Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik
2-04-541 02. mai 2007, Narva kohtumaja Viru Maakohus Natalja Losevtsova
Kohtuasi
OÜ General Electronics CIS hagi T L vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmises ebaseaduslikust valdusest.
Menetlusosalised
Hageja: OÜ General Electronics CIS Hageja esindaja: Reimo Mets, ik xxxxxxxxxxx, 07.04.2004.a õigusabi osutamise leping nr 2/04/04. Kostja: T L, ik xxxxxxxxxxxx, elukoht xxx Kostja nõustaja: Vladimir Ozerov, ik xxxxxxxxxxx.
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
10. aprill 2007 Hageja esindaja: Reimo Mets Kostja: T L Kostja nõustaja: Vladimir Ozerov
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Jelena Muttonen Ele Uutmaa
Resolutsioon
Rahuldada OÜ General Electronics CIS hagi T L vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmises ebaseaduslikust valdusest. Tunnustada OÜ General Electronics CIS omadiõigust korterile Ranna 33-32, Sillamäe. Nõuda T L ebaseaduslikust valdusest välja korter Ranna 33 32, Sillamäe. Muuta kinnistusraamatu ebaõige kanne omaniku kohta
Menetluskulud Sisse nõuda T L ́lt OÜ General Electronics CIS kasuks riigilõivu 420 (nelisada kakskümmend) krooni katteks. Mõista kostjalt T L ́lt riigituludesse välja riigilõiv 480 (nelisada kaheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontodele (registrikood 70000272) pangakonto Hansapangas 221023778606 või pangakonto SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, viitenumber: 2900072136,
selgitus: riigilõiv tsiviil asjas nr 2-04-541. Kohtuotsus tehakse teatavaks 02. mail 2007.a kell 12.00 kohtukantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt omandas 06.06.2003.a OÜ General Electronics CIS korteri asukohaga Sillamäe linn, Ranna 33-32 vallasvara avalikul kordusenampakkumisel. Kinnistusraamatu registriosa number 32536 väljatrükist nähtub, et Jelena Zahharova (isikukood:xxxxxxxxxxx) on esitanud 16.04.2003.a kinnistamisavalduse, mille alusel on ta korteri omanikuna sisse kantud 20 päeva pärast enampakkumise läbiviimist s.o 26.06.2003.a. Hageja ei olnud teadlik, et Jelena Zahharova oli esitanud Ida-Viru Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse. Seega kanti kinnistusraamatusse omanikuna sisse isik, kellele tegelikult kande tegemise kuupäeval nimetatud vara enam ei kuulunud. 02.04.2004.a sõlmisid Jelena Zahharova ja T L Sillamäe notari Irina Kritsuk juures kinkelepingu (notari tehingu number 2485/2004). Kostja ja Jelena Zahharova on omavahel sugulased, Jelena Zahharova on kostja tütar. Hageja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et Jelena Zahharova valdus oli ebaseaduslik avalikul enampakkumisel temale kuulunud korteri realiseerimisest alates. Jelena Zahharova valdus oli seadusevastane, kuna põhines ebaseaduslikul teel saamisel. Jelena Zahharova omandas valduse korteri üle hageja teadmata. Kui hageja oleks sellest teadlik olnud, siis ei oleks ta Jelena Zahharova valdust asja üle talunud. AÕS § 95 lg 3 järgi on heauskset omandamist ei toimu, kui vallasasi oli endise omaniku valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. Seega on Jelena Zahharova isik, kellel antud korteri käsutamiseks õigus puudus. Jelena Zahharova kasutas pahatahtlikult ära olukorda, kus hageja tegelik asukoht on Tallinnas ning tulenevalt vahemaast Sillamäe ja Tallinna vahel ei ole hagejal võimalik tihti kohapeal viibida. Hageja on arvanud, et selleks ei ole ka hädavajadust. Hagejal on sarnaseid kortereid üle Eesti ka paljudes teistes linnades ning nendega ei ole tal kunagi probleeme tekkinud. Hageja teada keegi antud korteris ei ela, Hageja ei ole ühegi isikuga korteri üürilepingut sõlminud. Seega igaüks, kes Ranna 33-32 korteris elab, teeb seda õigusliku aluseta. Hageja käis Sillamäel Ranna 33-32 korteri olukorda kontrollimas 1. aprillil 2004.a. Kahjuks ei olnud hagejal võimalik tookord korterisse sisse pääseda, sest kohtutäituri poolt ei ole seniajani hagejale üle antud korterivõtmeid. Hageja jättis korteri nr 31 elaniku kätte oma kontaktandmed edasiandmiseks kostjale, kuna korteri number 31 elanik väitis, et korteris elab naisterahvas koos oma kahe lapsega. Kuid käesoleva ajani ei ole ei kostja ega ka Jelena Zahharova hagejaga kordagi ühendust võtnud. Kohe pärast hageja käimist Sillamäel kinkis Jelena Zahharova korteri oma emale. Hageja kahtlustab, et sellisele käitumisele ajendas Jelena Zahharoval asjaolu, et tema ebaseaduslik eluruumi valdus ja korteri omandamine avastatakse ning ta sunnitud korteri tegelikule omanikule tagasi andma.
Asjaõigusseaduse § 95 lg 2 järgi on kostja olnud pahauskne omandaja. Kostja teadis või pidi teadma, et Jelena Zahharoval ei ole õigus omandit üle anda. Juhul, kui tegemist on pahauskse omandajaga, siis omandamist ei toimu. Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus otsuses 3-2-1-90-01. Kostja pidi olema teadlik, et korter Ranna 33-32 kuulus tema tütrele Jelena Zahharovale. Samuti pidi ta Jelena Zahharova emana olema teadlik oma tütre võlgadest ning samuti sellest, et nimetatud korter müüdi kohtutäituri Risto Kütt poolt avalikul enampakkumisel võlgade katteks maha. Järelikult pidi ta olema teadlik, et tema tütar ei ole korteri omanik, mistõttu tal puudub õigus ka selle kinkimiseks temale. Seega oli kostja või pidi olema kinnistamisavalduse esitamise momendil kinnistusdsakonda teadlik sissekande ebaõigsusest, millest tulenevalt on ta pahauskne omandaja. Pahauskne on see isik, kes teab kinnistusraamatu ebaõigsusest. Teab, et kinnistusraamatusse omanikuna sissekantud isik ei ole tegelikult õigustatud isik ehk tegelik omanik. Heauskse omandamise välistab omandaja pahausksus. Avalikkusele teadaoleva fakti, Jelena Zahharovale kuuluva korteri müümine kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel, teadmine põhjendab Hageja väidet, et kostja oli teadlik käsutaja antud korteriomandi käsutamise õiguse puudumisest. Hageja arvates on normaalne ja tavapärane, kui tütre ja ema vahelised perekondlikud suhted on sõbralikud, mille hindamise märgiks tehakse kingitusi. Käesoleval juhul aga tekitab Hagejas kahtlusi kinkimise tegelik tahe ja siirus. Jelena Zahharova nähtub kinnistusraamatus korteri omanikuna. Sama korteri omanikuna, kus ta ka oma perega koos pikka aega sees on elanud. Hagejal tekib õigustatud küsimus, miks oli Jelena Zahharova'l vaja kinkida korter kostjale. Samuti küsimus kostjale, miks kostja oleks tahtud korteri kinkelepingut sõlmida. Hageja ei pea antud tehingut tavapäraseks, kuna üldjuhul kingivad vanemad oma vara lastele, aga mitte vastupidi. Samas ei ole Jelena Zahharova aadressilt Ranna 33 - 32 Sillamäe kuhugi kolinud, mis kinnitab fakti, et Jelena Zahharova tegelik soov ei olnud antud korteril kellelegi teisele kinkida ning samuti oli Kostja teadlik sõlmitud kinkelepingu sõlmimise tegelikest motiividest. Seega pidi olema Kostja teadlik, et Jelena Zahharoval puudub antud korteri tasuta käsutamiseks õigus, kuid sellele vaatamata sõlmis antud korteri osas kinkelepingu. Sellest tulenevalt on kostja näol tegemist pahauskse omandajaga. Lähtudes eelnevast ja tulenevalt AÕS § 56 lg 3; § 80 lg 1 ja 2; § 95 lg 2; TsMS § 4 lg 1; § 47 lg 1 p 1; §48 lg 1 p 1; § 60 lg 1; §61 lg 1;§ 138 lg 1; § 147; § 155 lg 1; § 156 lg 1 p 2 nõuetest palub hageja tunnustada OÜ General Electronics CIS omadiõigust korterile Ranna 33-32, Sillamäe ja nõuda T L ebaseaduslikust valdusest välja korter Ranna 33 -32, Sillamäe, ning muuta kinnistusraamatu ebaõige kanne omaniku kohta. Kostja vastus Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista kostja tema vastu esitatud hagi. 02.04.2004 sõlmisid Jelena Zahharova ja kostja Sillamäe notari Irina Kritsuk juures kinkelepingu (notari tehingu nr 2485/2004). AÕS § 34 lg 2 ja § 5 lg 3 kohaselt valdus loetakse seaduslikuks ja heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 56 lg 1kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. AÕS § 56 lg 3 on tunnistatud kehtetuks Riigikogu 22.04.2004.a seadusega (RT I 2004, 37, 255). Täitemenetluse seadustiku mõttes on võlgnik kohustatud isik, kelle vastu on sundtäitmisele esitatud täitedokument varaliste või mittevaraliste tsiviilnõuete täitmiseks (RK 07.02.2001 seadus, jõust. 01.03.2001 – RT I 2001, 21, 113). Täitemenetluse seadustiku mõttes kostja ei ole võlgnik. Kostja vara ei või olla müüdud võlgade eest. Täitemenetluse seadustik § 64-7 kohaselt tunnistab kohus enampakkumise kehtetuks ühe aasta jooksul, arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AÕS § 34 lg 2 ja § 5 lg 3 ja TMS § 64-7 palub kostja
jätta hagi rahuldamata, tunnistada enampakkumise kehtetuks ning nõuda hagejalt kostja kohtukulud. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. TsMS § 4 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ning palus avaldus rahuldada. Hageja esindaja selgitas, et kohtutäitur ei antud korter hagejale üle, kuna puudusid korterivõtmed, mis annaks juurdepääsu korterisse. Hageja kirjutas korteri aadressile 2 lihtkirja ning palus võtta hagejaga ühendust ja hageja esindaja käis isiklikult kohal, vestles naabriga. Vastust ei tulnud, siis hageja vaatas registrist kes on omanik ning püüdsis võtta ühendust Jelena Zahharovaga, hiljem T L. Jelena Zahharova esitas kinnistamisavalduse varem, kui kohtutäitur selle korteri ära müüs. Vallasvara kordusenampakkumise aktil ei ole kostja sisse kantud. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikus vastuses toodud vastuväidete juurde ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei tunnistanud hagiavalduse nõudeid ning palus jätta haginõudeid rahuldamata ja kohtukulud panna hageja kanda. Kostja selgitas kohtule, et ta ostis 1999 .a. korteri aadressil Ranna 33-32 Sillamäel oma tütre Jelena Zahharova nimele, kuna ta ise elas Eestis illegaalselt, tal puudus elamisluba ja pass. Ta elas ning elab selles korteris ise. Ta ostis korteri Natalja Štšelkunivalt krediidi teel ja maksis krediidi osade kaupa. Veebruaris 2000.a. esitas Natalja Štšelkuniva hagi Ida-Viru Maakohtusse Jelena Zahharova vastu 17100 krooni nõudes. Selle otsuse alusel alustas kohtutäitur täitemenetluse. Ta ei teadnud, et olid enampakkumused. Ta oli Venemaal alates 07.02.2003 kuni 28.05.2003. Mais 2004 teatas kohtutäitur talle, et korter aadressil Ranna 33-32 on müüdud enampakkumisel. Ta sai elamisloa ning passi ja vormistas 02.04.2004.a korteri enda nimele. Ta sõlmis Jelena Zahharovaga kinkelepingu notari juures. Selle lepingu alusel oli tehtud kanne kinnistusraamatusse ning kostja sai korteri omanikuks. Rahvastikuregistri andmetel oli T L registreeritud elukohana Sillamäel Ranna 33-32 alates 01.01.2001 kuni 27.04.2001 ja alates 09.05.2003 kuni 14.01.2004.a. See tähendab, et kostja oli 09.05.2003.a. Eestis. Elamisluba oli T L (K) 13.07.1995.a. välja antud. Välisriigi pass oli T L (K) 12.11.1996.a. Vene Peakonsulaadi Narva poolt välja antud. 25.11.1999.a. sõlmis T K abielu Sergei Laanejõega. AÕS § 34 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 35 kohaselt on valdus heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne,
kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 68 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 95 lg 2 kohaselt on omandaja pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Hageja omandas korteri aadressil Ranna 33-32 Sillamäel 06.06.2003.a. vallasvara kordusenampakkumisel. 16.04.2003.a. kinnistamisavalduse alusel on 26.06.2003.a. sisse kantud Jelena Zahharova elamumaa aadressil Ranna 33-32 Sillamäel omanikuna. Hageja tõendas, et kostja valdab tema asja. Kostja kinnitas, et ta valdab korterit aadressil Ranna 33-32 Sillamäel. Samas ei ole Jelena Zahharova aadressilt Ranna 33 - 32 Sillamäe kuhugi kolinud, mis kinnitab fakti, et Jelena Zahharova tegelik soov ei olnud antud korterit kellelegi teisele kinkida ning samuti oli kostja teadlik sõlmitud kinkelepingu sõlmimise tegelikest motiividest. Seega pidi olema kostja teadlik, et Jelena Zahharoval puudub antud korteri tasuta käsutamiseks õigus, kuid sellele vaatamata sõlmis antud korteri osas kinkelepingu. Kohus leiab, et kostja selgitused on vastuolused ning ei vasta tegelikule. Kohus leiab poolte seletuste alusel, et kostja valdus on pahauskne, kuna kostja teab, et tema valdusel puudub õiguslik alus. Kostja kinnitas, et ta valdab korterit ostu-müügilepingu sõlmimisest kuna ta ostis korteri endale oma raha eest, vaatamata sellele, et korter oli vormistatud tema tütre Jelena Zahharova nimele. Ta oli teadlik täitemenetluse alustamisest. Korteris elab tütar J.Zahharova koos lastega. Kohus leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ja kuluvad rahuldamisele. Kohus tunnustab, et OÜ-l General Electronics CIS on omandiõigus korterile Ranna 33-32, Sillamäe. T L valdab õigusliku aluseta tema asja. Korter aadressil Ranna 33-32, Sillamäe tuleb nõuda T L ebaseaduslikust valdusest välja ning muuta kinnistusraamatu ebaõige kanne omaniku kohta.
Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude väljamõistmist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 420 krooni.
TsMS § 47 lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb hinnaga hagilt tasuda riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast. Hinnata hagilt tasutakse riigilõiv kindlas suuruses. Kui hageja on esitanud mitu nõuet, tuleb riigilõivu tasuda igalt nõudelt. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 pp 1,2 hagihind määratakse omandiõiguse tunnustamise hagis – vara väärtusega, vara hagis hagetava vara väärtusega. Hagiavalduse kohaselt on vara väärtus 6000 krooni. Riigilõivuseaduse § 37 lg 1,3 alusel oleks esitatud hagilt pidanud tasuma riigilõivu 900 (420+420+60) krooni. TsMS § 50 lg 3 alusel, kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku §-is 60 sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg- le 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja poolt kantud kohtukulud olid vajalikud ja põhjendatud Seega kuuluvad kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt väljamõistmisele vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi rahuldati, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukuluna riigilõiv summas 420 krooni ja mõista kostjalt riigituludesse välja riigilõiv 480 krooni Kohus juhindub TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 p 2.
Natalja Losevtsova Kohtunik Kohtuotsus jõustus 23.06.2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Edasikaebamise kord
Muuta Viru Maakohtu 02.05.2007 kohtuotsuse resolutsiooni ja lugeda resolutsioon sõnastatuks järgmiselt.
hagi T L
vastu.
Tunnustada
OÜ
General
Equity
CIS
omandiõigust 303/24736 mõttelisele osale elamumaast Sillamäe linn Ranna 33 ning reaalosana korterile nr 32.
Nõuda T L ebaseaduslikust valdusest välja
eluruum Sillamäe, Ranna 33-32.
Tuvastada kostja T L
kohustus anda nõusolek
kinnistusregistri kande muutmiseks, asendada kostja Tamara Laaneyye
tahteavaldus kohtuotsusega ning
muuta Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida Viru jaoskonna
registriosa nr 3253608
kustutada omanikuna T L
II jagu järgmiselt:
ning kanda omanikuna
kinnistusraamatusse OÜ General Equity CIS.
Mõista T L ́lt välja 420 (nelisada kakskümmend)
krooni OÜ General Equity CIS kasuks riigilõivu katteks.
kohtulahendiga
välja
mõistetud
riigilõiv
tsiviilasjas nr 2-04-541.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.