Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-68-03 Otsuse kuupäev Tartu, 16. juuni 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Marek Lobjakase hagi Gunnar Tarmu, Sirje Tarmu, Dagmar Tarmu, Sigrid Tarmu, Ingrid Tarmu, Regina Tarmu ja Ingmar Tarmu vastu korteri valdusest väljanõudmiseks ja korteri vabastamisest keeldumisel korterist väljatõstmiseks ning Gunnar Tarmu vastuhagi Marek Lobjakase vastu korterile omandiõiguse tunnustamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 6. detsembri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1357/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Gunnar Tarmu, Sirje Tarmu, Dagmar Tarmu ja Sigrid Tarmu kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. mai 2003. a Istungil osalenud isikud M. Lobjakas ja tema esindaja, vandeadvokaat A. Junti Resolutsioon
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
6.detsembri 2002. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Mõista välja Gunnar Tarmult 500 krooni M. Lobjakase kasuks kassatsiooniastme kohtukulu.
4.Tagastada Indrek Lillole 6. jaanuaril 2003. a G. Tarmu kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon, 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Marek Lobjakas esitas 15. detsembril 2000. a Tallinna Linnakohtusse hagi Gunnar Tarmu, Sirje Tarmu, Dagmar Tarmu, Sigrid Tarmu, Ingrid Tarmu, Regina Tarmu ja Ingmar Tarmu vastu temale kuuluva korteri asukohaga Tallinn Kihnu 14-59/60 väljanõudmiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest ning palus korteri vabastamisest keeldumise korral tõsta kostjad korterist välja teist eluruumi vastu andmata.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja korteri 5. juulil 2000. a täitevosakonna korraldatud enampakkumisel. Kostjad keelduvad eluruumi vabastamast. Sirje Tarmu oli korteri 7. märtsil 1996. a võõrandanud AS-le Pindi Kinnisvara. Hilisemate tehingute tulemusel koormati korter pandilepinguga ning pandi realiseerimiseks toimuski enampakkumine. Hageja tugines oma nõudes elamuseaduse (ES) § 4 lg-le 1 ja §-le 5 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg-le 1 ja § 80 lg-tele 1 ja 2. Hageja leiab, et kostjatel ei ole õigust korterit kasutada.
3.Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad leiavad, et nad on vaidlusalusesse korterisse sisse kirjutatud ja neil on õigus seda kasutada. Hageja on ise käsitanud kostjaid üürnikena, sest ta on korduvalt soovinud sõlmida nendega uut üürilepingut. Kirjaliku üürilepingu puudumine ei tähenda iseenesest üürisuhte puudumist.
4.12. aprillil 2001. a esitas kostja G. Tarmu vastuhagi, milles palus tunnustada tema omandiõigust Tallinnas Kihnu 14-59/60 asuvale korterile. Tema ja Sirje Tarmu abiellusid 12. mail 1982. a. Vastavalt abikaasade kokkuleppele erastati korter 24. novembril 1995. a Sirje Tarmu nimele. G.
Tarmu ei ole andnud nõusolekut korteri võõrandamiseks. Seetõttu ei ole korter nende ühisomandist välja läinud. Sirje Tarmu poolt Argo Hollole antud volikirjas volitas S. Tarmu viimast korterit müüma, sealhulgas tegema esindatava nimel tehinguid iseendaga. 7. märtsil 1996. a sõlmitud ostumüügilepingu poolteks on aga Sirje Tarmu ja AS Pindi Kinnisvara, keda esindas A. Hollo. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95 lg 2 ja § 103 lg 1 järgi on 7. märtsi 1996. a ostumüügileping tühine, on tühised ka kõik hilisemad korteriga tehtud tehingud.
5.M. Lobjakas vastuhagi ei tunnista. Tallinna Linnakohtu 15. oktoobri 1999. a määrusega jäeti G. Tarmu hagi A. Hollo, AS Pindi Kinnisvara, Sirje Tarmu, notar Peeter Tehveri, Elamuarenduse OÜ ja AS Eesti Ühispank vastu korteri ostu-müügilepingu ning pandilepingu kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata, kuna G. Tarmu ei ilmunud kohtuistungile. Seega loobus G. Tarmu korteri ostumüügitehingu vaidlustamisest ja kinnitas Sirje Tarmu tehtud tehingu õiguspärasust.
6.Tallinna Linnakohtu 10. jaanuari 2002. a otsusega jäeti hagi ja vastuhagi rahuldamata. Kohus leidis, et kostjad kasutavad korterit üürisuhte alusel. Hageja on korduvalt soovinud sõlmida kostjatega uut üürilepingut, kuid kostjatele ebasoodsatel tingimustel. Seetõttu on kirjalik leping jäänud sõlmimata. Kirjaliku üürilepingu puudumine ei tähenda üürisuhte puudumist. Sirje Tarmu müüs oma esindaja A. Hollo kaudu korteri AS-le Pindi Kinnisvara, jäädes korterisse üürnikuna. Eluruumi omandiõiguse üleminekul jääb ES § 34 järgi üürileping kehtima ka uue omaniku suhtes. Kuna kostjad valdavad korterit õiguslikul alusel, siis ei kuulu hagi rahuldamisele AÕS § 80 alusel. Perekonnaseaduse (PkS) § 17 lg 4 keelab abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja võõrandada teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta. Seda keeldu rikkuv tehing on TsÜS § 66 lg 2 järgi tühine. G. Tarmu kirjalikku nõusolekut eluruumi võõrandamiseks ei andnud. Sirje Tarmu poolt A. Hollole antud volikirjast ei tulenenud õigust teha tehing esindatava nimel isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on. Tsiviilseadusliku üldosa seaduse § 103 lg 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust, tühine. G. Tarmu esitas omandiõiguse tunnustamise hagi, samas ei ole ta eluruumi ostu-müügilepingute pool. Lepingu pooleks mitteoleval isikul ei ole õigus lepingut vaidlustada. G. Tarmule ei ole vaidlusaluse korteri omandiõigus kunagi kuulunud. Seega puudub seaduslik alus vastuhagi rahuldamiseks.
7.Tallinna Linnakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonkaebuse hageja M. Lobjakas ja kostja G. Tarmu.
8.M. Lobjakas palus kohtuotsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ning uue otsusega hagi rahuldada. Kohtu järeldus, et poolte vahel on üürisuhe, on ekslik. Kohus ei ole oma seisukohta motiveerinud. Ostu-müügilepingus ei olnud kokkulepet vara jätmiseks kostjate valdusse. Kostjad ei tõendanud korteri kasutamise ja valdamise õiguslikku alust. Kostjad ei muutunud korteri võõrandamise järel sama korteri üürnikeks. Asjaolu, et hageja on avaldanud soovi üürisuhte tekitamiseks, ei ole käsitatav üürisuhtesse astumisena. Hageja põhiseaduse §-ga 32 kaitstud õigusi on rikutud, kuna tal puudub kostjate tegevuse tulemusel võimalus oma omandit vabalt vallata ja
kasutada.
9.G. Tarmu palus tühistada kohtuotsuse osas, millega jäeti vastuhagi rahuldamata ja uue otsusega vastuhagi rahuldada. Kohus jättis tähelepanuta, et kostja ei nõudnud tehingute kehtetuks tunnistamist. Vindikatsioonihagi esitamine on võimalik ka juhul, kui asjaga tehtud tehinguid ei ole kehtetuks tunnistatud ning nende tühisust tunnustatud. Ei vaielda selle üle, et korter oli abikaasade ühisomandis. Kohus oleks pidanud analüüsima, kas hageja on saanud vaidlusaluse korteri omanikuks või mitte. Kuna kohus leidis, et Sirje Tarmu ja AS Pindi Kinnisvara vaheline tehing on tühine, siis järelikult on tühised ka kõik hilisemad korteriga tehtud tehingud. Hageja ei ole väitnud, et ta omandas korteri heauskselt. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2002. a otsusega tühistati linnakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas ja saadeti arutamiseks esimese astme kohtule. Vastuhagi rahuldamata jätmise osas muudeti linnakohtu otsuse põhjendusi.
11.Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pöördus hageja kohtusse asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Hageja esitas ka väljatõstmise nõude, mis ei tuginenud elamuseaduse sättele, vaid tulenes asjaolust, et väljanõutav asi on korter, mida kostjad kasutavad eluruumina. Vaidluse eripärast tulenevalt ei ole õige väita, et hageja esitas kohtule kaks teineteist välistavat nõuet. Kostja apellatsioonkaebuses sisalduv sellekohane käsitlus ei ole õige. Kuna välja nõutakse eluruumi, siis hagi rahuldava otsuse sundtäitmine on võimalik vaid valdajate korterist väljatõstmisega.
12.Samast eripärast tulenevalt lasus kohtul kohustus kaasata asja arutamisse kohalik omavalitsus, kes korraldab piirkonnas sotsiaalabi. Kui kohus vaidluse lahendamisel eluruumi kasutamise üle tuvastab, et kostjad vajavad sotsiaalabi, tuleb kaasata protsessi omavalitsus. Kostjad on paljulapseline perekond, kelle seitsmest lapsest viis on alaealised ning isa G. Tarmu töötu (pärast kohtuotsust on perre lisandunud veel üks laps: tütre Dagmar Tarmu 6. märtsil 2002. a sündinud laps Gert). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 89 sätestab avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse kaasamise. Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt peab abi saama isik, kelle võimalused toimetulekuks ei ole piisavad. Võimaliku väljatõstmise korral ei tohi sotsiaalabi vajavad isikud jääda eluasemeta. Seaduse kohaselt lasub kohalikul omavalitsusel kohustus anda sellistele isikutele eluase. Seetõttu tuleb kohtuotsus M. Lobjakase hagi osas tühistada ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale kohtule.
13.Vastuhagi osas on kohtuotsus lõppjäreldustes õige. G. Tarmu hagiavalduse lahendamisel pidi kohus kontrollima, kas ta on korteri omanik. See, et korter ei ole kunagi olnud registrisse kantud G. Tarmu nimele, ei andnud alust järeldada, et ta ei ole omanik. Kostja väitel on tegemist abikaasade ühisvaraga. Kohus eksis, leides, et kostja ei saa omandiõiguse tunnustamist nõuda, kuna ta ei ole vara omanik. Asjaõigusseaduse § 70 lg 1 kohaselt on ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt
kuuluv omand, mille üheks liigiks on ka abikaasade ühisomand. Ühisomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused, sh esitada omandiõiguslikku hagi. Väär on kohtu viide, et kostja ei saa esitada omandiõiguse tunnustamise hagi kuna ta ei ole korteri ostumüügilepingute pool. Kostja esitas võõrandamistehinguid vaidlustamata kohtule omandiõigusliku hagi. Seetõttu tuli kohtul vaidlus lahendada sisuliselt.
14.Õige ei ole G. Tarmu käsitlus tema nõusolekuta tehtud tehingu tühisusest. Tegemist on asjaoluga, mille puhul ei ole tehing üheselt tühine. Vaid juhul, kui huvitatud abikaasa esitab vastava nõude, otsustatakse sellise tehingu kehtivus.
15.Sirje Tarmu ei ole esitanud nõuet 7. märtsi 1996. a tehingu tühisuse tunnustamiseks, sh ka mitte sel alusel, et tema esindajal ei olnud õigus tehingut teha isikuga, kelle esindajaks ta samaaegselt oli. Sellest tulenevalt ei ole G. Tarmu esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid, et tema on asja " korteri - omanik (ühisomanik). Asjaõigusseaduse § 81 kohaselt piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Asjaõigusseaduse § 83 lg 1 järgi peab omandiõiguse tunnustamise nõude vaidlustamiseks huvitatud isik tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on tema. M. Lobjakas on kohtule tõendanud, et asja omanik on tema, mitte kostja. Omandiõigus korterile läks eelmiselt omanikult üle M. Lobjakale enampakkumise tulemusel. Asjaolu, et korteri valdust üle ei antud, ei tähenda, et omanik on G. Tarmu. Valduse üleandmist võib asendada ka väljanõudeõiguse loovutamine. Asja omandaja heausksust eeldatakse. Hageja pahausksust kostja ei tõendanud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
16.Kassatsioonkaebuses palusid kostjad tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta M. Lobjakase hagi rahuldamata ja rahuldada G. Tarmu vastuhagi. Tallinna Ringkonnakohtu 6. märtsi 2003. a määrusega vabastati kostjad osaliselt kassatsioonikautsjoni tasumisest.
17.Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et abikaasa nõusolekuta ühisomandis oleva registrisse kandmisele kuuluva vallasasja võõrandamise tehing ei ole üheselt tühine ning et sellise tehingu kehtivuse üle otsustatakse vaid huvitatud abikaasa nõude alusel. Perekonnaseaduse § 17 lg 4 järgi ei või abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja võõrandada ilma teise abikaasa nõusolekuta. Kuna korteri võõrandamiseks puudus G. Tarmu nõusolek, siis on tehing seadusega vastuolus ja TsÜS § 66 lg 3 kohaselt kehtetu algusest peale.
18.S. Tarmu poolt A. Hollole antud volikirjas volitatakse viimast korterit müüma, sh tegema esindatava nimel tehinguid iseendaga. Volikirjast ei tulene A. Hollo õigust teha tehinguid isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt on. 7. märtsil 1996. a sõlmitud tehingu pool on aga AS Pindi Kinnisvara. Esindaja võib TsÜS § 95 lg 2 järgi tehingu teha esindatava nimel iseenda või isikuga, kelle esindaja ta samaaegselt, ainult siis, kui see tuleneb seadusest või volitusest. Volikirjast ei tulene A. Hollo õigust teha tehingut isikuga, kelle esindaja ta on. Seega on tehing TsÜS § 103 lg 1 järgi tühine.
19.Kohus peab TsMS § 171 lg 1 järgi tuvastama asja lahendamiseks kõik vajalikud asjaolud.
Ringkonnakohus on jätnud õigusliku olukorra välja selgitamata. Ringkonnakohus oleks pidanud saatma asja tagasi esimese astme kohtule või hindama tehinguid ise, mitte jätma tehingud hindamata ja G. Tarmu vastuhagi rahuldamata. Juhul, kui ringkonnakohus leidis, et G. Tarmu pidi tehinguid vaidlustama, tulnuks kohtul G. Tarmule selline võimalus anda.
20.Ringkonnakohtu põhjendustest ei nähtu, et on toimunud väljanõudeõiguse loovutamine. Asjakohane ei ole ringkonnakohtu järeldus, et M. Lobjakas on heauskne omanik. M Lobjakas ei ole asja arutamisel kordagi tuginenud sellele, et ta on korteri omandanud heauskselt. M. Lobjakas ei oleks saanud korterit omandada, sest AÕS § 95 on kohaldatav juhtudel, kui vallasasja omandamine toimub üleandmise teel. Korteri valdus ei ole üle läinud, sest korteris elavad kostjad.
21.Kassatsioonkaebuse argumendid olid esitatud ka apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus ei ole neile vastanud. See on protsessiõiguse normide rikkumine.
22.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Ringkonnakohus kohaldas õigesti materiaalõiguse normi ega rikkunud protsessiõiguse norme.
23.Kolleegiumi istungil jäi M. Lobjakas oma vastuses esitatud seisukohtade juurde. Ta palus kostjatelt välja mõista õigusabikulud kassatsiooni astmes 5900 krooni ulatuses.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
24.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
25.Kolleegium peab esmalt vajalikuks vastata küsimusele, kas M. Lobjakas on saanud Tallinnas Kihnu 14-59/60 asuva korteri omanikuks. Selles asjas on vaja selgitada M. Lobjakase omandi tekkimine asja ostmisega täitemenetluses toimunud enampakkumisel. Täitemenetluse seadustik ei sätesta reegleid täitemenetluses müüdud vallasasjale omandiõiguse tekkimise kohta. Täitemenetluse seadustiku § 642 lg 1 kohaselt antakse enampakkumisel ostetud vara ostjale üle pärast kogu ostuhinna tasumist. Seega on võimalik järeldada, et vallasasja enampakkumisel tekib omand asja ostjale üleandmise hetkest. Kolleegium leiab, et see reegel kehtib ainult nende vallasasjade kohta, mis antakse enampakkumise toimumise kohas üle ostjale. Täitemenetluse seadustik ei pane kohtutäiturile kohustust anda ostjale üle vallasasja, mis ei ole kohtutäituri otseses valduses, sh vallasasjana käibes olevat korterit. Kui tegemist on sellise asjaga, mis tuleb vormistada ostja nimele, peab kohtutäitur TMS § 642 lg 2 järgi andma ostjale enampakkumise akti ärakirja. Akti ärakirja alusel vormistatakse asi ostja nimele.
26.Seega puudub vallasasjana käibes oleva korteri müümisel täitemenetluses võimalus siduda omandiõiguse teke kohtutäituripoolse valduse üleandmisega neil juhtudel, kui korter on kolmandate isikute valduses.
27.Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga AÕS § 93 järgi asendada asja valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Samas reguleerivad AÕS §-d 92-95 vallasasja omandamist asjaõiguslepinguga, mitte aga enampakkumisel täitemenetluses. Kolleegium leiab, et seaduse analoogia alusel saab ka täitemenetluses kohaldada AÕS § 93. Täitemenetluses korraldatud enampakkumisel tuleb müüdud korteri väljanõudeõiguse
loovutajaks lugeda kohtutäitur ning väljanõudeõiguse loovutamise ajaks ostuhinna täieliku tasumise aeg. Seega saab ka asja ostnud isiku omandiõiguse tekkimise ajaks lugeda ostuhinna täieliku tasumise aeg. Kohtud on tuvastanud, et enampakkumisel ostis Tallinnas Kihnu 14-59/60 asuva korteri M. Lobjakas, kes on kantud korteri omanikuna Tallinna Hooneregistrisse.
28.Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud hageja pahausksust. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda seda, kas täitemenetluses toimunud enampakkumisel asja ostnud isiku teadmine sellest, kas asi kuulub võlgnikule või mitte, mõjutab tema omandi tekkimist. Otsuse p 27 kohaselt on kohtud tuvastanud, et M. Lobjakas on saanud korteri omanikuks.
29.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing ei ole PkS § 17 lg 4 tähenduses üheselt tühine. Riigikohus jääb oma tsiviilasjas nr 3-2-1-81-01 (RT III 2001, 23, 253) esitatud seisukoha juurde, et selline tehing on TsÜS § 66 lg 2 järgi seadusevastase tehinguna tühine, sh on tühine ka asjaõigusleping. Tühisusele saab kohtuvaidluses tugineda ja selleks on vaja tõendada, et teine abikaasa ei andnud nõusolekut tehingu tegemiseks. Kohtud on tuvastanud, et G. Tarmu ei andnud nõusolekut 7. märtsi 1996. a tehingu tegemiseks. Seetõttu ei saanud AS Pindi Kinnisvara korteri omanikuks.
30.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et 7. märtsi 1996. a tehingu tühisuse tõttu on tühised ka kõik järgnevad sama korteri suhtes tehtud tehingud. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 järgi tekib vallasasja omand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kolleegium märgib, et AÕS § 95 sätestab erandliku võimaluse saada vallasasja üleandmisega omand asjale ka juhul, kui võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Selle eelduseks on, et täidetud oleksid tavalised omandi tekkimise tingimused, st sõlmitud asjaõiguskokkulepe omandi ülemineku kohta ja antud üle asja valdus või asja väljanõudeõigus. Lisaks on heauskse omandamise oluliseks eelduseks AÕS § 95 lg 3 kohaselt, et asi ei oleks omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. Sellist seisukohta on kolleegium väljendanud tsiviilasjas nr 3-2-1-118-02 (RT III, 2002, 29, 324). Seega on ka tühise asjaõiguslepingu korral võimalik asja heauskne omandamine selle edasivõõrandamisel selleks õigustamata isiku poolt. Kuna otsuse p-s 27 märgitud põhjustel on korteri omanik M. Lobjakas, ei ole kolleegiumi arvates selles asjas tähtsust küsimusel, kas Elamuarenduse OÜ (likvideerimisel) oli korteri omanik või mitte.
31.Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et volikirjast ei tulene A. Hollo õigust teha tehingut isikuga, kelle esindaja ta on ja tehing on TsÜS § 103 lg 1 kohaselt tühine. Kolleegium leiab, et juhul kui esindatav annab volikirjas teisele isikule õiguse teha tehing ka iseendaga, on tegemist tehingu teise poole valiku osas kõige laiema volituse andmise juhtumiga ning see hõlmab ka õigust teha tehing isikuga, kelle esindaja volikirja saanud isik on.
32.Seaduse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium, et G. Tarmul ei olnud vaja esitada vastuhagi. M. Lobjakase esitatud hagi menetlemisel oleks G. Tarmu saanud vastuväitena M. Lobjakase hagile tugineda sellele, et ta on Tallinnas Kihnu 14-59/60 asuva korteri omanik. Kuigi M. Lobjakase haginõue ei olnud sõnastatud otseselt omandiõiguse tunnustamise hagina, oli siiski tegemist omandikaitse hagiga AÕS § 80 tähenduses. Asjaõigusseaduse § 83 lg 1 võimaldab kostjal
sellise nõude vaidlustamiseks tõendada, et asja omanik on tema. Asjaõigusseaduse § 83 lg 1 alates 1. juulist 2003. a kehtiva sõnastuse kohaselt võib valdaja keelduda asja väljaandmisest, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Ka 1. juulist 2003. a kehtiva AÕS § 83 g 1 sõnastus ei nõua kostjalt vastuhagi esitamist.
33.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on vastanud apellatsioonkaebuse väidetele ega ole rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus on võtnud seisukoha küsimuses, kas M. Lobjakas on saanud asja omanikuks. Ringkonnakohus on võtnud seisukoha ka ilma abikaasa nõusolekuta tehtud tehingu tagajärgede osas. Selle seisukoha osalist ebaõigsust on kolleegium käsitlenud otsuse p-s 29.
34.Kolleegium leiab TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, et on põhjendatud mõista G. Tarmult M. Lobjakase kasuks välja viimase poolt kassatsiooniastmes kantud kohtukulu osaliselt, s.o 500 krooni. H. Jõks, L. Laarmaa, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.