2.Jagada J T ja D J ühisvara ning jätta ühisvara jagamisel kostja omandisse sõiduauto Volkswagen Golf reg.märgiga xxx ning mõista ühisvara jagamisel kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis summas 11450 krooni (üksteist tuhat ükssada nelikümmend viis) krooni.
3.Välja mõista kostjalt D J ́lt riigituludesse riigilõiv 1000 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Riigilõiv tasuda kohtuotsuse jõustumisest 15 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Eesti Ühispangas 10220034796011 või AS Hansapangas 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900078583.
Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Edasikaebe kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hageja nõue ja kostja vastus
1.Hageja J T esitas 26.01.2007.a. Viru Maakohtule hagi kostja D J abielu ajal toimepandud varapettuses (tl 1-3). 27.03.2007.a. määrusega jättis kohus hagi määrusega käiguta, kuna esitatud nõue oli ebaselge (tl 58-59).
2.20. veebruari 2007.a. kohtumäärusega rahuldati J T menetlusabi taotlus ning vabastati ta täielikult riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (tl 39-40). 19. märtsi 2007.a. kohtumäärusega rahuldati J T taotlus riigipoolse menetlusabi andmiseks ning määrati talle riigi õigusabi osutajaks advokaat riigi arvelt riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta (tl 50-51).
3.12.04.2007.a. esitas hageja esindaja kohtule puuduste kõrvaldamise korras avalduse poolte ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli poolte abielu sõlmitud 12.08.2000.a. Abielu ajal 14.10.2000.a. ostsid abikaasad sõiduauto WW Golf reg.numbriga xxx. 24.07.2001.a. müüs kostja auto I P ’le esitades ARK’le valeandmeid, et pole abielus. Auto müügist saadud raha kostja omastas. Hageja palub jagada poolte ühisvara ning kostjalt välja mõista rahaline hüvitis summas 12 500 krooni (tl 62).
4.Kostja oma 22.05.2007.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et auto võõrandamisest saadud raha kasutati perekonna huvides. Kostja vastuse kohaselt määratakse ühisvara koosseis abielusuhete lõppemise seisuga. Poolte kooselu lõppemisel jäi hageja omandusse ühisvara hinnaga üle 36000 krooni. Kuna need nimetatud esemed asuvad kõik hageja valduses, palub kostja hagejalt välja mõista poole ühisvara maksumusest summas 18 000 krooni (tl 70-71).
II Kohtuistungid
5.12.06.2007.a. kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja kostja oma kirjalike vastuväidete juurde.
6.13.09.2007.a. kohtuistungil seletas kostja esindaja, et kostja poolt hageja nimetatud auto ostu-müügisummale vastuväidete mitteesitamine ei tähenda, et kostja võtab selle omaks. Kostja väitis kostja ja I P vahel 24.07.2001.a. sõlmitud auto ostu-müügilepingule viidates, et auto müüdi 8000 krooniga. Kostja loobus ühisvara jagamiseks vastuhagi esitamisest.
7.17.09.2007.a. esitas kostja vastuväited kohtu tegevuse peale seoses menetlussätete rikkumisega (tl 96-97).
8.18.10.2007.a. kohtuistungil kohus rahuldas kostja 17.09.2007.a.. vastuväited. Kohus kuulas tunnistajana I P , kes seletas, et ostis kostjalt auto 8000 krooni eest (tl 118).
9.04.12.2007.a. kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde.
III Kohtu põhjendused
10.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning tunnistaja ütlused, uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Kohus tuvastas, et poolte abielu oli sõlmitud 12.08.2000.a. ja abielu lahutati 24.01.2002.a. (tl 15-16).
12.Perekonnaseaduse (PkS) § 18 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust, et sõiduk Volkswagen Golf, registreerimismärk 305TDB, oli soetatud poolte abielu ajal 14.10.2000.a. (tl 5). Kostja oma vastuses (tl 70-71) nimetatud ühisvara 36000 krooni jagamise nõude osas vastuhagi ei esitanud. Seega kuulub poolte jagamisele kuuluvasse ühisvarasse ainult sõiduato Volkswagen Golf, registreerimismärgiga
305TDB.
14.Poolte abielusuhete lõppemise aja kindlaksmääramisel võtab kohus arvesse, et kuigi poolte abielu lahutati 24.01.2002.a., müüs kostja 24.07.2001.a. sõiduki ostu-müügi (omaniku vahetuse) lepingu alusel sõiduki Volkswagen Golf, reg.märgiga xxx I P ́le ja märkis lepingule, et ta ei ole abielus (tl 14, pöördel). Kriminaalasjas nr 02744000001 sisalduva hageja ja kostja vastastamise protokollist nähtub, et kostja ütluste kohaselt ei olnud tal alates 2001.a. augustist hagejaga mingeid suhteid (tl 123-127). Kuna kostja eitas ametlikul dokumendil oma abielu juba 24.07.2001.a., loeb kohus tõendatuks, et poolte abielusuhted olid seisuga 24.07.2001.a. lõppenud.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte ühisvara väärtust hinnata samuti 24.07.2001.a. seisuga. Sel ajal kehtinud asjaõigusseaduse § 29 lg 1-4 kohaselt asja hinnatakse hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi alusel. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Asja väärtuseks loetakse selle harilikku väärtust, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Asja hindamine erilise huvi järgi põhineb kasul, mida valdaja saab oma isikliku olukorra tõttu, või asja eelistamisel valdaja poolt asja iseärasuste pärast või erilisel suhtel asjasse, arvestamata selle kasulikkust.
16.Tunnistaja I P ütluste kohaselt ( tl 118) ja kostja ning I.P vahelise auto ostu-müügi lepingu kohaselt 23.07.2001.a. (tl 120-122) müüs kostja auto 8000 krooni eest. Kohus leiab siiski, et nende tõenditega ei saa kohus selle hinnaga auto hariliku väärtuse hindamisel arvestada.
17.24.07.2001.a. kehtinud perekonnaseaduse § 17 lg 3-4 kohaselt kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallaasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud.
18.24.07.2001.a. kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 1 kohaselt tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Lg 2 kohaselt seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud.
19.Riigikohus on 30.01.2006.a. tsiviilasja lahendis 3-2-1-158-05 märkinud, et endise TsÜS § 66 lg 1 kohaselt heade kommete vastane tehing on seotud õigluse ning moraaliga ning eeldab objektiivset heade kommete vastast käitumist. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Heade kommete vastane on üldjuhul tehing, mille sisu on suunatud üldiselt hukkamõistetud tegevusele või mis piirab suurel määral teist lepinguparterit tema isiklikus või majanduslikus vabaduses, samuti tehing, mille üks pool on sõlminud oma positsiooni ebaausalt ära kasutades.
20.Riigikohtu 20.06.2001.a. lahendi kohaselt tsiviilasjas 3-2-1-81-01 keelas PkS § 17 lg 4 abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja võõrandada teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Seda keeldu rikkuv leping on TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine.
21.Kohus leiab, et kuna kostja võõrandas tema valduses oleva ja tema nimele registreeritud abikaasade ühisomandisse kuuluva registrisse kandmisele kuuluva vallasasja (sõiduauto) ilma teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta ja võltsis selleks oma abieluseisu, siis selline tehing oli heade kommete vastane (tehingu tegemine oma positsiooni ebaausalt ära kasutades), samuti vastuolus seadusega (puudus abikaasa kirjalik nõusolek), mistõttu see tehing on tühisuse tõttu algusest peale kehtetu ja mida ei pidanud täitma (24.07.2001.a. kehtinud TsÜS § 66 lg 1 ja 2). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kostja ja I. P vahelise tehingu andmetega auto turuväärtuse hindamisel tõendite ilmse ebausaldusväärsuse tõttu arvestada.
22.Hageja poolt esitatud Eesti Konjuktuurinstituudi õiendi kohaselt oli Volkswagen Golf mootori töömahuga 1,3 l 40 kW, bensiin, luukpära, uste arv 3, ehitusaasta 1988, keskmine turuväärtus 2001.a. juulis 22900 krooni (tl 131). Kostja ei ole seda hinnangut omapoolsete tõenditega kummutanud. Kostja poolt esitatud Agdeck-Auto AS ja OÜ Polven õiendite kohaselt ei ole sõiduauto hinda ilma ülevaatuseta võimalik kindlaks määrata (tl 138-144).
23.Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja ja kostja ühisvarasse kuuluva sõiduato Volkswagen Golf, registreerimismärk 305TDB, harilik väärtus oli 24.07.2001.a. seisuga 22900 krooni. Hageja väidet selle hinna kohta 25000 krooni loeb kohus mittetõendatuks.
24.PkS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temale teisele abikaasale rahalise hüvituse.
25.Võttes arvesse, et kostja andis poolte ühisvarasse kuuluva sõiduauto valduse 24.07.2001.a. ilma hageja nõusolekuta üle kolmandale isikule, jätab kohus ühisvara jagamisel nimetatud sõiduauto kostjale ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise summas 11450 krooni, so poole (1⁄2) sõiduki harilikust väärtusest 24.07.2001.a. seisuga. IV Menetluskulud
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
27.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
28.TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda omamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
29.Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, mõistab kohus riigilõivu 1000 krooni välja kostjalt riigituludesse.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.