Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EE062200221059223099 tasutud riigilõiv summas 25 (kakskümmend viis) eurot ITM Inkasso OÜ, registrikood 11100041, kontole nr EE172200221026942756 Swedbank AS.

3 (10)

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha 4 (10)

kohtuistungit pidamata. Hageja on esitanud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega, juhul kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata (tl 24 pöördel). Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike Teadeannete vahendusel, teade on avaldatud 20.09.2016. a (tl 57). Eelnevalt püüdis kohus menetlusdokumente kostjale kätte toimetada aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx, millisel aadressil on korteri omanik kinnitanud, et kostja ei ela sellel aadressil ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile teadaolevale aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x, kus korteriomanik on samuti kinnitanud, et kostja ei ela sellel aadressil. Teavitus on edastatud ka e-posti aadressidel [email protected] (puudub vastus), . @hotmail.com (kiri ei lähe läbi), [email protected] (aadress kehtetu). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri andmetel on politsei registris J. R. kontaktaadressiks alates 14.03.2015 registreeritud xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx, Tartu maakond ning kontakttelefoniks telefoninumber xxxxxxxx. Hilisemad viited J. R. kontaktandmete kohta politsei registris puuduvad. Tulenevalt TsMS § 317 lg 5 saab menetlusdokumendid lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise teates oli kohus määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks.

5 (10)

TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja nõude aluseks on Placet Group OÜ ja kostja vahel 25.10.2015. a sõlmitud laenuleping nr xxxxxxxx, millest tulenevad nõuded kostja vastu on Placet Group OÜ loovutanud hagejale. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6, 113 lg 1, 397 lg 1, 401 lg 1 ja 3 ja TsMS § 367. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 401 lg 1 järgi kohustub krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi 3. lõike alusel kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 6 (10)

VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p

kohaselt on asja läbivaatamise kulud mh menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis 7 (10)

ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna 231 euro väljamõistmist, millest 75 eurot on riigilõiv, 120 eurot õigusabikulud ja 36 eurot maksekäsu kiirmenetluses kohtutäituri vahendusel dokumentide edastamise kulu. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot (tl 1 pöördel ja tl 42). Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega on põhjendatud mõista kostjalt menetluskuluna välja 75 eurot. Hageja on taotlenud kohtutäitur Aive Kolsarilt menetlusdokumentide kättetoimetamist kostjale. Kohtutäitur on esitanud aruande kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuste kohta (tl 11-12). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud mõista kostjalt menetluskuluna välja 36 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja menetluskuludest

eurot moodustavad õigusabikulud. Arvestades õigusabi mahtu, mis Civilis Õigusbüroo OÜ poolt hagejale esitatud arve (tl 43) kohaselt seisnes tõendite kogumises ja analüüsimises ning hagiavalduse 8 (10)

koostamises ja kohtule edastamises, on kohtu hinnangul tasu nimetatud toimingute eest summas 120 eurot (sh käibemaks) põhjendatud. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline tulenevalt TsMS § 174 lõikest 10 kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja ei ole seda kinnitanud, mõistab kohus lepingulise esindaja tasu välja käibemaksu arvestamata, seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 211 (75+100+36) eurot. Hageja on hagiavalduses esitanud kohtule avalduse enammakstud riigilõivu summas 25 eurot tagastamiseks hageja kontole (tl 24). TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tagastab kohus riigilõivu enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esineb alus enamtasutud riigilõivu, so 25 euro tagastamiseks hageja kontole. Kohtuotsuse tunnistamine

teatavakstegemine

ja

täidetavaks

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile ning kohtule ja hagejale ei ole teada ka kostja asukoht, mida ei ole õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagiavaldus koos lisadega kostjale 9 (10)

avalikult kätte toimetatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 317 lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.