3-2-1-27-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. veebruaril 2001. a AS Devisee hagi Paldiski linna vastu 1 711 976 krooni 80 sendi saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 12. veebruaril 2001. a AS Devisee kassatsioonkaebuse alusel läbi Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-944/2000. Istungist võtsid osa hageja esindaja vandeadvokaat A. Luberg ja kostja esindaja vandeadvokaat L. Glikman. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik AS Devisee ja ME Paldiski Soojus sõlmisid 17. oktoobril 1997. a ostu-müügilepingu, mille kohaselt AS Devisee müüs masuuti ja põlevkiviõli ning ME Paldiski Soojus kohustus kauba eest tasuma 20 päeva jooksul arve koostamise kuupäevast arvates. Harju Maakohtu 1. aprilli 1999. a otsusega mõisteti ME-lt Paldiski Soojus välja AS Devisee kasuks võlg 1 706 812 krooni 80 senti ja riigilõiv 51 904 krooni. Jõustunud kohtuotsus on täidetud 46 740 krooni ulatuses. Paldiski linna vastu esitatud hagis palus AS Devisee välja mõista võla 1 660 072 krooni 80 senti, sellest viivist 435 657 krooni 25 senti, ja Harju Maakohtu 1. aprilli 1999. a otsusega välja mõistetud riigilõivu 51 904 krooni. Kuna ME-l Paldiski Soojus ja tema õigusjärglasel OÜ-l Paldiski Soojus puudub vara, vastutab Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990. a määrusega nr 138 kinnitatud munitsipaalettevõtte põhimääruse (edaspidi põhimäärus) p 7 kohaselt tema kohustuse täitmise eest Paldiski linn. Harju Maakohtu 18. aprilli 2000. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sätestab põhimääruse p 3, et munitsipaalettevõtte kõrgemalseisvaks organiks on kohaliku omavalitsuse täitevorgan ehk käesoleval juhul Paldiski linn. Paldiski Linnavolikogu otsustas 29. mail 1997. a ME Paldiski Soojus ümber kujundada OÜ-ks Paldiski Soojus. OÜ Paldiski Soojus maksejõuetus on tõendatud. ME Paldiski Soojus põhimääruse p 13 kohaselt ei vastuta asutaja ettevõtte kohustuste eest, kuid kuna nimetatud punkt on vastuolus põhimääruse p-ga 7, ei ole Paldiski linn vastutusest vabastatud. Põhimäärus on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud tulenevalt ettevõtteseadusest, mille § 4 sätestab ühe ettevõtte liigina munitsipaalettevõtte ja § 1 lg 2 kohaselt sätestatakse teatud liiki ettevõtete asutamise ja tegutsemise alused selle seaduse alusel vastu võetud normatiivaktidega. Lähtudes õiguspärase ootuse printsiibist vastutab kohaliku omavalituse täitevorgan täiendavalt enda asutatud munitsipaalettevõtte kohustuste eest, mis on tekkinud enne munitsipaalettevõtte ümberkujundamist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2000. a otsusega tühistati maakohtu otsus ja uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendustel kujundati ME Paldiski Soojus ÄS § 509 alusel ümber OÜ-ks Paldiski Soojus. OÜ Paldiski Soojus eksisteerib äriühinguna alates 6. oktoobrist 1998. a. TsÜS § 45 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik oma kohustuste eest oma varaga. TsÜS § 59 lg-te 1 ja 3 alusel võivad
tsiviilõigused ja -kohustused üle minna ühelt isikult teisele; õigusjärgluse aluseks on tehing, seadus või muu õigusakt. ÄS § 509 lg 9 alusel loetakse munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel äriühinguks neile riigi poolt õiguslikul alusel üleantud vara, selle vara baasil või muul viisil soetatud ja äriregistrisse kandmise ajal tema seaduslikus valduses olev vara riigilt äriühingu omandisse üle läinuks äriühingu registrisse kandmise ajast. Vara on AÕS § 30 lg 1 kohaselt isikule kuuluvad asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Seega on OÜ Paldiski Soojus ME Paldiski Soojus õigusjärglane seadusest tulenevalt ning talle on üle läinud munitsipaalettevõtte kohustused. OÜ Paldiski Soojus on oma õigusjärglust kinnitanud ja asunud võlga kustutama. Hageja ei esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtuks, et ME Paldiski Soojus ümberkujundamisel võttis Paldiski linn enda kanda kohustused hageja ees. ÄS § 135 lg 2 kohaselt ei vastuta osanik isiklikult osaühingu kohustuste eest. Põhimääruse p-de 19 ja 21 kohaselt järgneb vaid munitsipaalettevõtte likvideerimisel kohaliku omavalitsuse vastutus munitsipaalettevõtte kohustuste eest. Käeoleval juhul toimus munitsipaalettevõtte reorganiseerimine ja nii munitsipaalettevõtte vara kui ka kohustused läksid üle tema õigusjärglasele. Maakohtu poolt õiguspärase ootuse printsiibile tuginemine ei olnud asjakohane, kuna nõude aluseks oleva lepingu poolteks olid iseseisvad juriidilised isikud. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest, millisest lepingust või õigusaktist tuleneb Paldiski linna täiendav vastutus hageja ees ja milline on sellise vastutuse iseloom. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja teha asjas uue otsuse. Ringkonnakohus märkis kohtuotsuses õigesti, et OÜ Paldiski Soojus on ME Paldiski Soojus õigusjärglane. 17. oktoobril 1997. a sõlmitud lepingust tulenevad kohustused pidi täitma ME Paldiski Soojus. Kuid ME Paldiski Soojuse või tema õigusjärglase maksevõimetuse korral vastutab põhimääruse p 7 kohaselt sellest lepingust tuleneva kohustise täitmise eest täiendavalt Paldiski linn. ME Paldiski Soojus maksevõimetus on tõendatud Harju Maakohtus esitatud tõendiga senise kahjusumma hüvitamise käigu kohta. Peale ümberkujundamist võetud kohustuste eest vastutab OÜ Paldiski Soojus oma varaga. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud TsK §-de 162, 163 ja TsÜS § 58 sätteid. Hageja ei nõustu õiguspärase ootuse printsiibi käsitlusega ringkonnakohtu otsuses. Lepingu sõlmimise järel täitis hageja oma lepingulise kohustuse ja tal oli õigus loota, et ka tema suhtes leping täidetakse. Põhimääruse p-s 7 sätestatud kohaliku omavalitsuse vastutus munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral oli osa lepingu sõlmimise ajal valitsenud õiguslikust olustikust, mis lõi hagejale kindlustunde: põhimääruse p-st 7 tuleneb otseselt Paldiski linna vastutus, kui ME Paldiski Soojus ei suuda lepinguga võetud kohustusi täita. Sõltumata ümberkujundamisest, oli hagejal õiguspärane ootus, et munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral vastutab Paldiski linn. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et põhimääruse p 7 omab regulatiivset mõju ainult munitsipaalettevõtte likvideerimisel. Põhimääruse p 7 sätestab kõrgemalseisva organi vastutuse
munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral, mis võib tekkida ka munitsipaalettevõtte tegutsemise ajal. TsK § 187 kohaselt tekib solidaarne kohustus, kui see on ettenähtud lepingu või seadusega.
ümberkujundamine ei olnud veel registrisse kantud, s.o enne 6. oktoobrit 1998. a. Seetõttu ei ole selle nõude osas kostja võla maksmise tagamiskohustus lõppenud. Täiendava vastutuse kohaldamiseks pidi hageja tõendama OÜ Paldiski Soojus maksevõimetust. Kuna apellatsioonikohus ei ole OÜ Paldiski Soojus maksevõimetuse osas hinnangut andnud, tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Devisee 9. novembril 2000. a makstud kautsjon 17 120 (seitseteist tuhat ükssada kakskümmend) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.