3-2-1-81-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. juunil 2001. a Niina Konstantinova hagi Jevgeni Konstantinovi, Tatjana Grebennikova ja Irina "imanko vastu tehingute tühisuse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 28. mail 2001. a läbi Niina Konstantinova kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. jaanuari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/82/01. Istungist võtsid osa kassaator N. Konstantinova ja tema esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa, vastustaja I. "imanko esindaja vandeadvokaat M. Valge ning vastustaja J. Konstantinov. Juures viibis tõlk L. Lomp. I. Asjaolud ja varasem menetlus Jevgeni Konstantinov võõrandas tema ja Niina Konstantinova abielu lahutamise ja ühisvara jagamise asja Tallinna Linnakohtu menetluses oleku ajal 28. jaanuaril 1999. a abikaasa nõusolekuta Harju maakonnas Vääna-Vitis aiandusühistu "Moodul" krundil nr 32 asuv aiamaja Tatjana Grebennikovale, kes selle omakorda võõrandas Irina "imankole. Niina Konstantionova palus tunnustada nende võõrandamistehingute tühisust ja välja nõuda aiamaja abielu ühisvarasse. PkS § 17 kohaselt on ühisvara võõrandamiseks vajalik mõlema abikaasa nõusolek. Teine võõrandamistehing on kehtetu seetõttu, et T. Grebennikoval ei olnud õigust nimetatud vara käsutada. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi TsÜS § 61 lg 1, § 66 lg-te 2, 3 ja 5 ning PkS § 17 lg 4 alusel. Kohus tuvastas, et aiamaja on vastavalt PkS §-le 14 lg 1 abikaasade ühisvara. PkS § 17 lg 4 kohaselt ei või abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja võõrandada teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Hageja ei ole andnud nõusolekut aiamaja müümiseks. J. Konstantinovi ja T. Grebennikova vahel sõlmitud ostu-müügileping on seadusega vastuolu tõttu tühine ning kehtetu algusest peale. I. "imankol ei tekkinud omandit aiamajale, kuna T. Grebennikova õigusliku aluse puudumisel aiamaja omanikuks ei saanud ning seetõttu tal ei olnud õigust seda võõrandada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus tühistas 4. jaanuaril 2001. a linnakohtu otsuse materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu ning jättis hagi rahuldamata. Õige ei ole linnakohtu järeldus, et vaidlustatud ostu-müügilepingud on seadusega vastuolus. PkS § 17 lg 4 keelab abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuluvat vallasasja võõrandada ja pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Võõrandamise all peetakse siin silmas asja käsutamist. Abikaasa ei või ühisomandis oleva asja omandit üle anda ilma teise abikaasa nõusolekuta. Võlaõigusliku lepinguga võtab müüja endale üksnes kohustuse omand üle anda. Omandi üleandmiseks sõlmivad pooled aga asjaõigusliku lepingu. Väär on ka kohtu järeldus, et seadus keelab
isikul, kes ei ole asja omanik, sõlmida selle asja suhtes võlaõiguslikke kokkuleppeid. Kohus ei ole viidanud seaduse sättele, mis keelaks selliste lepingute sõlmimise. Seega tuleb N. Konstantinova hagi J. Konstantinovi ja T. Grebennikova vahel ning T. Grebennikova ja I. "imanko vahel sõlmitud ostumüügilepingute kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Vastuolu tõttu PkS § 17 lõikega 4 on tühine J. Konstantinovi ja T. Grebennikova vahel sõlmitud asjaõiguslik leping aiamaja omandi üleandmise kohta. T. Grebennikova ei saanud aiamaja omanikuks, kuid temalt ei ole võimalik aiamaja välja nõuda, sest ta on selle edasi müünud ja üle andnud I. "imankole, kes on heauskne omandaja. AÕS § 95 lg 1 võimaldab asja heauskselt omandada ka mitteomanikult. Hageja ei ole väitnud, et I. "imanko oleks pahauskne või et esineksid AÕS § 95 lg-s 3 sätestatud heauskset omandamist välistavad asjaolud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Hageja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu ja saata asi samale apellatsioonkohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse täies ulatuses ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata, kuigi apellatsioonkaebuse esitas ainult I. "imanko. Samuti ei tõstatatud apellatsioonkaebuses heauskse omandamise küsimust. Väljudes sellega asja läbivaatamise piiridest, rikkus ringkonnakohus TsMS §-s 319 lg 1 sätestatut. Ringkonnakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Arusaamatuks jääb kohtu seisukoht, et seadus ei keela isikul, kes ei ole asja omanik, sõlmida selle suhtes võlaõiguslikke kokkuleppeid. Abikaasad on ühisomandi kaasomanikud. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega ei saa keegi teine peale omaniku sõlmida omandi suhtes võlaõiguslikke kokkuleppeid. PkS § 17 lg 4 kohaselt abikaasade ühisvara suhtes võlaõigusliku lepingu sõlmimiseks on abikaasal vajalik teise abikaasa kirjalik nõusolek. Hageja ei ole andnud nõusolekut aiamaja võõrandamiseks. AÕS § 95 lg 3 kohaselt asja heauskset omandamist ei toimu, kui asi on omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kuna aiamaja läks hageja valdusest välja tema tahte vastaselt, siis PkS § 17 lg 4 on võlaõigusliku tehingu tühiseks tunnistamise aluseks ja TsÜS § 61 lg 1 asjaõigusliku tehingu tühiseks tunnistamise aluseks. III. Vastused kassatsioonkaebusele Kostjad J. Konsantinov ja I. "imanko vaidlesid kassatsioonkaebusele vastu. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus on jätnud asja õigesti lahendamiseks tähtsad asjaolud tuvastamata. Sellega rikkus ta TsMS § 227 lg 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ja 330 lg 4, mis näeb ette märkida otsuses ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsK §-s 242 kohaselt kohustub ostu-müügilepingu järgi müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Vallasomand
tekib AÕS § 92 järgi vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. PkS § 17 lg 4 keelab abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja võõrandada teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Seda keeldu rikkuv leping on TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine. J. Konstantinovil aiamaja võõrandamiseks - omandiõiguse üleandmiseks - hageja nõusolek puudus. Seega ei saanud T. Grebennikoval omandiõigust aiamajale tekkida. Kuigi T. Grebennikova ei olnud õigustatud omandit aiamajale üle andma, võis I. "imanko omandada selle AÕS § 95 lg 1 alusel heauskselt, kui ei esine heausksust välistavad pahausksust või kui aiamaja väljus hageja valdusest tema tahte kohaselt. Omandajat loetakse pahauskseks, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Pahauskselt omandajalt võib asja igal ajal välja nõuda (AÕS § 95 lg 2). Isik, kes omandas asja üleandmisega heauskselt, on omanik selle oma valdusesse saamise ajast, kuigi võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma, üksnes tingimusel, kui see ei ole omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud (AÕS § 95 lg 3). Omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljaläinud asja võib heauskselt valdajalt välja nõuda, kui valdaja ei ole asja omandanud igamisega (AÕS § 95 lg 4). Ühisomandile kohaldatakse AÕS § 70 lg 4 kohaselt kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PkS § 17 lg 1 sätestab, et abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Valdus on AÕS § 32 järgi tegelik võim asja üle ja § 33 lg 1 kohaselt valdajaks isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdus loetakse AÕS § 39 lg 1 alusel lõppenuks, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Mööduv takistus või katkestus tegeliku võimu teostamisel valdust ei lõpeta (AÕS § 39 lg 2). Linnakohus rahuldas hagi aiamaja I. "imankolt väljanõudmises. Hagi rahuldamata jätmisel pidi ringkonnakohus tagama protsessiosalistele asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamise võimaluse (TsMS § 171 lg 1). Sellisteks asjaoludeks on: millal ja mis asjaoludel kaotas hageja valduse aiamajale; kas T. Grebennikovale anti valdus aiamajale üle, kes selle talle üle andis ning kellelt sai aiamajale valduse I. "imanko. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada aiamaja hageja valdusest väljumise asjaolud ning hinnata hageja väiteid I. "imanko pahausksusest. Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. jaanuari 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Niina Konstantinovale 23. jaanuaril 2001. a tasutud kautsjon 900 (üheksasada) krooni. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.