ( sh maksuvõlg 5787441 krooni ja intress 1 200 989 krooni). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et Valga Maakonna Maksuameti nõue summas 6988 430,00 krooni on varem tunnustatud. Pooltel ei ole vaidlust ka asjaolu üle, et 22.07.2002 võtsid Transoil Service OÜ (pankrotis) pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad vastu kompromissotsuse, millega kinnitati võlgniku 01.07.2002 esitatud kompromissettepanek tähtajaga 20.04.2007. Põlva Maakohtu 29.07.2002 määrusega lõpetati Transoil Service OÜ pankrotimenetluses seoses kompromissiotsuse kinnitamisega. Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2008 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 10.06.2008 määrus Transoil Service OÜ (pankrotis) kompromissi tähtaja pikendamise kohta ja taastati Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus. Nõudeavaldusest ( I kd tl 7-8) nähtub, et Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu esitas 14.09.2009 Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse täpsustuse nr 13-12/160-2, kuna Transoil Service OÜ (pankrotis) kompromissi kehtivuse ajal on maksuhalduri nõue suurenenud. Nõudeavalduse kohaselt Transoil Service OÜ (pankrotis) pankroti taastamise päeva seisuga 17.11.2008 on maksuvõlg 8 997 557 krooni ja intress 12 414 433 krooni. Transoil Service OÜ (pankrotis) võlausaldajate 17.08.2009 täiendava nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt ( I kd tl 67-68), pani Transoil Service OÜ pankrotihaldur Tarmo-Tanel Padrik Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse nõude kaitsmisele osaliselt so summas 14 423 580 krooni, kuna varasemalt on Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti nõue Valga maakonna Maksuameti nõude näol summas 6 988 430 krooni tunnustatud. Kuna kõik koosolekul osalenud võlausaldajad no TSC Terminal OÜ, TNK Eesti OÜ ja R. P. vaidlesid nõudele vastu, jäi nõue tunnustamata. 8.PankrS §-s 106 lg 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Kuna hageja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid vastu kostjad, on hageja poolt hagi esitamine nende vastu kooskõlas PankrS §-s 106 lg 1 sätestatuga. Erinevalt kostjatest kohus leiab, et hageja võis käesoleva asja menetlemise käigus esitada oma nõude kohta ka tõendeid, mida ta ei esitanud nõuete kaitsmise koosolekul. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud Riigikohtu tsiviilkolleegium (17.09.2001 otsuses asjas 3-2-1-97-01; 11.03.2002 otsuses asjas 3-2-1-22-02).
4 (32)
9.Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja nõue Transoil Service OÜ (pankrotis) poolt deklareeritud ja maksuteate alusel tähtpäevaks tasumata maksusummadest ja maksuhalduri 28.03.2006 maksuotsusega nr 12-5/74 ning 21.12.2005 maksuotsusega nr 12-5/112 täiendavalt tasumiseks määratud summadest ja nendelt arvutatud intressidest. Kuna hageja nõue koosneb muuhulgas ka maksuotsustega tasumisele määratud summadest, tuleb kohtul hinnata nende maksuotsuste õiguspärasust sh maksumenetluse seaduslikkust. Kuigi kohtule teadaolevalt (andmed Kohtute Infosüsteemist KIS) vaidlustas Transoil Service OÜ 28.03.2006 maksuotsuse nr 12-5/74 ning 21.12.2005 maksuotsuse nr 12-5/112 halduskohtus ( haldusasjad 306-649 ja 3-06-1381), ei ole kummaski haldusasjas olemas jõustunud kohtuotsust, sest menetlused lõpetati põhjusel, et vaidlus maksunõude üle ei kuulunud seoses pankrotimenetluse taastamisega enam halduskohtu pädevusse. Kuna maksuotsustes ning hageja tõendites kajastuvad andmed maksuvõla ja selle kujunemise kohta on esitatud Eesti kroonides, peab kohus selguse huvides otstarbekaks tõendeid analüüsides ja järeldusi tehes samuti kasutada Eesti kroone, arvestades need ümber eurodesse alles lõppjärelduste esitamisel. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 21.12.2005 maksuotsus nr 12-5/112
10.Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus andis 13.08.2004 korralduse nr 122.1/255 (IV kd tl 7-8) 25.08.2004 revisjoni alustamiseks Transoil Service OÜ suhtes käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel jaanuar 2002 kuni mai 2004. 16.08.2004 esitas Transoil Service OÜ juhatuse liige A. P. taotluse (II kd tl 55-56) revisjoni läbiviimise edasilükkamiseks põhjustel, et samal ajal toimuvad ka teistes tema juhitavates äriühingutes revisjonid, mistõttu ei ole ta võimeline korraga mitme revisjoniga tegelema. Peale selle on käimas mitmeid vaidemenetlusi ja haldusmenetlusi. Peale selle viibib ta haiguslehel. A. P. on taotlusele lisanud töövõimetuslehe ( II kd tl 57), millest nähtuvalt oli ta töölt vabastatud 11.08-13.08.2004. Maksuhaldur jättis 24.08.2004 Transoil Service OÜ taotluse revisjoni läbiviimise edasilükkamiseks rahuldamata ( II kd tl 60-61). Maksuhalduri 13.08.2004 korralduse kohaselt oli revisjoni alguseks 25.08.2004. Hageja esindaja kinnitusel ( IV kd tl 90) korralduses märgitud ajal saabusid maksuhalduri ametnikud revisjoni alustamise eesmärgil Transoil Service OÜ juriidilisele aadressile Pärnu maakonnas, kuid maksukohustuslast sealt ei leitud. Maksuhaldur on lisaks kogunud täiendavaid tõendeid ( võtnud samal aadressil elavalt Katrin Pajumäelt seletuse ja teinud vaatlusprotokolli ( II kd tl 62-69), millest nähtuvalt Transoil Service OÜ-t aadressil Nurme 3 Eametsa küla ei leitud. Kohtulahenditest ( Pärnu Halduskohtu 26.11.2004 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2006 otsus - II kd tl 70-82) nähtuvalt on Transoil Service OÜ vaidlustanud maksuhalduri 13.08.2004 korraldust revisjoni läbiviimiseks ning 24.08.2004 otsustust revisjoni edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuid kaebus on jäetud rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kohtuotsused on jõustunud. Kuna revisjoni läbiviimise otsustuse õiguspärasus on läbinud juba läbinud kohtuliku kontrolli, leiab kohus, et käesolevas asjas puudub vajadus seda uuesti hinnata. 26.08.2004 on maksuhaldur teinud korralduse nr 12-2.1./2774 ( II kd tl 83-84) , millega otsustati revisjoni läbi viia maksuhalduri ruumides, milleks kohustati Transoil Service OÜ-t esitama revisjoni läbiviimiseks revideeritava maksukohustusega seotud dokumente, asjasse puutuvaid andmeid ja asju 06.09.2014. 06.09.2004 protokollist maksukohustuslase suuliste seletuse kohta ja volikirjast nähtuvalt (II kd tl 85-89) ilmus korralduses märgitud kuupäeval maksuhalduri juurde Transoil Service OÜ lepinguline esindaja R. P. . Viimane on kinnitanud, et teab maksukorralduses seaduses
5 (32)
ettenähtud õigusi ja kohustusi. Vastuseks küsimusele, kas ta esitab revisjoni läbiviimiseks vajalikud dokumendid on Raivo Paala teatanud soovist kasutada põhiseaduse § 22 lg 2 ja 3 sätestatud õigust mitte anda selgitusi ja esitada dokumente seoses sellega, et OÜ Transoil Service suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Peale selle tegi R. P. ülevaate Tjumeni naftatööstusest ja maailmaturul erinevatel aegadel valitsenud naftahindadest. 30.08.2005 korraldusega nr 12-2-1/8310 ( II tl 90-92) on maksuhaldur Transoil Service OÜ-le andnud korralduse esitada dokumendid ja selgitused 13.09.2005. 12.09.2005 on Transoil Service OÜ juhatuse liige R. P. esitanud taotluse ( II kd tl 93) viia revisjon läbi maksukohustuslase juures Valgas Metsa 21. 13.09.2005 protokollist maksukohustuslase suuliste seletuste kohta ( II kd tl 94-107) nähtuvalt sisaldab protokoll õigusi ja kohustusi MKS §-de 26 lg 1, 47 lg 1, 49 lg 1, 50 lg 2, 56 lg 1-3, 57, 58, 60-63 järgi. Kuigi protokollil puudub R. P. allkiri õiguste ja kohustustega tutvumise kohta, järgneb tema edasiselt esitatud küsimuste sisust, et ta õiguste ja kohustustega tegelikult tutvus. Ka on talle veel täiendavalt ette loetud muid MKS seaduse sätteid sh § 64. Protokollist nähtuvalt on vastuseks R. P. küsimustele maksuhaldur täiendavalt selgitanud, et perioodi 2002 jaanuar kuni 2003 november kohta ei ole käimas väärteo- ega kriminaalmenetlust. Ka on maksuhaldur selgitanud, et saadud andmeid ja dokumente ei saa kasutada väärteo- ja kriminaalmenetluses juhul, kui maksukohuslast ei ole MKS §-s 64 toodud õigustest teavitatud. Vastustest maksuhalduri sisulistele küsimustele revideeritava perioodi kohta nähtub, et Transoil Service OÜ esindaja ühelegi neile sisuliselt vastata ei osanud. Edasiselt on maksuhaldur veel 16.09.2005 andnud Transoil Service OÜ-le korralduse nr 122-1/9022 dokumente ja teavet esitada 28.09.2005 ( II kd tl 108- 111), millele vastuseks on Transoil Service OÜ 26.09.2005 esitanud taotluse revisjon läbi viia maksukohuslase asukohas ( II kd tl 112) ja 28.09.2005 esitanud selgitused seoses 16.09.2005 korraldusega (II kd tl 113114), milles juhib tähelepanu korralduste puudustele ( korraldus ei sisalda maksukohustuslase õigusi ja kohustus ja pole lahendatud revidendi taandamist taotlust). 04.10.2005 teates ( II kd tl 115) on Transoil Service OÜ teatanud maksuhaldurile soovist kasutada põhiseaduse §-st 22 ja §-st 64 tulenevat õigust- enese mittesüüstamise privileegi. Maksuhaldur on 01.12.2005 koostanud revisjoniakti nr 12-3/411 ( II kd tl 1-47). Revisjoniaktis on märgitud ja ka korraldused, protokollid ja kirjavahetus kolmandate isikutega (III kd ) tõendavad, et maksuhaldur on revisjoni käigus teinud korraldusi ja järelepärimisi ka kolmandatele isikutele, kellelt saadud dokumente ja teavet on arvestatud järelduste tegemisel. 12.12.2005 on Transoil Service OÜ revisjoniaktile esitanud omapoolsed vastuväited (II kd 4849). 21.12.2005 maksuotsusega nr 12-5/112 ( I kd tl 10-43) määrati Transoil Service OÜ-le maksustamisperioodide jaanuar 2002 kuni mai 2004 (k.a) osas läbiviidud revisjoni tulemusel käibemaksu summas 7 676 629 krooni ja tulumaksu summas 448 221 krooni. Maksuotsuse sisust nähtuvalt määrati täiendav maksukohustus põhiliselt asjaolu tõttu, et Transoil Service OÜ ei esitanud raamatupidamisdokumente käbedeklaratsioonides deklareeritud tehingute kohta; osas mille kohta esitati dokumendid, olid dokumendid ning asjassepuutuvate isikute seletused vastuolus ja/või dokumendid ning seletused ei olnud piisavad selleks et tehinguid saaks lugeda ettevõtlusega seotuteks sh faktiliselt toimunuteks. Maksuhaldur lähtus maksu määrates kolmandatelt isikutelt saadud teabest ja dokumentidest ning selgitustest, mille Transoil Service OÜ andis maksuhaldurile november-detsember 2003 ja juuni-september 2004 üksikjuhtumite kontrollide käigus. Transoil Service OÜ esitas 17.01.2006 vaide ( II kd tl 50-51), mille Maksu- ja Tolliamet jättis oma 01.03.2006 otsusega rahuldamata ( II kd tl 52-54).
11.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,
6 (32)
kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 ja 2 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kohtu arvates HMS §-dest 54 või 56 tulenevaid etteheiteid 21.12.2005 maksuotsusele teha ei saa.
12.Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna 25.08.2004 teatise (II kd tl 212) kohaselt alustati Transoil Service OÜ suhtes kriminaalmenetlust KarS § 386 lg 1 tunnustel selle kohta, et Transoil Service OÜ on ajavahemikul 01.12.2003 kuni 31.06.2004 esitanud Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel võib tasumisele kuuluv maksusumma olla väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast või tagastamisele, hüvitamisele või tasaarveldamisele kuuluvast summast, mille tulemusena võis jääda maksudena laekumata või tagastati, tasaarvestati või hüvitati alusetult 500 000 krooni või enam. Seega on õige kostjate väide sellest, et revisjoni käigus vaatluse all olnud maksustamisperiood (jaanuar 2002 kuni mai 2004) ja kriminaalmenetluses vaatluse all olnud maksustamisperiood (01.12.2003 kuni 31.06.2004) on olnud osaliselt kattuv.
13.MKS § 56 kehtestab maksukohustuslase üldise kaasaaitamiskohustuse maksumenetluses. Sellest tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (lg 1). Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit (lg 2). Seega üldjuhul peab maksukohustuslane andma teavet ja esitama asjakohaseid dokumente ka siis, kui ta teab, et nimetatud tõendite alusel tekib või suureneb tema rahaline kohustus riigi ees. MKS § 64 loetleb siiski tingimused, kui maksukohustuslasel on võimalik keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. MKS § 64 lg 1 p 6 alusel on selline õigus isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda õigusrikkumises süüditunnistamist. MKS § 64 lg 1 p 6 sätestatud õigus ei ole maksumenetluses piiramatu ja maksukohustuslane ei saa nimetatud sättele tuginedes üldsõnaliselt keelduda mistahes teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Nagu kohus eespool tuvastas, on maksuhaldur on kohustanud Transoil Service OÜ-d üldisemalt esitama revideeritava perioodi raamatupidamisdokumendid ja andma nende kohta selgitusi, hiljem esitanud maksukohustuslasele ka konkreetseid küsimusi. Maksukohustuslast revisjoni käigus esindanud R. P. ei ole raamatupidamisdokumente esitanud ega küsimustele sisuliselt vastanud.
14.Kohus ei sea kahtluse alla kostjate TNK Eesti OÜ ja R. P. seisukohta, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda ega oma lähedaste vastu ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artiklist 6 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st § 22 lg 3 tulenev mittesüüstamise privileeg on kohalduv ka maksuvaidlustes. Riigikohus on seda põhimõtet käsitlenud peamiselt isiku garantiina süüteomenetluses (Riigikohtu 12.02.2004 otsus kriminaalasjas 3-1-1-120-03). Riigikohus on 01.06.2005 otsuses nr 3-1-1-39-05 selle põhimõtte toimeala pidanud võimalikuks laiendada, nentides, et õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ei sõltu isiku formaalsest menetluslikust seisundist ega ka sellest, kas asjaolude suhtes, mille kohta isikult tõendeid nõutakse, on kriminaalmenetlust alustatud. Oluline on isikult nõutava tõendusteabe faktiline iseloom - kas see viitab isiku poolt toime pandud kuriteole või mitte. Riigikohus on analüüsinud kaasaaitamiskohustusega seonduvat viidatud lahendis järgmiselt. Põhiseaduse § 22 lg 3
7 (32)
kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Toodud sätte mõtte kohaselt ei ole keegi kohustatud aitama kaasa enda (või oma lähedaste) poolt toime pandud kuriteo tõendamisele. Ehkki Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) otsesõnu sellist põhiõigust ei sätesta, on Euroopa Inimõiguste Kohus oma praktikas järjekindlalt väljendanud seisukohta, et õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg on konventsiooni art 6 lg 1 nõuetele vastava õiglase menetluse keskne komponent, olles ühtlasi tihedalt seotud art 6 lg-s 2 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttega (vt nt John Murray v. Ühendkuningriik lahend 8. veebruarist 1996, p 45; Saunders v. Ühendkuningriik, lahend 17. detsembrist 1996, p-d 68-69; J. B. v. Šveits, lahend 3. maist 2001, p 64). Samuti on inimõiguste kohus leidnud, et EIÕK art 6 lg-t 1 on rikutud ka siis, kui isikut sunnitakse ise üle andma dokumente olukorras, milles ei ole välistatud, et teda võidakse nende dokumentide alusel süüdistada kuriteo toimepanemises (vt nt J. B. v. Šveits, p 66). Kooskõlas eeltoodud põhimõtetega sätestab maksukorralduse seaduse § 64 lg 1 p 6, et sama seaduse paragrahvide 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või sama lõike punktis 5 nimetatud lähedase isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et PS § 22 lg-st 3 ja EIÕK art 6 lg-st 1 tulenev enese mittesüüstamise privileeg ei piirdu isiku õigusega keelduda ennast süüstavate tõendite esitamisest. Olukorras, kus isik ei pea andma ametivõimudele välja teda süüstavaid tõendeid, ei saa teda ka eraldi karistada selle eest, et ta kõnealuseid tõendeid kõrvaldades võtab uurimisorganitelt võimaluse need tema süü tuvastamiseks ise üles leida (p 15). Kohtuasjas J. B. v. Šveits leidis Inimõiguste kohus, et kaebaja korduval trahvimisel dokumentide esitamata jätmise eest oli kriminaalsüüdistuse iseloom EIÕK artikli 6 lõike 1 tähenduses. Selles asjas oli kaebajalt nn maksupettuse menetluses, mis riigisiseselt oli käsitatav haldusmenetlusena, kaasaaitamiskohustuse alusel nõutud dokumente, mis seondusid tema maksukohustusega. Kaebaja keeldumisel määrati talle korduvalt trahve seadusesätte alusel, mis võimaldas maksukohustuslast karistada maksuhaldurile teabe andmisest keeldumise eest rahatrahviga. Samuti asus kohus seisukohale, et kaebaja trahvimine dokumentide esitamata jätmise eest kujutas endast enese mittesüüstamise privileegi rikkumist. Seda seetõttu, et kaebaja ei saanud välistada, et temalt nõutavate dokumentide põhjal maksustamata lisasissetuleku ilmnemisel võidakse talle esitada süüdistus maksukuriteos. Samas juhtis kohus tähelepanu sellele, et antud seisukoht ei puuduta olukorda, kus riik kohustab maksumaksjat teavet andma puhtalt korrektse maksustamise kindlustamiseks.
15.Käesoleval juhul on kohtu arvates tegemist viimases lauses sätestatud olukorraga. Vaidlusaluse maksuotsuse eesmärgiks on tagada korrektne ja ühetaoline maksustamine. Vaidlustatud maksuotsusega on kohustatud Transoil Service OÜ-t tasuma täiendavat käibemaksu ja tulumaksu. Kui revisjoni käigus soovis Transoil Service OÜ lähtuda seisukohast, et ta õigustatud dokumente mitte esitama, siis see õigustus ei muuda maksuotsust veel iseenesest ebaseaduslikuks. Kui maksusumma vähendamise või maksusoodustuse rakendamiseks on vajalik kasutada selliseid tõendeid, mis on kättesaadavad ainult maksukohustuslasele, siis võib nõutava tõendi esitamata jätmine tuua endaga kaasa ebasoodsa tulemuse (antud juhul maksuotsuse) maksukohustuslase jaoks. Kohus leiab, et olukorras, kus maksukohustuslane on soovinud sisendkäibemaksu mahaarvamisega vähendada oma maksukohustust ja maksuhaldur on soovinud maksukohustuslaselt saada seda õigust tõendavaid dokumente ja teavet, on tegemist maksukohustuslase jaoks nö positiivsete tõendite esitamisega ning see ole vastuolus mittesüüstamise privileegiga. Kuna Transoil Service OÜ ei ole esitanud kõiki vajalikke dokumente, mis tõendaks teistelt maksukohustuslastelt kauba soetamise või teenuse saamisel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust või teenuse seotust maksukohustuslase ettevõtlusega,
8 (32)
siis on ta ise tekitanud olukorra, kus maksuhalduril puudus võimalus teha maksukohustuslasele soodsat otsust või jätta maksuotsus üldse tegemata.
16.Maksuotsusega on kindlaks tehtud tasumisele kuuluv maksusumma ja sellel ei ole karistuslikku iseloomu. Andmete või dokumentide esitamata jätmise eest ei ole Transoil Service OÜ juhatuse liiget karistatud. Et maksuhaldur ka sisuliselt aktsepteerib mittesüüstamise privileegi, nähtub kostja R. P. esitatud koopiast 03.10.2011 väärteomenetluse lõpetamise määrusest ( I kd tl 172-173). Kuigi tegemist ei ole käesoleva asjaga seotud väärteomenetlusega, osutab see maksuhalduri Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikli 6 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 22 lg 3 kooskõlas olevale praktikale.
17.Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et MKS § 56 oleks õigusselgusetu või vastuolus põhiseadusega. Põhjaliku õigusliku hinnangu MKS § 56 ja § 64 lg 1 p 6 sätete vastavusele põhiseaduse §-le 22 lg 3 on esitanud õiguskantsler oma 18.11.2013 seisukohas ( VI kd tl 9197), mille kostja R. P. oma väite tõendamiseks kohtule esitas. Kokkuvõtlikult on õiguskantsler leidnud, et MKS § 56 ja § 64 lg 1 p 6 ei ole vastuolus põhiseaduse §-st 22 lg 3 tuleneva enese mittesüüstamise privileegiga. Ka on õiguskantsler rõhutanud, et kui isikul on õigus tugineda MKS §-s 64 lg 1 p 6 sätestatud õigusele, puudub maksuhalduril sellisel juhul õigus rakendada isiku suhtes MKS §-s 67 sätestatud sunniraha. Käesoleval juhul ei ole mingeid sanktsioone Transoil Service OÜ suhtes rakendatud.
18.Kohus ei nõustu ka kostjate seisukohaga, et maksumenetluses ei ole maksukohuslasele tema õigusi selgitatud. Nagu kohus eespool leidis, selgitati õigusi ja kohustusi põhjalikult 13.09.2005.
19.Seoses kostjate vastuväitega, et maksuhaldur on OÜ Transoil Service tegevust ka varem kontrollinud ja siis pole mingeid etteheiteid esitatud, märgib kohus järgmist. Hageja kohtuistungil kinnitas kostja R. P. väidet, üksikjuhtumi kontrolle on ka varem teostatud. Nimetatud asjaolu nähtub ka maksuotsuse punktist 2.2. Kuid samas on hageja kinnitusel, mis nähtub ka maksuotsuse punktist 2.2, et üksikjuhtumi kontrolli teostatud üksnes dokumentide alusel ja ei hinnatud esitatud dokumentide vastavust käibemaksuseaduse nõuetele tervikuna ega küsitletud maksukohustuslast tehtud kulutuste olemuse ja seotuse kohta kaebaja ettevõtlusega. Kohtu arvates ei välistanud varasema üksikjuhtumi kontrolli läbiviimine maksuhalduril hilisema täiendava kontrolli läbiviimist. Seoses tagastusnõuete rahuldamisega on näiteks Riigikohtu 07.04.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-08 märgitud, et tagastusnõude rahuldamisega ei määra maksuhaldur veel siduvalt lõplikku maksukohustust. Maksukohustus tuleb maksuhalduril lõplikult kindlaks määrata MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul ja maksuhaldur võib seda teha ka pärast tagastusnõude rahuldamist. Seisukohta, et enammakstud maksusumma tagastamine ei tähenda, et maksuhaldur on tunnistanud maksukohustuslase taotluse õiguspäraseks ega või selle taotluse aluseid enam edaspidi kontrollida, on kolleegium väljendanud ka oma varasemas praktikas (09.04. 2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1-18-03 p 15). Maksuotsuse resolutsioon
20.Poolte vahel vaidlus maksuotsuse resolutsiooni õiguspärasuse üle seoses sellega, maksukohustuslast on kohustatud tasuma käibemaksu olukorras, kus tegemist oli käibemaksu enammaksega.
9 (32)
MKS § 95 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse. Seega on tegemist maksukohustust tuvastava haldusaktiga. Vaidlustatud maksuotsuse õiguslikuks aluseks on muuhulgas MKS § 92 lg 1 p 3, mille kohaselt määratakse maksusumma juhul, kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast. Kuna käesolevas asjas deklareeris maksukohustuslane käibemaksu enammakset ja maksuhaldur leidis, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks puudub alus, oli maksuhalduril õigus tasumisele kuuluv maksusumma määrata. Tasaarvestamine on tasumist asendav toiming. MKS § 108 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus taotleda tagastusnõude tasaarvestamist tema poolt tasumisele kuuluvate sama maksuhalduri poolt hallatavate maksusummadega. Kuna haldusakt antakse vaid taotluse rahuldamata jätmise korral (MKS § 108 lg 2), saab järeldada, et tasaarvestamisega nõustumise korral teeb maksuhaldur tasaarvestuse kandega maksuarvestusse. Seega on tasaarvestust võimalik teha maksuotsuse edasise täitmise käigus.
21.Kohus möönab, et tasaarvestuse tegemisele viitamata vaidlusaluses maksuotsuses on tekitanud mõningase selgusetuse, kuid ei tingi maksuotsuse lõppjärelduse ebaseaduslikkust. Käibemaksusumma kujunemine on toodud vaidlusaluse maksuotsuse tabelis nr 2. Pooltel ei ole vaidlust asjaolu üle, et Transoil Service OÜ-l enammakse oli. Nimetatud asjaolu nähtub ka hageja esitatud käibemaksudeklaratsioonide üldinfost ( V kd tl 175-187). Seega kõik andmed hilisema tasaarveldamise tegemiseks on hagejal olemas. Mitmekordselt sama summa sissenõudmine ei ole võimalik. Et hagejal ei olegi kavas seda teha, kinnitas hageja esindaja ka kohtuistungil.
22.Järgnevalt kontrollib kohus, kas maksuotsus on ka sisuliselt õige. Maksuotsuse sisust nähtuvalt on maksukohustus määratud järgmiste õigusnormide alusel: 13.06.2001 vastuvõetud ja kuni 30.04.2004 kehtinud KMS § 20 lg 1 ja lg 3 p 1 ja § 22 lg 2 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ja seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, et soetatud kaup või teenus oleks oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks KMS § 28 lg 1 nõuete vastav arve originaaleksemplar. Alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 29 lg 1 ja 31 lg 1 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on samuti oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ja seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, et soetatud kaup või teenus oleks oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks KMS § 37 lg 7 nõuete vastav arve. TuMS § 1 lg 3 kohaselt maksustatakse TuMS § 51 sätestatud residendist juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud tulumaksuga, kus tulumaksu maksjaks on residendist juriidiline isik (TuMS § 2 lg 3) ja tulumaksu määr on 26/74 (TuMS § 4 lg 3). TuMS § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48-50. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulu väljamakse, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Sellisteks tehinguteks, millega seoses on maksuhaldur määranud täiendava käibe- või tulumaksu tasumise kohustuse, kuivõrd pole tõendamist leidnud teenuse tegelik saamine või seotus Transoil Service ettevõtlusega, on : OÜ Transoil Service poolt K. R. pangakontole perioodil 25.01.2002 kuni 06.06.2002 kokku 85 000 krooni tasumine, OÜ Transoil Service poolt perioodil 07.02.2003 kuni 22.05.2004 OÜ-le TSC Terminal pangakontole 1 273 260 krooni tasumine, OÜ Gillian 08.12.2003 arve nr 344 alusel teenustööde eest tasumine vastavalt
10 (32)
31.10.2003 lepingule, OÜ-lt TSC Terminal sõiduauto Jaguar S Type V6 rentimine, OÜ-lt TSC Terminal sõiduki Land Cruiser 90 rentimine, OÜ-lt TSC Terminal konsultatsiooniteenuse ostmine, kolmepoolne koostööleping. K. R. pangakontole kantud raha
23.Kontrollakti ja maksuotsuse sisust nähtuvalt on maksuhaldur maksukohustuslase pangakonto andmete alusel tuvastanud, et OÜ Transoil Service on perioodil 25.01.2002 kuni 06.06.2002 K. R. pangakontole kokku 85 000 krooni ( sh majandamiskulusid 25.01.2002 10 000 krooni), märkides makse selgitusena tasumine majanduskulude katteks ning halduritasu vastavalt toimkonna 05.05.2000 otsusele. K. R. 07.11.2005 maksuhaldurile antud seletuses ( III kd tl 2527) ei ole osanud selgitada milliste kuludega oli tegemist ja mis eesmärgil neid tehti. Ka ei ole kulude suuruse kohta esitatud maksuhaldurile dokumente. Sellises olukorras on maksuhaldur kohtu arvates asunud põhjendatult seisukohale, et majanduskulude seotus Transoil Service OÜ majandustegevusega ei ole leidnud tõendamist. OÜ TSC Terminal pangakontole kantud raha
24.Kontrollakti ja maksuotsuse sisust nähtuvalt on maksuhaldur maksukohustuslane pangakonto andmete alusel tuvastanud, et OÜ Transoil Service tasus perioodil 07.02.2003 kuni 22.05.2004 OÜ-le TSC Terminal pangakontole 1 273 260 krooni, maksete selgitustena on märgitud rendimaksed ning vastavalt arvele. Samuti on OÜ TSC Terminal tasunud 08.01.2002 OÜ Transoil Service pangakontole 94,38 krooni, makse selgitusena on märgitud kompromiss jaanuar - juuni 2002. Maksumenetluse käigus ei ole OÜ TSC Terminal ja Transoil Servise OÜ ülekannete kohta selgitusi andnud ega dokumente esitanud. Transoil Service OÜ pankrotihalduri 07.11.2005 antud seletusest nähtuvalt ( III kd tl 25-27) ei oska ta sellist tehingu kirjeldust kommenteerida, sest kompromiss algas alles Põlva Maakohtu 29.07.2002 määrusega. Sellises olukorras on maksuhaldur kohtu arvates põhjendatult asunud seisukohale, OÜ-le TSC Terminal ülekantud summadel puudub seos OÜ Transoil Service ettevõtlusega. Autode kasutamine
25.01.11.2002 sõiduauto kasutamise lepingust ( III kd tl 208-210) nähtuvalt OÜ TSC Terminal (keda esindas A. P. ) andis OÜ Transoil Service ( keda esindas R. P. ) kasutusse tasu eest sõiduki Jaguar S Type V6 registrimärgiga 876 ARL ning OÜ Transoil Service kohustus tasuma renti kuus 45 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Transoil Service maksuhaldurile esitanud novembrikuu 2003 rendimakse kohta TSC Terminal 30.11.2003 arve nr 342, mille kohaselt on novembrikuu rendimakse suurus 45000 krooni, käibemaks 8100 krooni, kokku 53100 krooni. Detsembrikuu 2003 rendimakse kohta on TSC Terminal esitanud 31.12.2003 OÜ-le Transoil Service arve nr 382, mille kohaselt on detsembrikuu rendimakse suurus 45000 krooni, käibemaks 8100 krooni, kokku 53100 krooni. Vastavalt 01.11.2001 lepingu p-le 4.2 kannab Jaguari kasutamisega kaasnevad kulud (hooldusja remondikulud) kasutaja so OÜ Transoil Service. OÜ Transoil Service seaduslik esindaja A. P. on andnud maksuhaldurile juunikuu, juulikuu, augustikuu 2004 üksikjuhtumi kontrollide raames muuhulgas selgitusi autode kasutamise asjaolude kohta (01.09.2004 vastus III kd tl 82-84; 25.10.2004 vastus- III kd tl 192-196), mille kohaselt teisi kulusid peale rendimaksete ei ole Transoil Service OÜ kandnud. Kõik auto kasutamisega kaasnevad kulud (kütus, remondikulud) on kaetud rendimaksete arvelt. Seega on vastuolus lepingus märgitud ja OÜ Transoil Service esindaja selgitused asjaolu kohta, kes kannab sõiduki kasutamisega kaasnevad kulud. Ka
11 (32)
puuduvad maksuhalduri kinnitusel dokumendid selle kohta, et OÜ Transoil Service on OÜ-le TSC Terminal Jaguari rendiarvete eest tasunud. OÜ Transoil Service seadusliku esindaja A. P. seletuste kohaselt (01.09.2004 vastus, 25.10.2004 vastus) kasutasid juuni, juuli ja augustikuus 2004 Jaguari A. P. , R. P. , K. K. ja A. K. volituse alusel. Suurema osa sõitudest on teinud R. P. , kes on omanik ka paljudes teistes äriühingutes. Samas 27.02.2006 seletuse kohaselt ( II kd tl 177-188) pole A. K. 2004 aastal Jaguari kasutanud ning K. K. 08.02.2006 seletuse kohaselt ( II kd tl 165-176) ei oska viimatinimetatu öelda millal ja millega seonduvalt sõidukit kasutas. Kadaka Varahalduse AS ( keda esindas H. H. ) ja Gillian OÜ ( keda esindas A. P. ) vahel 23.09.2002 sõlmitud rendilepingust nähtuvalt ( 220-222) oli sama sõiduki eelnevalt rentinud OÜ Gillian igakuise tasu eest 11 865 krooni ( ilma käibemaksuta). Kadaka Varahalduse AS arved ( III kd tl 1-24) tõendavad, et rendileandja ka tegelikkuses nõudis renditasu lepingus kokkulepitud määras. Kadaka Varahaldus AS 15.11.2004 vastusest maksuhalduri järelepärimisele nähtub ( II kd tl 29), et OÜ Gillian ka arveid tasus.
26.Olukorras, kus puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kas ja kes sõiduki Jaguar kasutamisega seonduvaid kulusid kandis ning pole tõendatud ka rendiarvete tasumine Transoil Service OÜ poolt, samuti on vastuolus sõiduki väidetavate kasutajate selgitused sõiduki kasutamise asjaolude kohta on maksuhaldur kohtu arvates põhjendatult asunud seisukohale, et ole sõiduki Jaguar kasutamine OÜ Transoil Service ettevõtluses ei ole kinnitust leidnud. Seega puudus Transoil Service OÜ-l alus sõiduki Jagur rendiarvetel näidatud käibemaksu arvestamiseks sisendkäibemaksu hulka. Olukorras, kus sama sõiduki oli eelnevalt rentinud A. P. juhitav OÜ Gillian tunduvalt odavamalt kui viimane rentis selle edasi oma venna juhitavale Transoil Service OÜ-le ja samas tõendid rendimaksete tegeliku tasumise kohta puuduvad, on viimase tehingu puhul alus arvata, et suure tõenäosusega oligi see sõlmitud sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamise eesmärgil.
27.Kuigi hageja ei ole kohtule esitanud maksuotsuses käsitletud 01.10.2003 sõiduauto rendilepingut, on selle sisu ära toodud 01.12.2005 revisjoniaktis nr 12-3/411 (II kd tl 16-17). Kuna samas aktis on ära toodud ka teiste maksuotsuse tegemise aluseks olnud lepingute tekstid, mis on vastavuses hagile lisatud koopiatega vastavatest lepingutest, ei kahtle kohus ka revisjoniaktis toodud 01.10.2003 lepingu teksti vastavuses tegelikule lepingule. 01.10.2003 sõiduauto rendilepingust nähtuvalt OÜ TSC Terminal rentis OÜ Transoil Service OÜ-le sõiduauto Land Cruiser 90 registrimärgiga 145 MCO ja Transoil Service OÜ kohustus tasuma igakuist renti 28 000 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Maksuotsuse kohaselt on novembrikuu 2003 rendimakse kohta on TSC Terminal esitanud 30.11.2003 OÜ-le Transoil Service arve nr 345, mille kohaselt on novembrikuu rendimakse suurus 28000 krooni, käibemaks 5040 krooni, kokku 33040 krooni. Detsembrikuu 2003 rendimakse kohta on TSC Terminal esitanud 31.12.2003 OÜ-le Transoil Service arve nr 383, mille kohaselt on detsembrikuu rendimakse suurus 28000 krooni, käibemaks 5040 krooni, kokku 33040 krooni. 01.10.2003 lepingu p 5 kohaselt rentnik on kohustatud tasuma renti ja muid maksmisele kuuluvaid summasid vastavalt esitatud arvetele. Nagu kohus juba eespool tuvastas, on OÜ Transoil Service seaduslik esindaja A. P. andnud maksuhaldurile juunikuu, juulikuu, augustikuu 2004 üksikjuhtumi kontrollide raames selgitusi, mille kohaselt teisi sõidukitega seonduvaid kulusid peale rendimaksete ei ole Transoil Service OÜ kandnud. Kõik auto kasutamisega kaasnevad kulud ( kütus, remondikulud) on kaetud rendimaksete arvelt. Nagu kohus juba eespool tuvastas, on OÜ Transoil Service seaduslik esindaja A. P. kinnitusel juunis, juulis, augustis 2004 kasutanud sõidukeid A. P. , R. P. , K. K. ja A. K. volituse alusel. A. K. oma 27.02.2006 seletuses ei osanud sõiduki kasutamise eesmärki või seost OÜ-ga Transoil Service nimetada. Ka K. K. ei
12 (32)
ole 08.02.2006 osanud selgitada, millisel OÜ Transoil Service seotud eesmärgil tema konkreetset sõidukit kasutanud on.
28.Olukorras, kus puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kas ja kes sõiduki Land Cruiser kasutamisega seonduvaid kulusid kandis ning pole tõendatud ka rendiarvete tasumine, samuti on vastuolus sõiduki väidetavate kasutajate selgitused sõiduki kasutamise asjaolude kohta, on maksuhaldur kohtu arvates põhjendatult asunud seisukohale, et sõiduki Land Cruiser kasutamine OÜ Transoil Service ettevõtluses ei ole kinnitust leidnud. Seega puudus Transoil Service OÜ-l alus sõiduki Land Cruiser rendiarvetel näidatud käibemaksu arvestamiseks sisendkäibemaksu hulka. OÜ TSC Terminal konsultatsiooniteenus
29.Revisjoniaktis ja maksuotsusest nähtuvalt on Transoil Service OÜ esitanud revisjoni käigus kontrollide käigus maksuhaldurile OÜ TSC Terminal 2003 novembri, detsembri arved konsultatsiooniteenuse eest tasumiseks igakuiselt 88887 krooni eest (lisandub käibemaks 15999,66). Transoil Service OÜ ( mida esindab A. P. ) ja TSC Terminal OÜ ( mida esindab A. P. ) vahel 17.05.2003 sõlmitud koostöölepingu ( III kd tl 77-79) kohaselt Transoil Service OÜ määras OÜ TSC Terminal oma esindajaks ja konsultandiks Vene Föderatsioonis, Valgevene Vabariigis ja Leedu Vabariigis muuhulgas järgmistes küsimustes: nõustamine toornafta müügiks optimaalse logistilise mudeli väljatöötamisel Novopolotski ja Mazeikijai naftaümbertöötlemistehaseid silmas pidades; ühes kuus 100 000 tonni toornafta ostu-müügi finantseerimiseks vajalike vahendite analüüs, sularahavoogude prognoos ja potentsiaalsete investorite ja ostjate leidmine, suhtekorraldus investoritega ja naftamaardlate omanikega, kirjavahetuse korraldamine; ostu-müügi tehingute ja teiste lepinguliste suhete juriidiline ja lingvistiline teenindus. Koostöölepingu p 21 kohaselt lepingu maksumus on 888 870 krooni, millele lisandub käibemaks ja mis tasutakse võrdsete osadena kümne kuu jooksul. Nimetatud koostöölepingut pikendati 01.03.2004 memorandumiga ( III kd tl 85) kuni 31.12.2004, kusjuures lepingu hind 888 870 krooni, millele lisandub käibemaks jäi samaks ja kuulus tasumisele võrdsete osadena kümne kuu jooksul.
30.OÜ Transoil Service seaduslik esindaja A. P. on andnud maksuhaldurile juunikuu, juulikuu, augustikuu 2004 üksikjuhtumi kontrollide raames selgitusi (juba viidatud 01.09.2004 vastus, 25.10.2004 vastus). Oma 01.09.2004 vastuses on A. P. selgitanud 17.05.2003 lepingu raames saadud konsultatsiooni teenuse kohta, et nimetatud teenust osutatakse suulises või elektroonses vormis, seepärast on ka saadud teenuse mahtu väga raske mõõta. OÜ Transoil Service ja OÜ TSC Terminal ei ole pidanud vajalikuks konsultatsiooni saamise käigus peetud kümnetest kohtumisest ja ajurünnakutest detailseid protokolle koostada. Samas väidab A. P. , et konsultatsiooni üleandjateks on OÜ TSC Terminal poolt K. K. ja A. K. ning vastuvõtjateks A. P. ning R. P. . A. K. 27.02.2006 seletuse ( II kd tl 177-188) kohaselt puudutas konsultatsiooniteenus nafta transiitskeemi väljatöötamist Mazekiai, Novopolotski ja Kiriši tehaste kaudu. Peamiselt tegeles info kogumisega A. K. , infot sai ta A. L. , Sigmas Dobrovolskiselt, ajakirjadest ja internetist. A. K. ütluste kohaselt ei maksnud ta A. L. ega Sigmas Dobrovolskisele saadud info eest. Oma funktsiooniks luges A. K. saadud info töötlemist ning korrastamist ja info põhjal äriplaani koostamist. K. K. poolt maksuhaldurile 08.02.2006 antud seletuse kohaselt ( II kd tl 165-176) on ta andnud OÜ-le Transoil Service OÜ TCS Terminal esindajana üle konsultatsiooniteenust, kuid ei mäleta kellele millal ja mida. Konsultatsiooniteenust on üle antud nii suulises kui ka kirjalikus vormis, suuline üleandmine toimus vestluse vormis näiteks Valgas Metsa 21. K. K. seletuse kohaselt töötas ta teenuse välja koos isikutega, kelle nimesid ta ei mäleta. OÜ Transoil Service poolt on 13 (32)
konsultatsiooniteenust vastu võtnud R. P. . K. K. ei osanud selgitada optimaalse logistilise mudeli väljatöötamise protsesse ega sisu. K. K. ei mäletanud, milles seisnes lepingujärgne 100 000 tonni toornafta ostu müügi finantseerimiseks vajalike vahendite analüüs, sularahavoogude prognoos ja potentsiaalsete ostjate leidmise nõustamine.
31.17.05.2003 lepingus kokkulepitud konsultatsiooniteenuse märkimisväärne hind annab alust eeldada, et teenus pidi olema kõrgetasemeline. K. K. seletusest saab teha järelduse, et ta ei tea konsultatsiooniteenuse sisust midagi ega oma isegi teadmisi valdkonnast, milles ta väidetavalt konsultatsiooniteenust pidi osutama. A. K. 01.08.2013 kohtuistungil ( IV kd tl 102) vastuseks küsimusele, kas tal on mingeid erialaseid teadmisi antud valdkonnas, kinnitas, et analüüsi tegemiseks oli vaja ainult matemaatikat. Kohtu arvates lepingu objektiks olev teenus väljub üksnes matemaatiliste tehete tegemise raamidest, vaid eeldab siiski ka eriteadmisi. K. K. ja A. K. poolt avaldatust tulenevalt on kohtu arvates kaheldav nende võimekus töötada välja nafta transiiti puudutavat äriplaani. Konsultatsiooniteenuse enda või selle tulemi kohta ei ole maksuhaldurile ühtegi dokumenti esitatud. Ka puuduvad tõendid, et teenuse eest oleks faktiliselt tasutud. Sellises olukorras on maksuhaldur kohtu arvates põhjendatult asunud seisukohale, et konsultatsiooniteenust pole faktiliselt osutatud, mistõttu OÜ Transoil Service ei saanud nimetatud teenust ka soetada. Seega puudub Transoil Service OÜ-l õiguslik alus TSC Terminal OÜ konsultatsiooniteenuse eest 2003 novembris ja detsembris esitatud arvetel näidatud käibemaksu arvestamiseks sisendkäibemaksu hulka. Kolmepoolne koostööleping
32.Maksuotsuse kohaselt ja nähtub arvest ( II kd tl 195) on Transoil Service 2003 detsembri sisendkäibemaksu muuhulgas deklareerinud OÜ Gillian 08.12.2003 arve 344 eest vastavalt 31.10.2003 lepingule. Koostöölepingust ( koopia ja tõlge II kd tl 202-203) nähtuvalt on Gillian OÜ ( mida esindas A. P. ) ja Tjumeni Nafta Teaduslik-Tehniline Keskus (edaspidi Tjumeni NTTK, mida esindas A. L. ) kokku leppinud, et teevad koostööd naftapuurimise arendamisel Tjumeni oblastis. Koostöö hõlmab potentsiaalsete maardlate geoloogilisi uuringuid, üksikasjalikke äriplaane, finantseerimise lahendusi, turundusalaseid uuringuid, õigusalast nõustamist jne. Lepingust (koopia ja tõlge II kd tl 197-201 ) nähtuvalt on OÜ Gillian allkirjastanud 27.10.2003 Valgas ning Transoil Service OÜ ja Tjumeni NTTK 31.10.2003 Moskvas õiguste ja kohustuste loovutamise lepingu, mille punkti 2 kohaselt annab OÜ Gillian Transoil Service OÜ-le üle tööd ja materjalid, mis on eelnevalt ettevalmistatud Tjumeni NTTK ja OÜ Gillian vahelise koostöölepingu raames. Transoil Service OÜ annab lepingu allakirjutamisel nimetatud töö ja materjali üle Tjumeni NTTK-le. Lepingus kinnitatakse, et OÜ Gillian on tööd ja materjalid ( kaks kausta 367 lk ja 351 lk ning 6 CD-d) üle andnud Transoil Service OÜ-le ja Transoil Service OÜ on need postiga saatnud Tjumeni NTTK-le, kes on selle kätte saanud. 08.12.2003 on OÜ Gillian ja Transoil Service OÜ esindajad allkirjastanud poolte vahel 27.10.2003 sõlmitud lepingu alusel teostatud tööde üleandmise akti ( II kd tl 196). Akti kohaselt on üle antud tööd ja materjalid kuuel CD-l ja kahes kaustas. Tööde üleandmist kinnitab Tjumeni NTTK nimel tööd vastu võtnud A. L. 03.09.2004 kuupäeva kandvas OÜ-le Transoil Service adresseeritud kirjas (koopia ja tõlge II kd tl 204-209).
33.Maksuotsuses on viidatud vastuoludele Transoil Service OÜ üksikjuhtumi kontrolli käigus kogutud tõendite ja Transoil Service OÜ seadusliku esindaja A. P. antud seletuste vahel seoses sellega, millal ja kuidas tööd tegelikult üle anti. Arvel nr 344 viidatakse 31.10.2003 lepingule. Lepingu kohaselt kinnitab OÜ Gillian esindaja A. P. 27.10.2003, et lepingus märgitud tööd on Transoil Service OÜ esindajale R. P. üle antud. Samal kuupäeval sõlmitud lepingule viitab ka
14 (32)
üleandmise-vastuvõtmise akt. Samas on maksuhaldur R. P. piiriületuste andmetele tuginedes tuvastanud, et R. P. ei viibinud 16.10-30.10.2003 Eestis. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas ja kus tööde üleandmine tegelikult toimus. Arusaamatuks jääb ka see, et kui Transoil Service OÜ ja Tjumeni NTTK mõlemad kirjutasid tõepoolest lepingule alla 31.10.2003 Moskvas, siis miks pidi Transoil Service OÜ saatma CD-d ja kaustad Tjumeni NTTK-le postiga. Selgusetuks jääb ka see, et kui lepingu alusel üleantavad tööd olid olemas nii CD-l kui paberil, siis miks ei olnud neid võimalik maksuhaldurile esitada, arvestades, et üksikjuhtumi kontrolli käigus Transoil Service OÜ enese mittesüüstamise privileegile ei tuginenud. Ei ole usutav, et vähemalt digitaalselt koostatud dokumentidest ei jäänud Transoil Service OÜ-le ühtki taasesitamist võimaldavat faili vms. Kuigi A. L. kinnitab 03.09.2004 kirjas, et on lepingukohased tööd kätte saanud ja kirjeldab ka üldiselt tööde käiku ning Gillian OÜ poolt väidetavalt tehtud analüüse, ei pea kohus seda tõendit usaldusväärseks.
34.Kostjate väitel oli teenuse osutamise ahelaks OÜ TSC Terminal - OÜ Gillian – Transoil Service OÜ – Tjumeni NTTK. Gilliani OÜ suhtes toimunud revisjoni tulemusena tehtud 01.07.2004 maksuotsuses nr 12-5/22 ( II kd tl 116-151) on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Gillian poolt vaidlusaluse teenuse soetamine OÜ-lt TSC Terminal on tõendamata. Nimetatud maksuotsuse sisust nähtuvalt on maksuhalduri käsutuses olnud ka käesolevas menetluses kostjate poolt esitatud TSC Terminal OÜ ja OÜ Gillian vahelised 30.05.2003 ja 31.08.2003 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ( IV kd tl 41-42). Gillian OÜ kaebus maksuhalduri 01.07.2004 maksuotsuse nr 12-5/22 peale on Jõhvi Halduskohtu 13.04.2005 otsusega ( II kd tl 152-164) koostöölepingut puudutavas osas jäetud rahuldamata. Seisukohale, et tehing OÜ TSC Terminal ja OÜ Gillian vahel ei ole tegelikkuses toimunud, on maksuhaldur asunud TSC Terminal OÜ kohta 06.12.2007 tehtud maksuotsuses 12-5/476( IV kd tl 43-81). Tulenevalt asjaolust, et pole tõendatud teenuse osutamine OÜ TSC Terminal ja OÜ Gillian vahel, on õige ka käesoleva maksuotsuse järeldus, et OÜ-l Gillian ei olnud võimalik nimetatud teenust üle anda ka OÜ-le Transoil Service. Neid asjaolusid arvestades nõustub kohus maksuotsuse järeldusega, et lepingu sõlmimisel Gillian OÜ Transoil Service OÜ-le nimetatud teenust tegelikult üle ei andnud ja mistõttu puudub seetõttu puudub Transoil Service OÜ-l õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Et kolmepoolse lepingu näol oli tegemist näiliku tehinguga ja fiktiivsed olid 08.12.2003 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ning OÜ Gillian 08.12.2003 arve nr 344, on kohtule teadolevalt ( andmed Kohtute Infosüsteemis KIS) tuvastatud ka Tartu Maakohtu 10.01.2011 otsuses asjas 1-07-2186, millega R. P. tunnistati süüdi KarS § 386 lg 1. Nimetatud asjaolu on ilmselt ka pooltele teada, mistõttu kohus peab siinkohal võimalkuks Tartu Maakohtu 10.01.2011 otsusele viidata.
35.Seoses kostjate vastuväitega, et ostjal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus igal juhul olemas, kui müüja on ostjale arve esitanud ja mõlemad äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, märgib kohus järgmist. Tõepoolest on Riigikohtu halduskolleegium 25.03.2009 otsuses 3-3-1-3-09 selgitanud, et ehkki ettevõtjate vaheline käive maksustatakse, ei teki sellest ettevõtluskulude puhul ettevõtja jaoks tegelikku maksukoormust, sest kahe ettevõtja vaheline selline tehing jääb kokkuvõttes maksuvabaks. Sõltumata asjaolust, kas tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga, tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus. Nimetatud kohustusele korrespondeerub ostja õigus sisendkäibemaks maha arvata. Samas nähtub nimetatud maksuvaidluse asjaoludest, et tegemist oli olukorraga, kus müüja oli tõepoolest käibemaksu maksudeklaratsioonis deklareerinud ja selle ka tasunud ning käibeks olnud eseme
15 (32)
valdus ja omand ostjale üle läinud. Käesoleva asja asjaolud on teised teenust ei ole tegelikult saadud ja ükski teenuse osutamise ahelas olnud äriühingutest ei ole käibemaksu riigile ka tegelikult tasunud. Riigikohtu halduskolleegiumi 11.01.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-46-11 on tehtud ülevaade Riigikohtu varasematest seisukohtadest seoses sisendkäibemaksu mahaarvamisega ja selgitatud järgmist. MKS § 83 lg 4 sätestab, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Seega saab MKS § 83 lg-t 4 kohaldada olukorras, kus tehing tehakse teise tehingu varjamiseks või teeseldakse tehingu toimumist üldse (tehingut pole toimunud ning soovitud on üksnes jätta muljet tehingu olemasolust). Kohtuasjas nr 3-3-1-6709 leidis kolleegium, et MKS § 83 lg 4 kohaldamisel on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist (otsuse p 18) ning kohtuasjades nr 3-3-1-52-09 ja nr 3-3-1-59-09 selgitas kolleegium, et maksueelis tähendab seda, et kohane tehing annab kõrgema maksukoormuse (otsuste p-d 19). Maksueelis on vaja tuvastada, kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks. Kui tehingut pole üldse toimunud, siis jääb see sõltumata maksueelisest arvesse võtmata. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, tuleb tuvastada, mille poolest varjatud tehingu tegelikule majanduslikule sisule vastav maksustamine erineb selle tehingu maksustamisest, millena lepingupooled tehingu vormistasid. Kui erinevust ei ole või see on väike, siis pole vajadust maksu korrigeerida, sest MKS § 100 lg 2 kohaselt on maksuhalduril õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata, kui ta on kindlaks teinud, et selle määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad maksusumma või on maksusumma sissenõudmine maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks. Sel juhul võib lepingu ümberkvalifitseerimine olla võimaliku pooltevahelise tsiviilõigusliku vaidluse objekt. Kohtuasjas nr 3-3-1-22-07 selgitas kolleegium, et isegi olukorras, kus tehingute näilikkus oleks tõendamist leidnud ja äriühingud on tehingutelt makstavat käibemaksu ja mahaarvatavat sisendkäibemaksu korrektselt kajastanud, poleks äriühingud saanud kahe tehingu tulemusena kokkuvõttes kasu ning riigil poleks sellisel juhul mingit reaalset tulu saadava käibemaksu näol (otsuse p 12). Riigikohus on eelviidatud seisukohta korranud ka kohtuasjas nr 3-3-1-3-09, leides, et sõltumata asjaolust, kas tegemist oli teeseldud või varjatud tehinguga, tekib müüjal maksustatav käive ja sellelt käibelt käibemaksu tasumise kohustus (otsuse p 12). Oma 11.01.2012 otsuses on eelviidatud lahendeid silmas pidades rõhutatud, et MKS § 83 lg 4 kohaldamisel tuleb sisendkäibemaksu puhul arvestada vastava maksu erisustega. Käibemaksu objekt on kauba võõrandamine või teenuse osutamine. Näiliku tehingu korral tekib väidetava müüja maksukohustus käibemaksuseaduse § 38 lg 1 teisest lausest, sest müüja on väljastanud arve, millele on märgitud käibemaks käibemaksuseaduse nõudeid eirates. Näiliku tehingu puhul on lepingupooltel jätkuvalt õigus tagastada tehingu alusel saadu, samuti on müüjal õigus tühistada väljastatud arve ning tal tekib arvel näidatud käibemaksu osas riigi vastu tagastusnõue. Eeltoodust tulenevalt ei ole ostjal näiliku tehingu alusel müüjal tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Küll on Riigikohus märkinud, et maksuhalduril õigus jätta ka näiliku tehingu korral erandlike asjaolude ilmnemise korral või otstarbekuse kaalutlusest lähtuvalt poolte käibemaksuarvestus korrigeerimata ning aktsepteerida ostja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele. Selline otsus on õiguspärane näiteks siis, kui on alust eeldada, et müüja ei paranda esitatud arvet ja ei taotle näiliku tehingu alusel saadud käibemaksu tagastamist riigilt (näiteks põhjusel, et äriühing on likvideeritud) või kui on alust arvata, et ostjal ei ole võimalik alusetult tasutud käibemaksu müüjalt tagasi saada (nt müüja on pankrotistunud).
16 (32)
Kuna käesoleval juhul ükski teenuse osutamise ahelas olnud äriühingutest ei ole käibemaksu riigile tegelikult tasunud, ei saa kohtu arvates poolte käibemaksuarvestust jätta korrigeerimata ning aktsepteerida ostja õigust sisendkäibemaksu mahaarvamisele.
36.Peale eespoolkirjeldatud tehingute on täiendava käibemaksu tasumise kohustus määratud ka rea käibedeklaratsioonides näidatud sisendkäibemaksu kohta arvete mitteesitamise tõttu. Kuna käibemaksuseadusest tulenevalt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on vajalik kauba või teenuse saamist kinnitava arve olemasolu ja maksuotsuses loetletud juhtudel ei ole sellist arvet Transoil Service OÜ esitanud, on maksuhaldur kohtu arvates korrigeerinud õigesti ka neil juhtudel maksukohustuslase sisendkäibemaksu.
37.Maksuotsuse kohaselt määrati Transoil Service OÜ-le täiendavat tulumaksu 448 221 krooni ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, sest polnud tõendatud nende kulude seotus ettevõtlusega. Nagu kohus eespool leidis (käesoleva otsuse punktid 23-24), on Transoil Service OÜ revideeritaval perioodil teinud mitmeid ettevõtlusega mitteseotud kulutusi. Seega täiendava tulumaksu määramine nendelt kulutustelt on kohtu arvates toimunud põhjendatult ja kooskõlas eespoolviidatud tulumaksuseaduse sätetega.
38.Maksuotsuses on maksude korrigeerimise faktilised ja õiguslikud alused, samuti maksusummade kujunemine kohtu arvates põhjalikult esitatud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Eeltoodu alusel kohus leiab, et maksuhaldur on põhjendatult 21.12.2005 maksuotsusega nr 125/112 Transoil Service OÜ-le maksustamisperioodide jaanuar 2002 kuni mai 2004 (k.a) osas läbiviidud revisjoni tulemusel määranud käibemaksu summas 7 676 629 krooni ja tulumaksu summas 448 221 krooni. Maksu – ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 28.03.2006 maksuotsus nr 12-5/74
39.Maksu – ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus viis 2004 läbi Transoil Service OÜ suhtes MKS § 10 lg 2 ja § 59 lg 2 p 1 alusel neli üksikjuhtumi kontrolli, so nelja maksustamisperioodi lõikes käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks järgmiste korralduste alusel: 1)2004.aasta juunikuu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks 13.08.2004 korralduse nr 12-2.1/2555 (III kd tl 91-92) alusel; 2)2004.aasta juulikuu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks 02.09.2004 korralduse nr 12-2.1/2896 alusel; 3)2004.aasta augustikuu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks 05.10.2004 korralduse nr 12-2.1/3780 ( III kd tl 218-219) alusel; 4)2004.aasta septembrikuu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust 03.11.2004 korralduse nr 12-2.1/4682 ( III kd tl 236-237) alusel. Kontrollitulemuste kohta koostas maksuhaldur 09.03.2006 kontrollakti nr 12-3/78 ( III kd tl 101-115), mille peale esitas maksukohustuslane 24.03.2006 vastuväite (III tl 100). Kontrollaktist nähtub ja ka korraldused, protokollid ja kirjavahetus kolmandate isikutega (III kd ) tõendavad, et maksuhaldur on revisjoni käigus teinud korraldusi ja järelepärimisi ka kolmandatele isikutele, kellelt saadud dokumente ja teavet on arvestatud järelduste tegemisel. Maksu – ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus koostas 28.03.2006 maksuotsuse nr 12-5/74 ( I kd tl 44-61), millega kohustati kaebajat tasuma riigieelarvesse täiendavalt käibemaksu summas 132 078 krooni. Maksuotsusega määrati täiendav maksukohustus põhiliselt asjaolu tõttu, et Transoil Service OÜ ei esitanud raamatupidamisdokumente käbedeklaratsioonides deklareeritud tehingute kohta; osas mille kohta esitati dokumendid, olid dokumendid ning
17 (32)
asjassepuutuvate isikute seletused vastuolus ja/või dokumendid ning seletused ei olnud piisavad selleks et tehinguid saaks lugeda ettevõtlusega seotuteks sh faktiliselt toimunuteks. Sellisteks tehinguteks olid autode Jaguari ja Land Cruiseri kasutamine, konsultatsiooniteenus OÜ-lt TSC Terminal ja aadressil Vabaduse 3 Valga asuvate ruumide rent.
40.Kohtu hinnangul vastab ka maksuhalduri 28.03.2006 maksuotsus nr 12-5/74 HMS §-dest 54 ja 56 tulenevatele nõuetele. Maksuhalduri 12.11.2004 vastusest Transoil Service OÜ järelepärimisele nähtub ( III kd tl 230-231), et ka üksikjuhtumite kontrolli käigus on maksukohustuslane tõstatanud probleemi oma õigustest. Maksuhaldur on järelepärimisele vastates ja tuginedes Riigikohtu 17.02.2004 otsusele haldusasjas nr 3-1-1-120-03 selgitanud, et maksukuritegude uurimisel tõenditena kasutatavad ka maksumenetluses kogutud tõendid, samuti maksuotsus või halduskohtu otsus. Kuid maksumenetluse käigus kogutud tõendite põhjal ei saa ilma täiendavate uurimistoimingute tegemiseta maksukohustuslast kriminaalkorras karistada ning kaebajal oma põhiseaduses sätestatud enesesüüstamise privileegile tuginemine tema enda riisiko sest maksumenetluses on kaebajale pandud tõendamiskoormus maksukohustuse ümberlükkamise osas juhul kui ta leiab, et maksukohustus on määratud ilma õigusliku aluseta. Kohus leiab, et ka üksikjuhtumite kontrolli tulemusena maksuotsuse tegemisel ei ole rikutud maksukohustuslane õigusi. Kohus jääb siinkohal varemesitatud seisukohtade juurde. Autode kasutamine
41.Kontrollaktist ja maksuotsusest nähtuvalt on Transoil Service OÜ esitanud kontrollide käigus maksuhaldurile OÜ TSC Terminal arved sõiduki Jaguar rentimise kohta 2004 juunis, juulis, augustis ja septembris 45 000 krooni eest ( millele lisandub käibemaks 8100 krooni) ning OÜ TSC Terminal arve sõiduki Toyota Land Cruiseri rentimise koha 2004 juunis 28 000 krooni eest ( lisandub käibemaks 5040 krooni). Lisaks puudutavad autode kasutust OÜ TSC Autoülevaatus arved juulis 2004 Land Cruiser 90 kasutusvalduse eest tasumisele kuulunud 61016 krooni kohta ( lisandub käibemaks 10982,7o krooni) ja augustis ja septembris Land Cruiseri kasutusvalduse eest tasumisele kuulunud 7100 krooni eest (lisandub käibemaks 1278 krooni). Nagu kohus juba eespool tuvastas, rentis 01.11.2002 sõiduauto kasutamise lepingu alusel OÜ Transoil Service OÜ-lt TSC Terminal sõidukit Jaguar S Type V6 registrimärgiga 876 ARL. Vastavalt 01.11.2001 lepingu p-le 4.2 kannab Jaguari kasutamisega kaasnevad kulud (hooldusja remondikulud) kasutaja so OÜ Transoil Service. 14.06.2004 OÜ TSC Autoülevaatus ja OÜ Transoil Srvice vahel sõlmitud kasutusvalduse seadmise lepingu kohaselt (III kd tl 206-207) alusel andis OÜ TSC Autoülevaatus Transoil Service OÜ-le kasutada sõiduauto Land Cruiser 90 registrimärgiga 145 MCO, mille eest viimane kohustus tasuma 7100 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 3.2 kohaselt kõik auto kasutamisega kaasnevad kulud kannab kasutusvaldaja. OÜ Transoil Service seaduslik esindaja A. P. on andnud maksuhaldurile juunikuu, juulikuu, augustikuu 2004 üksikjuhtumi kontrollide raames selgitusi ka autode kasutamise asjaolude kohta (01.09.2004 vastus III kd tl 82-84; 25.10.2004 vastus- III kd tl 192-196), mille kohaselt seoses sõidukite kasutamisega teisi kulusid peale rendimaksete ei ole Transoil Service OÜ kandnud. Kõik auto kasutamisega kaasnevad kulud (kütus, remondikulud) on kaetud rendimaksete arvelt. Seega on vastuolus lepingutes märgitu ja OÜ Transoil Service esindaja selgitused asjaolu kohta, kes kannab sõiduki kasutamisega kaasnevad kulud. Ka puuduvad maksuhalduri kinnitusel dokumendid selle kohta, et OÜ Transoil Service on OÜ-le TSC Terminal Jaguari rendiarvete eest tasunud.
18 (32)
A. P. selgituste kohaselt (01.09.2004 vastus, 25.10.2004 vastus) kasutasid juuni, juuli ja augustikuus 2004 sõidukeid A. P. , R. P. , K. K. ja A. K. volituse alusel. Suurema osa sõitudest on teinud R. P. , kes on omanik ka paljudes teistes äriühingutes, Samas 27.02.2006 seletuse kohaselt ( II kd tl 177-188) pole A. K. 2004 aastal Jaguari kasutanud ning K. K. 08.02.2006 seletuse kohaselt ( II kd tl 165-176) ei oska viimatinimetatu öelda millal ja millega seonduvalt sõidukit kasutas.
42.Olukorras, kus puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kas ja kes sõiduki Jaguar kasutamisega seonduvaid kulusid kandis ning pole tõendatud ka rendiarvete tasumine, samuti on vastuolus sõiduki väidetavate kasutajate selgitused sõiduki kasutamise asjaolude kohta, on maksuhaldur kohtu arvates põhjendatult asunud seisukohale, et ole sõiduki Jaguar kasutamine OÜ Transoil Service ettevõtluses ei ole kinnitust leidnud. Seega puudus Transoil Service OÜ-l alus sõiduki Jagur rendiarvetel näidatud käibemaksu arvestamiseks sisendkäibemaksu hulka.
43.OÜ TSC Autoülevaatus juhatuse liige T. I. on maksuhaldurile andnud 11.10.2004 seletuse ( III kd tl 204-205), mille kohaselt OÜ TSC Autoülevaatus rendib OÜ-le Transoil Service Toyota Land Cruiserit alates 14.06.2004. Transoil Service OÜ ei ole OÜ-le TSC Autoülevaatus midagi maksnud. OÜ TSC Autoülevaatus rendib Land Cruiserit OÜ-lt Hantarek ja OÜ-1 TSC Autoülevaatus puuduvad seoses Land Cruiseriga muud kulud peale rendimaksete OÜ-le Hantarek. Seega on vastuolus Transoil Service OÜ ja OÜ TSC Autoülevaatus esindajate seletused asjaolu kohta, kes kandis sõiduki Land Cruiser kasutamisega seonduvaid kulusid.
44.Olukorras, kus puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, kas ja kes sõiduki Land Cruiser kasutamisega seonduvaid kulusid kandis ning pole tõendatud ka rendiarvete tasumine Transoil Service OÜ poolt, samuti on vastuolus sõiduki väidetavate kasutajate selgitused sõiduki kasutamise asjaolude kohta, on maksuhaldur kohtu arvates põhjendatult asunud seisukohale, et ole sõiduki Land Cruiser kasutamine OÜ Transoil Service ettevõtluses ei ole kinnitust leidnud. Seega puudus Transoil Service OÜ-l alus sõiduki Land Cruiser rendiarvetel näidatud käibemaksu arvestamiseks sisendkäibemaksu hulka. OÜ TSC Terminal konsultatsiooniteenus
45.Kontrollaktist ja maksuotsusest nähtuvalt on Transoil Service OÜ esitanud kontrollide käigus maksuhaldurile OÜ TSC Terminal 2004 juuni, juuli, augusti ja septembri arved konsultatsiooniteenuse eest tasumiseks igakuiselt 88887 krooni eest (lisandub käibemaks 15999,66). Arvete aluseks oleva 17.05.2003 koostöölepingu alusel osutatava konsultatsiooniteenuse osas on kohus juba eespool seisukoha võtnud (käesoleva otsuse punktid 29-31). Kohus jääb eespoolöeldu juurde. Olukorras, kus pole kohtu arvates tõendatud konsultatsiooniteenuse tegelik osutamine, puudub Transoil Service OÜ-l õiguslik alus TSC Terminal OÜ konsultatsiooniteenuse juunis, juulis, augustis ja septembris 2004 esitatud arvetel näidatud käibemaksu arvamiseks sisendkäibemaksu hulka. Ruumide rent
46.Kontrollaktist ja maksuotsusest nähtuvalt on Transoil Service OÜ esitanud kontrollide käigus maksuhaldurile OÜ TSC Terminal 2004 augusti ja septembri arved Vabaduse 3 asuvate ruumide rendi eest tasumiseks igakuiselt summas 70 000 krooni ( lisandub käibemaks 12600 krooni). Vastavalt 02.08.2004 OÜ TSC Terminal ja OÜ Transoil Service vahel sõlmitud äriruumide üürilepingule (III kd tl 211-213) rendib OÜ Transoil Service aadressil Vabaduse 3, Valga linn suurusega pind 700 m2. Vastavalt üürilepingu p-le 3.4.1 -3.4.4 kohustub üürnik (OÜ Transoil
19 (32)
Service) lisaks üürile tasuma ka prügiveo ja mistahes muude kommunaalteenuste eest, samuti elektrienergia, valveteenuse, sidekommunikatsioonide kasutamise eest. Vastavalt 02.08.2004 äriruumi üürilepingu punktile 4.2.3 on äriruumi sihtotstarbeline kasutusvaldkond autode remontimine. K. K. OÜ TSC Terminal juhatuse liikmena oma 08.02.2006 seletuses maksuhaldurile ( II kd tl 165-176) ei ole osanud nimetada, milleks OÜ Transoil Service renditud ruume kasutas või planeeris kasutama hakata. Samuti ei osanud K. K. nimetada, millisel korrusel renditavad ruumid asusid või kellele Vabaduse 3, Valga asuv hoone kuulub. K. K. teada tegeles ruumide rentimisega
A. K. .
A. K. 27.02.2006 maksuhaldurile antud seletuse kohaselt ( II kd tl 177-188) tegeles tema OÜ TSC Terminal esindajana Vabaduse 3, Valga asuvate ruumide rentimisega. A. K. teada tahtis OÜ Transoil Service teha renditavatest ruumidest büroo ning ööbimisruumid koostöös Rusneftiga. A. K. ei osanud nimetada, kes tasub OÜ-le Transoil Service renditud ruumide kommunaalkulude eest, tema hinnangul peaks reeglina kommunaalkulude eest tasuma rentnik.
47.Seega on kohtu arvates vastuolus OÜ-ga TSC Terminal seotud isikute selgitused renditavate ruumide kasutuotstarbe kohta rendilepingus märgitud ruumide sihtotstarbega. Maksuhalduri kinnitusel puudusid OÜ Transoil Service poolt maksuhaldurile kontrolliks esitatud OÜ TSC Terminal poolt esitatud rendiarvetel nr 321 ja 355 andmed tasu kohta prügiveo, muude kommunaalteenuste, elektrienergia, valveteenuse ja sidekommunikatsioonide kasutamise eest. Samas rendilepingust tulenevalt pidi Transoil Service OÜ nende teenuste eest eraldi tasuma.
48.Vaatlusprotokollidest koos korraldustega maksukohustuslasele ( III kd tl 162-174, 176-191 ) nähtuvalt on maksuhaldur proovinud välja selgitada ka kohapeal Valgas Vabaduse 3 asuvate ruumide otstarvet ja tegelikku kasutamist Transoil Service OÜ poolt. 18.11.2004 vaatlusprotokollist nähtuvalt teostas maksuhaldur OÜ Transoil Service tegevuskoha vaatlust aadressil Vabaduse 3, Valga. Vaatluse käigus küsitlesid revidendid Vabaduse 3, Valga 2. korrusel asuva sporditarvete poe "Sport Tex" müüjat, kelle sõnul pole alates 2004 maikuust hoones remonttöid teostatud. Vaatlusele ilmus ka OÜ Transoil Service juhatuse liige A. P. , kelle sõnul asuvad OÜ Transoil Service poolt renditavad ruumid hoone 3. korrusel. Maksuhalduri esindajatele ta 3. korrust ei saanud näidata, kuna tema käes ei olnud nimetatud ruumide võtmeid. A. P. selgitas, et 3. korrusel pole saanud remonti teostada kuna maksuamet ei anna talle raha. Seejärel käskis A. P. revidentidel hoonest lahkuda, kuna kogu hoone tema sõnul kuulub R. P. . A. P. lahkus vaatluselt vaatlusprotokolli läbilugemata ja allkirjastamata. 28.02.2005 vaatlusprotokollist nähtuvalt ei olnud võimalik vaatlust läbi viia, sest OÜ Transoil Service esindajat ei olnud kohapeale ilmunud. 04.04.2005 vaatlusprotokollist nähtuvalt ilmus Vabaduse 3, Valga asuvasse hoonesse küll OÜ Transoil Service juhatuse liige A. P. , kuid kuna tal puudus 3. korruse ruumide võti, ei saanud maksuhalduri ametnikud sisevaatlust läbi viia. Samuti ei andnud A. P. maksuhaldurile selgitusi ega allkirjastanud protokolli, viidates vajadusele kasutada esindaja R. P. abi. Kohtu arvates maksuhalduri poolt läbiviidud vaatlused kinnitavad maksuhalduri järeldust, et Transoil Service OÜ-l puudus aadressil Vabaduse 3, Valga reaalne majandustegevus.
49.Kohus leiab, et olukorras, kus on vastuolulised on andmed selle kohta, millisel otstarbel pidi Transoil Service OÜ Valgas vabaduse 3 asuvaid ruume üldse kasutama, puuduvad igasugused tõendid kommunaalkulude tasumise kohta ja tõendid ka Transoil Service faktilise tegutsemise kohta nimetatud aadressil, on kohtu arvates maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et ruumide rent pole seotud äriühingu ettevõtlusega. Seega puudub Transoil Service OÜ-l õiguslik alus TSC Terminal OÜ poolt ruumide rendi eest augustis ja septembris 2004 esitatud arvetel näidatud käibemaksu arvestamiseks sisendkäibemaksu hulka.
20 (32)
50.Maksuotsuses on maksude korrigeerimise faktilised ja õiguslikud alused, samuti maksusummade kujunemine kohtu arvates põhjalikult esitatud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Maksu – ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 28.03.2006 maksuotsusega nr 12-5/74 Transoil Service OÜ-le täiendava käibemaksu summas 132 078 krooni määramine on toimunud põhjendatult. Otsuse põhjendused kokkuvõtlikult käibemaksu osas
51.Nagu kohus eespool tuvastas, on 21.12.2005 maksuotsusega Transoil Service OÜ-d kohustatud tasuma käibemaksu 7 676 629 krooni ja 28.03.2006 maksuotsusega 132 078 krooni. Valga Maakonna Maksuameti 23.09.1999 nõudeavaldusest ( IV kd tl 200-201) nähtuvalt sisaldas maksuhalduri nõue käibemaksu 4 732 266 kooni ulatuses. Hageja on oma nõude tõendamiseks käesolevas asjas muuhulgas esitanud 14.04.2006 seisuga saldopäringu (I kd tl 62-64) ja isikukontoread käibemaksu kohta ( VI kd tl 28-30), deklaratsioonide esitamise info (IV kd tl 114-138, V kd tl 1-59), käibemaksudeklaratsioonide koondinfo (V kd tl 175184). Kohus leiab, et hageja andmebaaside väljatrükid (saldopäring, isikukonto read, deklaratsioonide esitamise info) on asjakohased ja lubatavad tõendid tõendamaks hageja nõude kujunemist. Vaidluse korral andmete õigsuses on kahtlemata oluliseks tõendiks ka algdokument – antud juhul maksudeklaratsioonid. Hageja on esitanud ka rea käibedeklaratsioone ( V kd tl 72-74, 79-94 ). Õige on kostjate tähelepanek, et hageja ei ole esitanud deklaratsioone kogu perioodi kohta. Samas ei ole kostjad deklaratsioonide esitamise info osas kohtu hinnangul esile toonud ühtegi veenvat asjaolu, mis annaks alust kahelda hageja andmebaasides kajastuva info faktilises õigsuses. Kohus peab võimalikuks lugeda hageja esitatud tõendite ( saldopäring, isikukonto read, deklaratsioonide esitamise info, käibemaksudeklaratsioonide koondinfo ja olemasolevate deklaratsioonid) alusel tõendatuks Transoil Service OÜ (pankrotis) maksuvõla olemasolu. Saldopäringu kohaselt käibemaksu võlg 7 474 318 krooni kujutab endast 21.12.2005 ja 28.03.2006 maksuotsusega määratud käibemaksu perioodi eest 2003 detsember kuni september 2004. Nagu kohus eespool leidis, on maksuhalduri otsused õiguspärased. Kuna hageja nõuab nõude tunnustamist maksuvõla selles osas, mis ei ole kaetud varemtunnustatud nõudega 4 732 266 kooni, tuleb käesolevas menetluses tunnustada hageja nõuet käibemaksu osas summas 2 742 052 krooni (7 474 318 – 4 732 266). Otsuse põhjendused kokkuvõtlikult ettevõtte tulumaksu osas
52.Nagu kohus eespool tuvastas, on 21.12.2005 maksuotsusega kohustatud Transoil Service OÜ-t kohustatud tasuma tulumaksu 448 221 krooni. Valga Maakonna Maksuameti 23.09.1999 nõudeavaldusest ( IV kd tl 200-201) nähtuvalt sisaldas maksuhalduri nõue ettevõtte tulumaksu 68 169 kooni ulatuses. Hageja on oma nõude tõendamiseks käesolevas asjas muuhulgas esitanud 14.04.2006 seisuga saldopäringu (I kd tl 62-64) ja isikukontoread ettevõtte tulumaksu ja erisoodustuse tulumaksu osas ( IV kd tl 173-176) .Nimetatud tõenditest nähtuvalt sisaldab hagis näidatud ettevõtte tulumaksu koguvõlg lisaks 1999 aastal tunnustatud nõudele ja 21.12.2005 maksuotsusega määratud tulumaksule ka ajavahemikul 1999 september kuni detsember lisandunud tulumaksu võlga 757 krooni. Hageja esitatud deklaratsioonide infost ( TSD esitamise info 1999 kohta V kd tl 76-78) nähtuvalt on tegemist maksumaksja deklaratsioonide alusel määratud summaga. Erinevalt 2002-2007 deklaratsioonidest ei ole hageja 1999 aasta deklaratsioone kohtule esitanud. Tõendite esitamisel 21.08.2013 hageja märkis (VI kd tl 106), et esitab koopad seni säilinud maksudeklaratsioonidest. Olukorras, kus hageja valduses olev 1999 maksudeklaratsioon pole säilinud, kuid hageja andmebaasides on säilinud teave sellise deklaratsiooni olemasolu ja deklareeritud summade kohta, peab võimalikuks lugeda hageja
21 (32)
esitatud tõendite ( isikukonto read, deklaratsioonide esitamise info) alusel tõendatuks ka Transoil Service OÜ (pankrotis) maksukohustuse ajavahemikul 1999 september kuni detsember tekkinud tulumaksu võla 757 krooni ulatuses. Seega tunnustab kohus tunnustab hageja nõuet ettevõtte tulumaksu osas 448 978 krooni ulatuses ( 517 147 – 68169). Maamaks
53.Hagiavalduse kohaselt sisaldab hageja nõue ka maamaksu. Valga Maakonna Maksuameti 23.09.1999 AS Transoil Service (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusest nähtuvalt sisaldas nõue sel hetkel maamaksu summas 16 613 krooni. Seega käesolevas menetluses tuleb kõne alla hageja maamaksus nõude tunnustamine 19106 krooni ulatuses (hagis maamaksu koguvõlana näidatud 35719 krooni - varemtunnustatud nõue 16613 krooni) so maamaksuvõlg aastate 1999 -2008 eest.
54.Hageja on esitanud oma maamaksu nõude tõendamiseks 14.04.2009 saldopäringu ( I kd tl 62-64) ja Transoil Service isikukontokaardid maamaksu osas perioodil 01.01.1999 kuni 31.01.2006 ( IV kd tl 110-112) ja aastatel 1999-2008 Transoil Service Oü-le esitatud maksuteated ( VI kd tl 64-82). Hageja on selgitanud (VI kd tl 63 pöördel), et Transoil Service OÜ-le (pankrotis) perioodil 1999-2008 väljastatud maksuteated maamaksu kohta on alusdokumendiks maksunõude kujunemisel Transoil Service OÜ (pankrotis) maamaksu osas. Näiteks on Transoil Service OÜ-le (pankrotis) 2001.aasta maksuteate nr 37848 kohaselt määratud tasumiseks maamaksu kokku 3746,00 krooni ning 17.09.2001 on tähtpäeva järgi tasumisele kuuluvaks maamaksu summaks 1249,00 krooni. Vaadates Transoil Service OÜ (pankrotis) maamaksu isikukontokaartide väljatrükki perioodi 01.01.1999-31.01.2006 osas, on operatsiooni kuupäeva 17.09.2001 järgi kajastatud veerus põhimaks määramine summa 1249 (krooni) ning viimase veeru (operatsiooni sisu) selgituste kohaselt on tegemist 2001.aasta maamaksu määramisega. Isikukontokaardid kajastavad maksuvõla kujunemist kuni 31.01.2006 ning hilisema perioodi maamaksu määramised ja maksuvõlgnevuse kujunemine on toodud kohtule esitatud saldopäringu väljatrükis seisuga 14.04.2009. Saldopäringu väljavõttes on näha, et maamaksu osas on alusdokumendi nr. 18634930 (alusdokumendi liik ALG) kohaselt nõuete saldoks 34 414.00 krooni ehk põhimaksu summa, mis on kajastatud maamaksu isikukontokaartidel seisuga 31.01.2006. Täiendavalt peab maksuhaldur vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et 1999.aasta maamaksu teated väljastati sel perioodil Transoil Service OÜ-le (pankrotis) kuuluvate kinnistute osas eraldi.
55.Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et hageja esitatud maksuteated ei ole vaadeldavad tõenditena, kuna on allkirjastamata. MMS §-st 7 lg 2 tulenevalt ei pea maksuteade olema allkirjastatud. Seetõttu ei tugine seadusele kostjate etteheide, et maksuteated on allkirjastamata.
56.Hageja esindaja on ka selgitanud, et tegemist on käeoleval ajal tehtud väljatrükkidega hageja andmebaasist, mistõttu need kannavad väljatrüki tegemise kuupäeva. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et hageja esitatud maamaksuteated on vormistatud tagantjärele.
57.Pooltel on muuhulgas vaidlus ka asjaolu üle, kas ja kuidas maksuhaldur Transoil Service OÜ-le kätte toimetanud. 01.07.2002 jõustunud MKS § 54 lg 2 kohaselt võis maksuhaldur juriidilisele isikule dokumendi saata lihtkirjaga registrisse kantud aadressil ning lg 6 kohaselt loeti dokument 5 päeva möödumisel saatmisest kättetoimetatuks. Maamaksu tasumise ja maksuteadete saatmise tähtajad on sätestatud seaduses ( MMS § 7 lg 1 ja 2). MMS §-st 7 lg 4 tuleneb maksumaksja enda kohustus teavitada maksuhaldurit asjaolust, et ta pole maksuteadet saanud. Kohus leiab, et olukorras, kus seaduses sätestatud ka maksumaksja enda kohustus olla
22 (32)
hoolas maksuteadete kättesaamise järgimisel ja teavitada maksuhaldurit teate mittesaamisest, ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt määravat tähendust, kas ja kuidas on maksuteated Transoil Service OÜ-le kätte toimetatud.
58.MMS § 3 kohaselt maamaksu peab maksma maa omanik või sama seaduse §-st 10 ettenähtud juhtudel maa kasutaja. MMS § 10 lg 1 ja 2 sätetest tulenevalt maa kasutaja võib olla hoonestaja või kasutusvaldaja või kasutaja, kelle maakasutus ei ole ümber vormistatud maareformi seaduses sätestatud korras. Hageja poolt oma nõude tõendamiseks esitatud maksuteadetes ( VI kd tl 64-81) sisalduvad andmed maksustatavate maaüksuste kohta ( erinevatel aegadel on nendeks olnud kas Metsa 21 Valga ja Metsa 21a Valga, Kuperjanovi 1 Valga, Tähe 31A Valga, Viljandi 3 Valga, Viljandi 1 Valga; alates 2006 ainult Metsa 21aValga ). Kostjad TNK Eesti OÜ ja R. P. on menetluse käigus seadnud kahtluse alla kinnistute kuulumise Transoil Service OÜ-le. Nii kinnitas R. P. 25.09.2013 kohtuistungil ( VI tl 59), et Transoil Service OÜ-le on kuulunud ainult kinnistu. Hageja esindaja väitel on maksuteadete tegemisel lähtutud kinnistusraamatu andmetest. Kinnisturegistri andmetel on kohtule teada, et Transoil Service OÜ-le on alates 1996 kuni 2001 juunini kuulunud ainult üks kinnistu so Valgas Metsa tn 21 asuv kinnistu (esialgselt ühe katastriüksusena, kuid alates 1997 kahe katastriüksusena, kusjuures väiksema katastriüksuse aadressiks on Metsa 21a). Seega on õige kostja R. P. väide, et Transoil Service OÜ-le on kuulunud ainult üks kinnistu. Maksuteadetest nähtuvalt ei olegi aga kõigi maaüksuste osas maksuteadet Transoil Service OÜ-le esitatud kui omanikule, vaid osad maksuteated on esitatud kui kasutajale. Nii nähtub 1999-2005 maksuteadetest, et aadressidel Kuperjanovi 1 Valga, Tähe 31A Valga, Viljandi 3 Valga, Viljandi 1 Valga asunud maaüksuste puhul on maksuteated esitatud Transoil Service OÜ-le kui kasutajale. Sellisel puhul tuleneb maamaksu tasumise kohustus MMS § 10 sätetest.
59.Kohus leiab, et Valgas Metsa 1 asuva kinnistu puhul on kinnisturegistri andmetega tõendatud OÜ Transoil Service OÜ maamaksu tasumise kohustus perioodil 1999 kuni 2001. Kuna registriandmetel Transoil Service OÜ alates 2001 juunist kinnistu omanik enam ei olnud, on kohtu arvates alates 2002 maksuteated temale kui maa omanikule esitatud alusetult. Maamaksunõue Metsa 21 või Metsa 21A maaüksustega seoses on põhjendatud üksnes perioodi eest 1999 kuni 2001. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja maamaksu nõude Metsa 21 ja Metsa 21a eest järgmiselt: Maksuteade 37791 - 1614 krooni tasumise tähtajaga 15.15.1999 ( Metsa 21) Maksuteade 37793 – 71 krooni tasumise tähtajaga 15.11.1999 ( Metsa 21a) 2000 aasta maksuteate 21 249 lisast 1 nähtuvalt kuulus Metsa 21 eest 2000 tasumisele maamaksu 6918 krooni ja Metsa 21 a eest 308 krooni. Kohtule esitatud maksuteate väljatrükkides puuduvad andmed maksu tasumise tähtaegade ja osade suuruse kohta. Küll võib maksu üldsuurusest, asjaolust, et see kuulus tasumisele kolme osamaksena ning isikukontoridades toodud andmetest järeldada, et Metsa 21 maamaksust kuulus tähtajaga 15.05.2000 tasumisele 2306 krooni, tähtajaga 15.08.2000 2306 krooni ja tähtajaga 15.11.2000 tasumisele 2306 krooni. Metsa 21a eest kuulus tähtajaga 15.05.2000 tasumisele 103 krooni, tähtajaga 15.08.2000 103 krooni ja tähtajaga 15.11.2000 tasumisele 102 krooni. 2001 maksuteate 37848 alusel kuulus Metsa 21 eest tasumisele 3746 krooni sh 1249 tasumise tähtajaga 17.09.2001, 1249 krooni tasumise tähtajaga 15.10.2001 ja 1248 krooni tasumise tähtajaga 15.11.2001.
60.Transoil Service OÜ maakasutust aadressil Tähe 31A Valga kuni 2005 aastani tõendab kohtu arvates Transoil Service OÜ juhatuse liikme A. P. 23.02.2005 teade maksuhaldurile (III kd tl 175), millest nähtuvalt teavitas A. P. maksuhaldurit kavast müüa Transoil Service OÜ-le
23 (32)
kuuluv hoone asukohaga Tähe 31 a Valga. A. P. teatest järeldub, et Tarnosil Service OÜ-le kuulus hoone asukohaga Tähe 31a Valga. Seega oli Transoil Service Oü-l kui maakasutajal ka maamaksu kohustus. Viimane maksuteade seoses Tähe tn 31a asuva maaüksusega on Transoil Servide OÜ-le esitatud 2005. Seega nimetatud maakasutuse osas maamaksu nõue on kohtu arvates põhjendatud järgmiselt: 1999 aasta maksuteate 37794 alusel 309 krooni tasumise tähtajaga 15.11.1999. 2000 aasta maksuteate 21240 alusel 1325 krooni sh 442 krooni tasumise tähtajaga 15.05.2000, 442 krooni tasumise tähtajaga 15.08.2000 ja 441 krooni tasumise tähtajaga 15.11.2000. 2002 maksuteate 9686 alusel 938 krooni sh 313 krooni tasumise tähtajaga 15.04.2002, 313 krooni tasumise tähtajaga 15.07.2002 ja 312 krooni tasumise tähtajaga 15.10.2002. 2003 aasta maksuteate 4359 alusel 938 krooni sh 313 krooni tasumise tähtajaga 15.04.2003, 313 krooni tasumise tähtajaga 15.07.2003 ja 312 krooni tasumise tähtajaga 15.10.2003. 2004 aasta maksuteate 120373 alusel 938 krooni sh 313 krooni tasumise tähtajaga 15.04.2004, 313 krooni tasumise tähtajaga 15.07.2004 ja 312 krooni tasumise tähtajaga 15.10.2004. 2005 aasta maksuteate 504649 alusel 469 krooni sh 157 krooni tasumise tähtajaga 17.10.2005, 156 krooni tasumise tähtajaga 15.11.2005 ja 156 krooni tasumise tähtajaga 15.12.2005.
61.Kuigi isikukontoridades kajastub ilmselt ka Tähe 31a maamaks 2001 eest, ei ole hageja vastavat maksuteadet tõendina kohtule esitanud. Kuna isikukontoridades kajastuvad andmed mitme maaüksuse kohta, ei ole võimalik kohtul tuvastada, kui suur oli 2001 maamaks konkreetselt Tähe 31 maaüksuse eest.
62.Transoil Service OÜ maakasutusele aadressil Kuperjanovi 7 vähemalt kuni 2001 aastani viitab E. B. 18.10.2005 vastus maksuhalduri korraldusele ( III tl 54), millest nähtuvalt Transoil Service OÜ pankrotihaldur volitas E. B. 2002 jaanuaris tasuma Transoil Service OÜ-le kuuluva korteri Kuperjanovi 7-12 kommuneelteenuste võlga. E. B. poolt avaldatud on sisuliselt kinnitanud ka K. R. oma 07.11.2006 seletuses maksuhaldurile (III kd tl 25-27). Samas on maksuteadetel märgitud maakasutuse aadressina Kuperjanovi 1. Seega ei ole eespoolkäsitletud tõendid kohtu arvates seostatavad maksuteadetes märgitud maaüksusega. Igasugused tõendid Transoil Service OÜ maakasutuste olemasolu kohta aadressidel Kuperjanovi 1, Viljandi 1 ja Viljandi 3 Valga linn kohtu käsutuses puuduvad. Seetõttu kohus leiab, et hageja maamaksunõue nimetatud maaüksuste osas ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
63.Isikukontoridadest ja 14.04.2006 saldopäringust tulenevalt on hageja perioodil 1999 lõpp kuni 2008 maamaksu määranud kokku 30 083 krooni ulatuses. Nagu kohus eespool leidis, on tõendatud on hageja maamaksu nõue perioodil alates 1999 kuni 2008 üksnes kokku 17574 krooni ulatuses. 12 509 krooni ulatuses ei ole kohtu arvates maamaksunõue tõendatud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja maamaksunõue kuulub tunnustamisele 6597 krooni ulatuses ( 35719-16613-12509).
Sotsiaalmaks ja kinnipeetud tulumaks
64.Valga Maakonna Maksuameti 23.09.1999 nõudeavaldusest ( IV kd tl 200-201) nähtuvalt sisaldas maksuhalduri nõue kinnipeetud tulumaksu 219 778 krooni ja sotsiaalmaksu 750 615 krooni. Hagiavalduse sisust ja 14.04.2006 saldopäringu (I kd tl 62-64) ja isikukontoridadest kinnipeetud tulumaksu ja sotsiaalmaksu kohta ( IV kd tl 177-182) nähtub, et hageja nõue käesoleval ajal on sama suur. Isikukontoridadest nähtub ka, et peale Transoil Service OÜ (pankrotis) pankrotiotsuse tegemist on kummagi maksu osas toimunud nii määramisi kui
24 (32)
laekumisi. Kuna hageja nõue võrreldes juba varemtunnustatud nõudega pole suurenenud, puudub kohtu arvates vajadus hageja nõuet tunnustada sotsiaalmaksu ja kinnipeetud tulumaksu osas.
65.Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõuet maksude osas tuleb tunnustada kokku summas 3 197 627 krooni sh käibemaks 2 742 052 krooni, ettevõtte tulumaks 448 978 krooni, maamaks 6597 krooni. Intress
66.Hageja intressinõue hagiavalduse kohaselt on 12 414 433 eurot. Hageja on esitanud intressinõude arvutuskäigu ( I kd tl 65-66). Lisaks sisalduvad andmed intressi kujunemise kohta isikukonto kaartidel erinevate maksuliikide osas ( maamaks IV kd tl 110-112; ettevõtte tulumaks IV kd tl 173-176, sotsiaalmaks IV kd tl 177-179; kinnipeetud tulumaks IV kd tl 180-182; sotsiaalmaks VI kd tl 28-30). Hageja on 21.08.2013 selgitanud ( IV kd tl 105-106), et 1999.aasta nõude summad kajastuvad 14.04.2006 nõuete saldos, sealhulgas kajastub nõuete saldo APEX (intressinõue 13-3/2341/14.04.2009 11) väljavõttes varasem intressivõlg kommentaarides „Tasumata intress 31.01.2006“. Apexi intressiarvestus ei kajasta enne 31.01.2006 tekkinud intressi kujunemist. 23.09.1999 esitatud nõudeavalduse intressi summa sisaldub Apexis ridade "31.1.2006 algsaldo intressivõlg (või osa sellest)" sees. Nimetatud read näitavad, milline oli intressi saldo 31.01.2006 seisuga. Seisuga kuni 31.01.2006 kajastub võlg ning intressisaldo käesoleva selgituse juurde lisatud isikukontoridadel. Hageja selgitab et isikukontoridadel arvestatud intressi lõppsaldo seisuga 31.01.2006 kajastub kommentaarides „Tasumata intress 31.01.2006“ Asjaolu, et intressi arvestatakse kuupäevade seisuga - 01.02.2006 kuni 22.05.2006 kokku 111 päeva eest algsummalt 7 034 617 krooni summas 468 505, 49 krooni; - 23.05.2006 kuni 21.08.2006 kokku 91 päeva eest algsummalt 7 034 551 krooni summas 384 086, 48 krooni; - 22.08.2006 kuni 16.11.2008 kokku 818 päeva eest algsummalt 7 034 540 krooni summas 3 452 552, 23 krooni; - 17.11.2008 kuni 14.04.2009 kokku 149 päeva eest algsummalt 7 034 540 krooni summas 0 krooni; nõudelt KMD/MO 12., kuigi 21.12.2005 nr 12-5/112 maksuotsusega tasumiseks määratud summat isikule kogu summas ei tagastatud, ei tähenda seda, et intressi arvestus oleks ebaõige. Intressinõude arvestamine 21.12.2005 nr 12-5/112 maksuotsusega tasumisele määratud summast konkreetsel juhul on tingitud sellest, et see summa, mida isikule ei tagastatud, läks vanemate nõuete s.o 1999.aastal kaitstud võla katteks ning piltlikult tekkis varasem 1999.aasta nõue uuesti tasumiseks alates maksuotsuse määramise sisestamisest. Seni kui maksuotsusega polnud määramist, oli maksukohustuslasel sisuliselt varasema pankrotivõla osa tasutud nn enammakse näol, mis läbiviidud revisjoni tulemuste tagajärjel alusetuks osutus.
67.Kohtu arvates hageja esitatud 14.04.2006 saldopäringus ja isikukontokaartidel on intressi kujunemine jälgitav ning kohtul ei ole kahtlusi hageja arvestuste õigsuses. Tulenevalt asjaolust, et hageja kogu intressi nõudest 12 414 433 krooni on varemtunnustatud 1 200 989 krooni, järeldub, et hageja käesolevas menetluses nõuab nõude tunnustamist intressi osas sisuliselt 11 213 444 krooni ulatuses. Olukorras, kus kohus on lugenud tõendatuks Transoil Service OÜ (pankrotis) maksuvõla osaliselt, tuleb vastavalt vähendada ka intressi. Seoses maamaksuvõla vähendamisega 12509 krooni ulatuses vähendab kohus intressi järgmiselt, võttes arvesse hageja esitatud isikukontokaartidel maamaksu kohta ja 14.04.2009
25 (32)
saldopäringus märgitud need maksusummad, mille tasumise kohustust kohus vastavalt eespooltoodud põhjendustele ( käesoleva otsuse p-d 59-63) ei tuvastanud: Kuupäe Määram Periood v ine 15.11.19
15.11.19
15.11.19
Kokku 711 16.11.1999 15.05.2000 15.05.20
15.05.20
Kokku 675 16.05.2000 15.08.2000 15.08.20
15.08.20
Kokku 674 16.08.2000 15.11.2000 15.11.20
15.11.20
15.11.20
15.11.20
Kokku 1430 16.11.2000 16.04.2001 16.04.20
16.04.20
16.04.20
Kokku 956 17.04.2001 16.07.2001 16.07.20
16.07.20
16.07.20
Kokku 954 17.07.2001 15.10.2001 15.10.20
Päevade arv
Intress (x 0,06%)
Dokumendi kuupäev ja sisu 27.05.1999; 82.854 1999 maamaksu määramine 27.05.1999; 82.854 1999 maamaksu määramine 27.05.1999; 82.854 1999 maamaksu määramine
68.Seega tunnustab kohus hageja nõuet intressi osas 11 212 478,22 krooni ulatuses ( 12 414 433- 1 200 989 - 965,78).
69.Poolte vahel on olnud muuhulgas ka vaidlus hageja nõude kujunemise üle seoses 2002 toimunud kompromissi kehtestamisega ja selle hilisema tühistamisega 2008. Kohus nõustudes hageja seisukohaga leiab, et kompromiss ei piira hagejal nõude esitamist. Nagu kohus eespool tuvastas, lõpetati Transoil Service OÜ pankrotimenetlus Tartu Maakohtu 29.07.2002 määrusega, millega kinnitati võlausaldajate 27.07.2002 kompromissiotsus. Kompromiss tühistati Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2008 määrusega. Seega kompromiss enam õiguslikult ei kehti ning hagejal ei ole sellest tulenevaid piiranguid oma nõude esitamisel. Vastupidisel juhul tekiks kohtu hinnangul olukord, kus kompromissi sõlmimisel ja selle hilisema täitmata jätmise korral vabaneb võlgnik põhjendamatult igasugustest kohustuste tähtajaks täitmata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest ( intress, viivis vms), mis muudel juhtudel (väljaspool pankrotimenetlust) kohustust rikkunud poolele laienevad.
70.Ka ei ole hageja intressinõuet esitanud aja eest, mil Transoil Service OÜ oli pankrotis. Isikukontokaartidest nähtuvalt on intresse korrigeeritud 2002 suvel.
71.Seoses kostjate vastuväitega, et hageja nõutav intress ületab põhivõlga, märgib kohus järgmist. Käesoleval ajal kehtiva MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt intressi arvestamine peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. MKS § 168-2 kohaselt MKS § 119 lõike 1 punkti 5 ei kohaldata kuni 01.01.2011 arvestatud maksunõuet ületava intressisumma osas, kuid intressi arvestamist ei jätkata. Transoil Service OÜ (pankrotis) maksuvõlg on tekkinud enne 01.01.2011, mil ei olnud piirangut intressi arvutamisele. Seetõttu kohus leiab, et puudub alus intressi vähendamiseks põhjusel, et see ületab põhivõlga. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul kohaldatav kohtupraktika, mille kohaselt põhinõuet ületavat viivisenõuded jäetakse rahuldamata, kui hageja ei tõenda kahju tekkimist. Selline kohtupraktika on kujunenud võlaõiguslike suhetest tulenevate nõuete puhul. Käesoleval juhul on tegemist maksuõigussuhtest tuleneva nõudega. Nagu kohus eespool leidis, on seadusandja piirangud intressi arvutamisele kehtestanud alles suhteliselt hiljuti, kusjuures mitte tagasiulatuvalt.
72.Eeltoodust tulenevalt tunnustab kohus hageja nõuet kokku 14 410 105,22 krooni ( so 920 973,58 eurot) ulatuses sh maksuvõlg 3 197 627 krooni ( so 204 365,61 eurot) ja intress 11 212 478,22 krooni ( so 716 607,97 eurot).
73.14.04.2009 nõudeavalduses ( I kd tl 7-8) on hageja palunud oma nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel teise järgu nõudena. Samas on hageja ka ise möönnud, et nõudeavaldus ei ole esitatud PankS §-s 190 lg 6 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul alates kompromissi tühistamise ja pankrotimenetluse taastamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes, kuid hageja on lugenud nõude esitamise kahekuulist tähtaega alates kompromissi tühistamise ja pankrotimenetluse taastamise asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest. PankrS § 153 lg 1 p 2 kohaselt rahuldatakse teises järgus muud võlausaldajate 29 (32)
tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. PankrS § 153 lg 1 p 3 kohaselt rahuldatakse kolmandas järgus tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. PankrS §-s 102 lg 2 on sätestatud, et kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Täiendava nõuete kaitsmise 17.08.2009 koosoleku protokollist nähtuvalt ( I kd tl 67-68) nõude esitamise tähtajast kinnipidamise osas ei ole keegi koosolekul vastuväidet esitanud, mistõttu ei ole ka tähtaja ennistamise küsimust lahendatud ning nõude on pankrotihaldur pannud kaitsmisele teise järgu nõudena. Sellises olukorras peab kohus põhjendatuks hageja nõuet tunnustada teise järgu nõudena. Otsuse põhjendused muude kostjate vastuväidetega seoses
74.Seoses kostjate vastuväitega, et Eesti kroon ning käibemaksumäär ei ole olnud seaduslikult kehtestatud, märgib kohus järgmist. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis 27.03.1991 vastu seaduse Eesti Vabariigi rahareformi komitee moodustamise kohta. Selle seaduse kohaselt on rahareformi komiteel õigus otsustada kõiki rahareformiga seotud küsimusi, kusjuures otsused vormistatakse dekreetidena ja need on täitmiseks kohustuslikud kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Kostjad on väitnud, et rahareformi komitee dekreete Eesti krooni kehtestamise kohta ja käibemaksumäära kehtestamise kohta pole allkirjastatud, president välja kuultanud ega avaldatud. Oma väite tõendamiseks on kostjad esitanud koopia Eesti Vabariigi rahareformi komitee 19.06.1992 dekreedist nr 035 ( IV kd tl 86). Nimetatud koopial puuduvad tõepoolest allkirjad ja on vaid Eesti Panga üldosakonna pitseri jäljend. Kohtu arvates ei anna nimetatud koopia alust järeldada, et Eesti Vabariigi Rahareformi Komitee dekreedid olidki allkirjastamata. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et niivõrd ulatuslikku reformi viidi Eesti Vabariigis läbi ilma igasuguse õigusliku aluseta. Eesti Vabariigi põhiseadus, mille §-d 107 ja 108 näevad ette seaduste väljakuulutamise presidendi poolt ja avaldamise Riigi Teatajas, jõustus 03.07.1992. Selleks ajaks oli Eesti kroon juba kehtestatud.
75.Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et käibemaksumäära pole seaduslikult kehtestatud. Hageja nõude aluseks oleval perioodil kehtisid 13.06.2001 vastuvõetud käibemaksuseadus (jõustus 01.01.2002), mille §-s 17 lg 1 oli kehtestatud käibemaksumääraks 18 % maksustatavast käibest ning 10.12.2003 vastuvõetud käibemaksuseadus ( jõustus 01.05.2004), mille §-s 15 lg 1 oli kehtestatud käibemaksumääraks 18 % maksustatavast käibest. Kostjate viidatud Rahareformi Komitee 19.06.1992 dekreet nr 035 ei ole seega üldse asjassepuutuv.
76.Seoses kostjate väitega, et hageja nõuab sama maksuvõla tasumist erinevates menetlustes märgib kohus järgmist. Kohtule teadolevalt (andmed Kohtute Infosüsteemist KIS) on R. P. Tartu Maakohtu 10.01.2011 otsusega asjas 1-07-2186 tõepoolest välja mõistetud Eesti Vabariigi kasuks OÜ Gillian ja OÜ Transoil Service käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise tulemusena maksukohustuslastele alusetult tagastatud 1 640 693 krooni. Kohtu hinnangul saab olukorras, kus äriühinguga seotud füüsiliselt isikult on äriühingule alusetult tagastud maks kohtuotsusega välja mõistetud ning pankrotimenetluses nõutakse maksuvõlga äriühingult endalt, lugeda kumbagi solidaarvõlgnikeks VÕS § 65 lg 1 mõttes. Solidaarvastutust ei välista võlausaldaja õigust nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Küll aga ei saa võlausaldaja VÕS §-st 67 lg 1 tulenevalt võlausaldaja täitmist nõude teistelt võlgnikelt, kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud.
30 (32)
IV Otsuse põhjendused menetluskulude jaotuse ja tsiviilasja hinna osas
77.Vastavalt TsMS §-le 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi on rahuldatud tunduvalt suuremas ulatuses kui jäetud rahuldamata, peab kohus põhjendatuks menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõude 14 423580 krooni on kohus rahuldanud 14 410 105,22 krooni so 99,91 % ulatuses. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust ( peaaegu 100 % ) peab kohus põhjendatuks menetluskulud täielikult jätta kostjate kanda. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. 12.2004 määruses asjas 3-2-1-153-04 on selgitatud, et juhul, kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neilt reeglina kogu asjas vajalik ja põhjendatud kohtukulu välja mõista solidaarselt, kui nad teostavad hagejaga ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hageja vastu. Kuna kostjad käesolevas asjas on hageja nõudele ühiselt täielikult vastu vaielnud, jätab kohus menetluskuud kostjate kanda solidaarselt. Käesolevas otsuses esitab kohus vastavalt TsMS §-le 173 lg 1 üksnes menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.
78.Üheks käesoleva asja menetluskuluks on riigilõiv, mille tasumisest hagi esitamisel oli hageja tulenevalt TsMS §-st 145 vabastatud. TsMS §-s 179 on sätestatud, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigilõivu kostjatelt väljamõistmise küsimuse peab kohus otstarbekaks jätta lahendamiseks TsMS §-s 179 lg 1 sätestatud korras peale käesoleva otsuse jõustumist.
79.TsMS § 442 lg 1 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära märkida tsiviilasja hind. Tsiviilasja hinda käesolevas asjas ei ole kohus varem määranud. Kuna hageja oli hagi esitamisel TsMS §-st 145 tulenevalt riigilõivu tasumisest vabastatud, ei omanud tsiviilasja hind hagi menetlusse võtmise hetkel ka määravat tähendust. Käesoleval ajal kehtiva TsMS §-de 132 lg 1-1 ja lg 4 p 9 kohaselt on pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõudel kindel hagihind so 3500 eurot. Tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse TsMS § 123 kohaselt aluseks hagi esitamise aeg. Käesolev hagi on kohtule esitatud 04.09.2009. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.10.2009 määruses asjas 3-2-1-120-09 on selgitatud, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Selleks on kohtul tulenevalt PankrS § 106 lg-st 4 ja §-st 84 nt võimalik analüüsida pankrotihalduri ettekannet võlausaldajate esimesel koosolekul. PankrS § 126 lg 1 kohaselt koostab haldur pärast pankroti väljakuulutamist võlgniku vara nimekirja, milles märgib vara koosseisu, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa. Sama paragrahvi 6. lõike järgi esitab haldur selle nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. PankrS § 127 lg 1
31 (32)
kohaselt teeb haldur võlausaldajate esimesel koosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus saab hinnangus toetuda ka muudele pankrotimenetluse dokumentidele, nt nõuete kaitsmise koosoleku protokollile vms. Lisaks on kohtul TsMS § 136 lg 2 järgi õigus nõuda menetlusosalistelt tõendeid, nt pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta.
80.Kohus tegi oma 20.06.2013 kirjas ( IV kd tl 96) pooltele ettepaneku esitada oma seisukoht tsiviilasja hinna osas ja esitada tõendid asjaolu kohta, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. 01.08.2013 kohtuistungil avaldasid pooled arvamust tsiviilasja hinna osas. Nii leidis hageja esindaja ( IV kd tl 102 pöördel-103), et hagi hinna määramisel tuleks lähtuda reaalselt saadaolevast, milleks on maksukohustuslase enammakse. Kostja TSC Terminal OÜ esindaja A. K. avaldas arvamust, et võiks määrata praegu kehtiva tsiviilaja hinna 3500 eurot. Kostja TNK Eesti OÜ esindaja ja R. P. leidis, et hagi hinnaks saab olla maksuhalduri nõue ettevõtte vastu, kuid see ei ole selge.
81.Käibemaksudeklaratsioonide koondinfost ( V kd tl 175-184), tagastustaotluste infost ja tagastustaotlustest ( VI kd tl 2-27, 31-50) nähtuvalt on Transoil Servic OÜ-l olnud revideeritaval perioodil enammakse, millest osa on tagastatud. Käibemaksudeklaratsioonide koondinfost nähtuvalt 21.12.2005 maksuotsuse koostamise ajaks allesolnud enammakse ei kata isegi enam maksuotsusega määratud maksusummat. Seega ei ole hagejal oma nõuet enam võimalik rahuldada ka enammakse arvel. Kohtule teadaolevalt (andmed Kohtute Infosüsteemist KIS asjas 2-99-141) pankrotihalduri andmetel (11.02.2013 ettekanne) Transoil Service OÜ-l (pankrotis) vara ei ole. Kuna pooltele Transoil Service OÜ pankrotimenetluses osalevate võlausaldajatena on vara puudumine ilmselt teada, peab kohus siinkohal võimalikuks sellele asjaolule viidata. Seega suure tõenäosusega hageja nõue selle tunnustamise korral ei saaks pankrotivara arvelt käesoleval ajal reaalselt rahuldatud. Samas ei ole pankrotimenetlus veel lõppenud, mistõttu hageja nõude rahuldamise lõplik tulemus ei ole teada. Sellises olukorras, kus hüve väärtust, mida hageja on eeldatavalt õigustatud hagi rahuldamise korral saama, on väga raske määrata, peab kohus otstarbekaks tsiviilasja hinna määrata käesoleval ajal kehtiva TsMS §-de 132 lg 1-1 ja lg 4 p 9 kohaselt so määrates tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.