3-2-1-90-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 19. juunil 2001. a Nikolai Alasepa hagi Peeter Alasepa, Raili Alasepa ja Jaanus Randma vastu elamu ostumüügilepingu tühisuse ja elamule omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusregistrikande kustutamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 21. mail 2001. a läbi Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr 2-2-58/2001. Istungist võtsid osa N. Alasepp ja J. Randma ning tema esindaja vandeadvokaat S. Must. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Nikolai Alasepp oli aianduskooperatiivi Tõravere (AK Tõravere) liige ja tema kasutuses oli krunt nr 10. AK Tõravere 31. juuli 1992. a üldkoosolekul otsustati kooperatiivi tegevus lõpetada ja vara erastada. Krundil nr 10 olev hoone ja istandus anti üle N. Alasepale. Üleandmise-vastuvõtmise akti ärakiri anti ka Nõo vallavalitsusele ja Tartu maavalitsusele. Peeter Alasepp oli Nõo valla ehitusregistris hagejale kuuluva hoone registreerinud oma nimele ning vormistanud oma nimele ka hoone ümberehituse projekti. 14. septembril 1998. a võõrandas kostja P. Alasepp poolelioleva elamu (edaspidi hoone) Jaanus Randmale. Kinnistusregistriosa nr 10891 avati
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 14. veebruari 2001. a otsusega muudeti maakohtu otsust põhjenduste osas. AÕS § 81 kohaselt piisab omandiõiguse tunnustamiseks, kui omanik tõendab, et tema omand tekkis õiguslikul alusel. Asjas on tõendatud, et krundil nr 10 asuva vara omandas hageja 31. juulil 1992. a erastamisega. Vallasasja valdaja on AÕS § 90 lg 1 järgi omanik, kuni ei ole tõendatud vastupidist. P. Alasepp valdas hoonet hageja nõusolekul, kuid ei olnud selle omanik. Aiamaja ümberehituse projektis oli hoone omanikuna märgitud P. Alasepp. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on AÕS § 95 lg 1 kohaselt asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. AÕS § 95 lg 2 kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. J. Randma pahausksust ei tõenda see, et ta käis enne lepingu sõlmimist hoonet vaatamas ja kohtus krundil N. Alasepaga kes ütles, et hoone omanikuna ta ei müü seda. Oma sõnade kinnituseks ei esitanud hageja ühtegi tõendit. J. Randma sai hoone müügipakkumisest teada kinnisvarabüroo vahendusel. Ta omandas hoone üleandmisega heauskselt, sest pärast hagejaga kohtumist vestles ta ka krundinaabritega ja hageja teise poja V. Alasepaga. P. Alasepa omandiõigust hoonele kinnitasid ka ümberehitusprojekt ja Nõo valla ehitusregistri õiend, samuti P. Alasepa käitumine, kes võttis laenu, ehitas hoonet ja pantis hoone laenu tagatiseks. P. Alasepal puudus õigus hoonet võõrandada, kuid kuna hageja ei ole tehingu pool, siis ei anna see asjaolu alust vaidlustada kostjate vahel sõlmitud müügilepingut. Sõltumata sellest, kas J. Randma on heauskne või pahauskne omanik, ei saa hagi asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks rahuldada, sest hagejale kuulunud hoone on muutunud kinnisasja oluliseks osaks. AÕS § 65 lg 3 kohaselt ei saa ebaõige kande muutmise või kustutamise nõuet esitada heauskse isiku omandatud asjaõiguse suhtes, mis on kantud kinnistusraamatusse. Seega tuleb kinnistusraamatu kande kustutamiseks nõue jätta rahuldamata. Kuna P. Alasepp võõrandas hageja hoone tema tahte vastaselt, siis on hagejal nõue võõrandaja vastu. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning uue otsusega hagi rahuldada.
vastaselt. Kuna kinnistusregistri kande alus on tehingute tühisuse tõttu ära langenud, siis tuleb registrikanne omaniku osas AÕS § 57 lg 1 65 lg 1 alusel kustutada. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostjad ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde. Kostja J. Randma ja tema esindaja palusid jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on AÕS § 95 lg 1 kohaselt asja omanik asja oma valdusse saamisest ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Vallasomand tekib AÕS § 92 lg 1 kohaselt vallasjas üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Seega peab üleandmise teel omandaja olema heauskne nii asja valduse saamise kui ka omandiõiguse üleandmise kokkuleppe ajal. Vaidlust ei ole selles, et hageja teatas J. Randmale enne müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimist
maa kinnistusraamatusse kandmise õiguslikud alused sätestab AÕS RakS § 11 lg 3. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2 kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2001. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Nikolai Alasepale 14. märtsil 2001. a tasutud kautsjon kakssada (200) krooni. J. Odar, H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.