Vaheotsus
Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-07-20107
Kohtuasi
N T hagi A T, J V ja Narva Hooneühistu Tšaika vastu omandiõiguse tunnustamise ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes 100 000 /sada tuhat/ krooni Hageja: N T (ik XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja: Marina Dubovskaja (FIE Marina Dubovskaja, asukoht Vaksali 19-22; 20308 NARVA) Kostja I: A T (ik XXX, elukoht: XXX) Kostja II: J V (ik XXX, elukoht: XXX) Kostja II esindaja: Sergei Belov (asukoht Juhkentali 5; 20308 NARVA) Kostja III: Narva Hooneühistu Tšaika (reg.kood 80033580, asukoht: Grafovi 1-31, 20309 Narva) Kostja III seaduslik esindaja: Leonid Nesterenko Hagimenetlus 11.03.2009, avalik kohtuistung Istungisekretär Jelena Šilina, tõlk Tatjana Artemjeva Hageja ja tema esindaja, kostja I, kostjate II ja III esindajad
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungil osalenud isikud
Edasikaebamise kord
Tamara Šabarova
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §
Tsiviilasi nr 2-07-20107
633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
N T esitas Viru Maakohtule 24.05.2007.a hagi A T, J V ja Garaažiühistu Tšaika vastu omandiõiguse tunnustamise ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja A T abielus alates 19.08.1978. Abielusuhted lõppesid 1998 a. Abikaasade ühisvara koosseisus oli garaažiboks garaažiühistus Tšaika, aadressil Narva linn, Kose 22. 12.08.2000.a kostja A T ja tema elukaaslane kostja J V valmistasid võltsitud avalduse hageja nimel, milles too väljendas nõusolekut garaaž müüa ja samuti avalduse võtta garaažiühistu liikmeks V seoses garaaži ostuga, hagejat aga arvata garaažiühistu liikmete hulgast välja seoses garaaži müügiga. Selle tagajärjel J V omandas 21.08.2000 ebaseaduslikult garaažiboksi nr 128 Narva garaažiühistus Tšaika. A.T sai J. V kasu suuruses 17 000 krooni (tol ajal garaažiboksi maksumus). Hageja pöördus politseisse avaldusega, mille alusel alustati A. T ja J. V suhtes kriminaalasi. Narva Linnakohus tegi 19.04.2005. otsuse (kriminaalasi nr 1-159/04). Kohus otsustas: tunnistada A T ja J V süüdi KrK § 143 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada neid ühe aastase vangistusega 3-aastase katseajaga. Garaažiühistu Tšaika juhatuse esimees Leonid Nesterenko oli teadlik nii hageja avaldusest, kui ka kriminaalmenetluse algusest ja tulemusest. Ta oli ülekuulatud antud asjas tunnistajana. Kohtuotsus jõustus 07.09.2005.a. Jaanuaris 2006.a esitas hageja GÜ Tšaika juhatusele avalduse nõudega tagastada talle kohtuotsuse alusel garaažiboks: välja arvata J. V GÜ liikmetest ja võtta hagejat liikmeks. Avaldusele lisati kohtuotsuse koopia, millest nähtub, et garaažiboksi J. V üleandmine on tühine tehing. Kõik saadu tühise tehingu järgi tuleb tagastada. Vaatamata sellele GÜ juhatuse esimees Leonid Nesterenko suuliselt vastas hagejale keeluga, kirjalikult aga ei vastanud üldse. 24.04.2007. veel kord pöördus hageja GÜ Tšaika juhatusele nõudega tagastada garaažiboks, avaldusele lisas veel kord kohtuotsuse kriminaalasjas otsuse koopia ja kohtu seletuse koopia (29.03.07. nr 2-03-49-280/1153507) aga GÜ esimees L.Nesterenko ei soovinud isegi rääkida hagejaga. Praegu J. V alates 2000 aastast siiani ebaseaduslikult kasutab garaažiboksi. Garaažiühistu Tšaika ebaseaduslikult kaitseb J. V: vaatamata hageja pöördumistele ja see fakt, et GÜ-1 on teada kriminaalasjas jõustunud otsusest, GÜ juhatus siiski esitas Mittetulundusühistute registrisse andmed J. V kohta ja praegu ta on GÜ osaku omanik ja ühistu liige. Samuti GÜ juhatus keeldub läbi vaadata hageja avaldusi. Hageja leiab, et praegu garaažiboks maksab vähemalt 100 tuhat krooni. Eeltoodu alusel palub hageja:
Tsiviilasi nr 2-07-20107
Kostja A T: hageja ja kostja A. T on abikaasad. Haginõuete alustest nähtub, et hagi on esitatud, et kaitsta abikaasa õigust vallata, kasutada ja käsutada abikaasade ühisvara. Haginõuded garaažiboksi tagastamise kohta abikaasade ühisvara hulka ei kuulu rahuldamisele. Kostja A.T oli abikaasade ühise vallasvara võõrandamise hetkel garaažiühistu liige. Hageja ei ole kunagi olnud garaažiühistu liige. Tehingu on kostja A. T teinud kooskõlas garaažiühistu põhikirjaga. Perekonnaseaduse § 17 lg 3 järgi, kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallaasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Järelikult ei ole käesoleval juhul rikutud hageja õigust abikaasade ühisvara võõrandamisele. Käesoleval juhul tuleb hageja õigusi kaitsta abikaasade ühisvara jagamise vaidluse lahendamisel (tsiviilasi nr 203-49). Hageja nõuab põhjendamatult tagastada müügilepingu ese abikaasade ühisvara hulka, sest tema ei olnud lepingupool (müüja või ostja). Tehingu tegemise hetkel oli garaažiboks abikaasade vallasvara. Perekonnaseadus ei näe ette kohustust küsida abikaasa nõusolekut abikaasade ühise vallasvara müümisele. Ülaltooduga seoses kostja palub jätta menetlusse võtmata hagiavaldus kostja A. T vastu, sest kohtu menetluses on juba samade poolte vahel tsiviilasi sama eseme kohta ja samal alusel. Kostjal ei ole taotlusi. Kostja ei nõua tsiviilasja suulist menetlemist. Juhul, kui kohus menetleb tsiviilasja suuliselt, palub kostja kaasata menetlusse kohtutõlk. Kostja J. V arvamus: Kostja ühineb täielikult vastuväidetega, millised on hagiavaldusele esitanud kostja A. T.Täiendavalt teatab kostja J. V kohtule järgmist. Hageja on ise visalt nõudnud, et kostja oleks temalt garaaži ostnud. Ta rääkis kostja A. T sellest, et müüb kostjale garaaži. Kostja A. T oli garaažiühistu liige. Seaduse kohaselt ei ole abikaasade vallasvara müümiseks hageja nõusolekut vaja, kuid garaažiühistu esimees - kostja L. Nesterenko nõudis, et oleks hageja kirjalik nõusolek. Kuna garaažiboksi müümise hetkel polnud hageja linnas, kostjad olid sunnitud valmistama tema nimel allkirja garaaži müümise nõusolekul. Käesoleval ajal on kostja alates aastast 2004 kinnisvara omanike ühistu Tšaika kinnisvara omanik. Hagis pole nimetatud seaduslikke aluseid, milliste järgi võiks kostjalt omandi ära võtta. Hagejal ei ole õigust vaidlustada üldkoosoleku otsust, mille järgi võeti kostjat vastu garaažiühistu liikmeks. Kolmekuune hagi aegumise tähtaeg, mis kehtib üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ja mida tuleb kohtul kohaldada kostja J. V arvates, kui kohus lahendab küsimust selle kohta, et ..kohustada garaažiühistu juhatus kandma vastavad muutused oma dokumentidesse" on möödunud. Tehingu tegi kostja seaduslikel alustel ja tehing on teostatud ühistu, garaažiühistu liige - kostja A. T ja kostja - ostja vahel. Tehing vormistati seadusega kehtestatud korras. Veel kord teatas kostja kohtule, et hageja andis oma suulise nõusoleku garaažiboksi müümiseks. Tühiseks ei või sel juhul tunnistada kogu garaažiboksi müümise tehingut, vaid hageja vormilise kirjaliku nõusoleku puudumist (enne 2002.a kehtinud TsÜS § 93 lg 4), mis kuidagi ei mõjuta tehingu sisu, sest hageja kirjalik nõusolek on perekonnaseaduse järgi vajalik vaid kinnisvara võõrandamiseks. Tehingu tegemise ajal polnud garaažiboks kinnisvara. Visalt nõudes garaažiboksi hagejale üle anda unustab hageja, et talle kuulub vaid pool abikaasade ühisomandit. Kostja A. T, kes on perekonnaseaduse järgi vaidlusaluse vara teise poole omanik ja garaažiühistu liige, on õigus teha tehinguid vallasvara võõrandamisel enne kehtinud ja käesoleval ajal kehtiva perekonnaseaduse kohaselt. 3(7)
Tsiviilasi nr 2-07-20107
Samadel alustel ei ole põhjendatud nõue välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu. Hagis ei ole hageja kirja pannud kohustusi, milliste kohaselt peab kostja talle saamata jäänud tulu maksma, ega seadust, millest tuleneb see nõue.
N. T seisukoht kostja A.T vastusele: N. T ei ole nõus kostja A T arvamusega, et asja ei tohi menetlusse võtta. A. T väitis, et nagu oleks tsiviilasja nr 2-03-49 raames (A.T hagi N.T vastu ühisvara jagamise nõuedes) menetletakse küsimus garaažiboksi (osaku) jagamise kohta. Kostja A.T eksib, kui leiab, et hageja õigusi ei ole rikutud. Kostja viide, et „perekonnaseadus ei näe ette kohustust küsima abikaasa nõusolekut abikaasade ühise vallasvara müümisele" antud juhul kohane ei ole. Samuti asjakohatu on kostja viide Perekonnaseaduse § 17 lg 3, et kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallaasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Antud juhul ei tohi rääkida hageja eeldatavast nõusolekust, kuna kostjatel oli suurepäraselt teada, et hageja ei ole nõus müüma garaažiboksi. Selle eest olid kostjad A. T ja J. V karistatud krimimnaalkorras, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, kus tuvastati, et tehing on seadusevastane ja tühine. Selle tehinguga hagejale tekitati reaalne materiaalne kahju. Kõik saadu tühise tehingu järgi kuulub tagastamiseks. Hageja palub rahuldada tema haginõuded ja välja mõista kostjatelt tema menetluskulud. J. V viib kohut eksiarvamusse, kui väitab, et teda võeti garaažiühistu liikmeks üldkoosolekul. Tegelikkuses see tehing oli vormistatud A. T ja J. V isiklike lihtkirjalike avaldustega juhatusele esitamisega ja kinnitatud GÜ Tšaika juhatuse otsusega. Kostja J. V eksib, kui leiab, et ta on kinnistu omanik. Tegelikkuses kinnistu omanik on Hooneühistu Tšaika, aga ühistu liikmetel omandis on liikmelisus/osak, mitte kinnistu. Samas kostja A. T ekslikult leiab, et „kummalgi abikaasal on õigus vallasvara võõrandamiseks ilma teise abikaasa nõusolekuta". See on tahtlik faktiliste asjaolude ja Perekonnaseaduse mõiste moonutamine, kuna Perekonnaseadus sätestab, et abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara mõlemapoolsel kokkuleppel. Antud juhul sellist kokkulepet ei olnud. Kostja J. V väide, et hageja ei ole kunagi olnud garaažiühistu liige, on asjakohatu. Vastavalt Perekonnaseaduse §§-dele 14 lg 1; 17 lg 2, on abikaasadel võrdsed õigused ühisvara valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele. Valdus on AÕS § 32 järgi tegelik võim asja üle ja § 33 lg 1 kohaselt valdajaks isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 95 lg 4 (redaktsioonis kuni 2003) nägi ette, et omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljaläinud asja võib isegi heauskselt valdajalt välja nõuda, kui valdaja ei ole asja omandanud igamisega. Pahauskselt omandajalt (antud juhul J.V) aga võib asja igal ajal välja nõuda (AÕS § 95 lg 2). Sellel seisukohal on ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-81-01 (ajamaja ebaseaduslikust valdusest nõudmise vaidlus). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-68-03 viidati, et „ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing ei ole PkS § 17 lg 4 tähenduses üheselt tühine. Riigikohus jääb oma tsiviilasjas nr 3-2-1-81-01 esitatud seisukoha juurde, et selline tehing on TsÜS § 66 lg 2 järgi seadusevastase tehinguna tühine, sh on tühine ka asjaõigusleping. Kui kostjad A. T ja J. V ei saa aru, miks nende vahel sõlmitud tehing on ebaseaduslik ja tühine, siis seletab hageja veel kord, et tehing on ebaseaduslik, kuna nimelt selle sooritamise eest nad olid karistatud kriminaalkorras. Tühine on TsÜS (kehtinud 2000 aastal redaktsioon) § 66 lg 2 kohaselt («seadusega vastuolus tehing on tühine"). Kohtuotsusega kriminaalasjas jäeti hageja tsiviilhagi läbi vaatamata õigusega läbi vaadata hagi tsiviilkorras. TsÜS § 160 lg 3 nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Kostja esindaja ekslikult viidab TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt aegumistähtaeg 3 aastat. Tegelikkuses sama TsÜS § 146 lg 1 järgi kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumisaeg on kümme aastat. Sama seaduse § 155 lg 1 sätestab, et omandiõigusest tulenev väljaandmisnõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. 4(7)
Tsiviilasi nr 2-07-20107
Eeltoodu kohaldatakse aga juhul, kui nõue tegelikult tuleneks tehingust. Antud juhul aga tegemist ei ole tehinguga, kuna tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1). TsÜS § 155 lg 2 järgi omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu. Sama oli sätestatud ka kehtinud kuni 2002.a TsÜS §-s 115 punktides 1 ja 5, mille kohaselt aegumist ei kohaldati kinnistusraamatusse kantud asja õigusest tulenevale nõudele, v.a asjaõigusest tulenev kõrvalnõue (p 1); vallasasja pahauskselt valdajalt väljanõudmise nõudele (p 3). Seega, hageja nõue kostjate vastu ei aegu vastavalt TsMS § 155 lg 2 (võrdne säte oli ka vanas TsMS (RT 1994, 42/43, 889).
Kostja A T: hageja arvamusest nähtub, et vaidlus käib «garaažiboksist (osakust)». Arvamuses kostja vastusele ei sisaldu viidet seaduslikule alusele, millest võiks leida, et ei ole võimalik jagada vara (osak garaažiboksis), mis oli võõrandatud ühe abikaasa poolt abielu kestel Perekonnaseaduse § 19 korras. Hageja teised väited ei lükka ümber Perekonnaseaduse § 17 lg 3 nõudeid selles, et kummalgi abikaasal on õigus vallasvara võõrandamiseks ilma teise abikaasa nõusolekuta. Abikaasade varalised õigused abielu kestel ei saa olla piiratud seaduse vastaselt. Hageja väited selles, et minu ja kostja J.V vaheline tehing on «ebaseaduslik ja tühine» - ei vasta Narva linnakohtu jõustunud otsusele. Eeltoodust lähtuvalt ja vastuses haginõuetele nimetatud põhjustel palun keelduda hagis. Kostja J.V: Kostja ühineb väidetega hageja arvamuses kostja A.T vastuse järgi täies ulatuses. Veelkord tahan nentida, et hageja ise palus, et ma talt ostaksin garaaži. Minule garaaži müümisest rääkis ta kostja A.T. Kostja A.T oli garaažiühistu liige. Vastavalt seadusele ei nõuta abikaasade vallasvara müümise nõusolekut hagejalt, kuid garaažikooperatiivi esimees, kostja L.Nesterenko nõudis hageja kirjalikku nõusolekut. Hagis ei ole märgitud seaduslikke aluseid, mille kohaselt võisin ma omandi kaotada. Tühiseks võib käsitletaval juhul tunnistada mitte kogu tehing garaažiboksi müümisel, vaid hageja kirjaliku nõusoleku formaalne puudumine (kuni 2002.aastani kehtinud TsÜS § 93 lg 4), mis sisuliselt ei mõjuta tehingut, kuna hageja nõusolek vastavalt perekonnaseadusandlusele on vajalik vaid kinnisvara võõrandamiseks. Tehingu tegemise ajal ei olnud garaažiboks kinnisvara. Nõudes garaažiboksi oma omandisse hageja ei mäleta, et talle kuulub vaid pool abikaasade ühisvarast. Vastavalt perekonnaseadusandlusele on kostja A.T vaidlusaluse vara teise poole omanik ning garaažikooperatiivi liige võib teha tehinguid vallasvara võõrandamisel vastavalt kehtinud ja kehtiva perekonnaseadusandlusega. Samadel põhistustel on alusetud nõuded minult saamatajäänud tulu osas. Hageja ei too oma hagis asjaolusid, mille järgi ma pean maksma saamatajäänud kasu, samuti seadust, millest see tuleneb. Hagejal ei ole õigus, kui ta väidab, et kostja ei ole kinnisvara omanik. Garaažiboksi kostja erastanud 2004 aastal. Alates sellest ajast olen ma garaažiboksi omanik, mis on fikseeritud kinnisvararegistris. Narva Hooneühistu Tšaika ei ole kinnistu (garaažiboksi) omanik, kuna on kinnisvara Tšaika kaasomanike esindaja, mille liikmeks on omanik J. V. Vaidlus käib abikaasade ühisvara jagamisest (garaažiboks), mis oli võõrandatud ühe abikaasa poolt abielu kestel. 18.12.2008 kohtuistungil hageja toetas oma haginõudeid ja seletas, et 2000.aastal oli ta abielus A.T. A.T oli hooneühistu Tšaika liige, samal aastal müüs ta maha rahalise osaku selles garaažiühistus J.V, kes oli võetud ühistu liikmeks. Hageja väidab, et ei ole andnud nõusolekut võõrandada osakut kostjale, kostjad J.V ja A.T võltsisid tema allkirja nõusolekuks ja olid selle eest süüdi mõistetud kohtuotsusega. Kostja J.V on Narva Hooneühistu garaažiboksi (kinnistu) omanik. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 sel juhul aegumistähtaeg nõudes, mis on põhistatud sellega, et kostjal A.T puudus õigus ilma hageja nõusolekuta võõrandada osak garaažiühistus, algab alates selle kohustuse rikkumisest kostja A.T poolt, s.t alates 12.08.2000. Nagu on märgitud hagis 5(7)
Tsiviilasi nr 2-07-20107
„12.08.2000 kostjad valmistasid minu nimel" Vastavalt TsÜS § 113 lg 1 (RT 1994,42/43, 889) oli hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Lähtuvalt TsÜS § 146 lg 1 (RT I, 2002,35,216) tehingust tulenev aegumistähtaeg on 3 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Haginõuded on esitatud 2007,aastal, mil seadusega ettenähtud aegumistähtaeg on piiratud 2005.aastaga.
Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõuete ja nende põhjenduste juurde, leidis, et hagi ei ole aegunud. Kostja J. V esindaja S. Belov jäi oma taotluse hagi aegumisest, ja põhjenduste juurde.
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg-st 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 lg 3 järgi ainult hagi aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja J. V esindaja on taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus leiab, et selleks, et tuvastada aegumise tähtaeg ja algus, tuleb kindlaks teha millise nõudega on tegemist, st millise nõude on hageja esitanud. Vaidlustatav müügitehing on sõlmitud 12.08.2000.a ja garaažiboks (osak garaažiühistus) oli tehingu tegemise ajal vallasasi. Praegu endine Narva garaažiühistu Tšaika on Narva Hooneühistu Tšaika. HÜS § 2 lg 1 hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevad liikme õigused ja kohustused (edaspidi liikmesus) on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga. Enne hooneühistuseaduse jõustumist (enne 01.01.2005.a) käsitleti nii elamu- kui ka garaažiühistut mittetulundusühistuna ning nende asutamise ja tegevuse osas kuulus kohaldamisele mittetulundusühingute seadus. Hooneühistu liikmesusena käsitletakse analoogselt varasema elamuühistutele kohaldunud regulatsiooniga hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Liikmesus on õigus (kasutusõigus). Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud.
6(7)
Tsiviilasi nr 2-07-20107
RKTKo 3-2-1-143-03 seisukoha kohaselt PS § 32 näol on tegemist üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele. Sealhulgas hõlmab mõiste "omand" ka raha (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. oktoobri 1997. a lahend asjas nr 3-2-1-116-97). PS § 32 hõlmab ka kinnisasja ostueesõiguse (RKPJKo 3-4-1-1-01). Kui vaadelda kasutusõigust, õigusena, mis on hõlmatud PS § 32 kaitsealaga, on selles tähenduses tegemist omandiõigusega. Liikmesusest tulenev kasutusõigus on võrreldav ostueesõigusega, seega on tegemist omandiõigusega (omandiga). TsÜS § 155 lg 1 kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega hagi on esitatud TsÜS § 155 lg-s 1 ettenähtud tähtajal, mistõttu kostja J. V taotlus aegumise kohaldamisest ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.
Tamara Šabarova Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.