Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2017.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-105851
Tsiviilasi
Ergo Insurance SE hagi XxxxOÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2907,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Ergo Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 118c, Tallinn 12917) Hageja lepinguline esindaja: Kairi Koppel (e-post: [email protected]) Kostja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht: xxxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Raul Ainla (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
19. jaanuar 2017
Ergo Insurance SE hagi XxxxOÜ vastu jätta rahuldada. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja Ergo Insurance SE kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt 22.10.2013 toimus Soomes liiklusõnnetus, mis põhjustati XxxxOÜ-le (kostja) kuuluva sõidukiga Schmitz (xxxx). Liiklusõnnetusega tekitati varaline kahju Xxxx OY-le, kellele kuuluv sõiduk SEAT (XXXX) sai kahjustada. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Schmitz (xxxx) poliisi eest makse õigeaegselt tasumata. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud ERGO Insurance SE poolt liikluskindlustuse tavalepinguga nr XXXX, siis selle alusel tekkis ERGO Insurance SEl liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanu ees. Hageja poolt on kannatanule hüvitatud liikluskahju summas 2 528,37 eurot, millele lisandub hageja poolt kantud käsitluskulu summas 379,26 eurot, s.t. kõik kokku 2 907,63 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks liikluskahju ja käsitluskulud kokku summas 2 907,63 eurot ja riigilõiv summas 275 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu, kuna kostja arvates on hagi põhjendamatu ja tõendamata. Kostja leiab, et on tõendamata, et kostjale kuulunud sõiduk osales liiklusõnnetuses. Kostja väitel temale kuulunud sõiduk hageja väidetud liiklusõnnetuses ei osalenud, sest ta ei ole märganud järelhaagisel ega seda vedanud veoautol vigastusi, mis viitaksid liiklusõnnetusele. Hageja väide, et ta on kannatanule kahju hüvitanud, ei saa tõendada seda, et kostjale kuuluv sõiduk üldse liiklusõnnetuses osales ning kannatanu üldse kokkupuutes teise sõidukiga kahju kandis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hageja väidete kohaselt toimus 22.10.2013 Helsingis liiklusõnnetus, mis põhjustati kostjale kuuluva haagisega Schmitz numbrimärgiga xxxx ja kahju tekitati sõidukile SEAT numbrimärgiga XXXX, mida juhtis Xxxx. Liiklusõnnetuse tuvastamise asjaolusid menetles liiklusõnnetuse toimumise asukohamaa seadusandlusest tulenevalt Soome kindlustusselts ja hageja koostööpartner xxxx. Liiklusõnnetuses kahju kannatanu pöördus esmalt oma kaskokindlustuse seltsi xxxx poole, kellele edastatud liiklusõnnetuse teate kohaselt on Xxxx deklareerinud, et liiklusõnnetus toimus olukorras, kus kõrval reas sõitnud veoauto rammis tema sõiduki vasemat külge. Hageja on hüvitanud kannatanule tekitatud kahju summas 2 528,37 eurot, millele lisanduvad kahjukäsitluse kulud 379,26 eurot, s.t. kõik kokku 2 907,63 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 2 907,63 eurot LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel temale kuulunud sõiduk hageja väidetud liiklusõnnetuses ei osalenud, sest ta ei ole märganud järelhaagisel ega seda vedanud veoautol vigastusi, mis viitaksid liiklusõnnetusele. Hageja väide, et ta on kannatanule kahju hüvitanud, ei saa tõendada seda, et kostjale kuuluv sõiduk üldse liiklusõnnetuses osales ning kannatanu üldse kokkupuutes teise sõidukiga kahju kandis. Kohus juhindub asja lahendamisel liiklusõnnetus toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS ) § -st 2, mille kohaselt on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud õnnetusjuhtumite kindlustus. LKindlS §-le 7 lg 1 alusel kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud
liikluskahju. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 6 sätestas, et kindlustusandjal või garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsituse põhjendatud kulu. LKindlS § 51 lg 4 sätestab, et kui kindlustusandja hüvitab välisriigis toimunud kindlustusjuhtumis tekkinud isiku- või varakahju rohelise kaardi alusel, kohaldatakse hüvitamisel selles riigis kehtivaid õigusakte ja kindlustussummasid. Hagi rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas kostja pani toime sellise õigusvastase teo, mille puhul on kindlustusandajal toona kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi tagasinõudeõiguse ning kas kostja õigusvastase teo tagajärjel tekkis kannatanul kahju. Lisaks tuleb arvestada, et hageja väidete kohaselt tekkis kahju Soome Vabariigis. Kahju õigusvastases tekitamisest tulenevale lepinguvälisele võlasuhtele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 864/2007 („Rooma II“) art 4 järgi selle riigi õigust, kus kahju tekib, olenemata sellest, millises riigis kahju põhjustanud sündmus toimus, ning olenemata sellest, millises riigis või millistes riikides ilmnevat nimetatud sündmuse kaudsed tagajärjed. Seega saab käesolevas asjas kohaldada Soome õigust. Kohtu hinnangul saab hageja kui kindlustusandaja nõuda kostjalt kannatule hüvitatud kahju LKindlS § 48 lg 2 p 6 järgi nimetatud eelduste korral tagasi üksnes juhul, kui kostja vastutab kannatule sellise kahju põhjustamise eest Soome õiguse järgi, ning üksnes ulatuses, milles kostja sellise kahju põhjustamise eest Soome õiguse järgi vastutab. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud liikluskindlustuse tavaleping nr XXXX ning 22.10.2013 väidetava liiklusõnnetuse toimumuse hetkel oli kostja poolt poliisi eest makse õigeaegselt tegemata. Poolte vahel on vaidlus selle üle kas kostjale kuulunud sõiduk on osalenud 22.10.2013 Soomes Helsingis toimunud liiklusõnnetus ja on põhjustatud sellega kahju. TsMS § 230 lg 1 järg peab § 48 lg 2 p 6 kooseisulisi asjaolusid tõendama hageja, kuna kostja ei ole nõus kahju hüvitamisega. Kohus leiab, et on tõendamata, et 22.10.2013 Helsingis leidis aset liiklusõnnetus, mis põhjustati kostjale kuuluva järelhaagisega. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud sõidukijuhti Xxxx’i „Teate liiklusõnnetusest “, fotod kostjale kuuluvast järelhaagisest ja tunnistaja Xxxx ütlused. “Teate Liiklusõnnetusest” kohaselt kahjustada saanud sõiduki juht oli Xxxx, sõiduki valdaja oli Xxxx, sõiduki registreerimismärk oli XXXX, mark ja mudel SEAT Leon. „Teatest liiklusõnnetusest “ nähtuvalt on kannatanu selgitanud, et tema ja teine sõiduk (veoauto) olid valgusfoori taga. Ta sõitis ära enne teisel rajal asunud veokit, kuid ei saanud temast ette sõita punase tule ja tema ees olnud autode tõttu. Äkki tuli veokijuht tema ritta ja rammis tema vasemat külge. Ta püüdis eest ära mina, kuid ei saanud. Tal on veokist (Eesti) foto, kuid juht ei peatunud, vaid sõitis lihtsalt minema. Õnnetuskoht on kurvis. Õnnetuse toimumise koht Helsinkis Mechelingatan 22.10.2013 (tlk 90-95). Hageja on esitanud 2 fotot järelhaagisest numbrimärgiga xxxx (tlk 75-76) Kohtuistungil on tunnistaja Xxxx andnud järgmiseid ütluseid: „Mina mäletan 22.10.2013 toimunud liiklusõnnetust. Nii palju kui minul meeles on, siis ma liikusin paremas reas kurvis. Kuna seal oli valgusfoor ja ma hakkasin liikuma ja siis tuli veoauto ja minul ei olnud kusagile minna, sest minul oli kõige parempoolsem rada. Veoauto tuli vasakult ja ma sõitsin ja ma jäin seisma nii pea kui ma sain seisma jääda. Veoauto juht tuli välja ja karjus minu peale millegist, millest mina aru ei saanud ja siis ma tegin autost pilti. See on kõik, mida oskan öelda, ja ma ei leia, et ma midagi valesti tegin, kuna mina sõitsin oma reas ja veoauto tuli minu ritta vasakult. Politseid ma seal kohale ei kutsunud, kuna ma kiirustasin klientide juurde ja veoauto oli ära sõitnud ja ma ei tahtnud klientide juurde hilineda. Ma ei oska veokijuhile kirjeldust anda. Oli 3540 aastane” (tlk 178).
Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Xxxx on andnud järgmiseid ütluseid: “Mina töötasin XxxxOÜ-s veoautojuhina. Ma töötasin Xxxx OÜ juures 2013 sügise algusest kuni 2013 lõpuni. Ma juhtisin veoautot Soomes. Haagist xxxx ei mäleta, kuna neid haagiseid, mida ma vedasin oli nii palju. Mina tean, et XxxxOÜ juures töötas 3 autojuhti. Minu juhitud veokiga ei ole Soomes olnud liiklusõnnetust. Soomes ei ole intsidente olnud välja arvatud oli Soomes mõned puhumised politsei poolt. Teiste juhtidega ei ole olnud juttu Soomes asetleidnud intsidendist. Kui ma auto tagasi andsin, siis kontrolliti auto seisundit ja see oli korras. Mina ei ole märganud XxxxOÜ veoautodel vigastusi. Teised autojuhid tegid ka vedusid Soomes. XxxxOÜ ei ole minuga võtnud ühendust seoses liiklusõnnetusega./.../Veokit kontrollis XxxxOÜ mehhaaniku poolt. Auto kontrolliti üle ja siis alles lõpetati töösuhe minuga ära. Ma võisin olla 22.10.2013 Soomes Helsingis, kuid ei mäleta täpselt (tlk 77 pöördel). Eeltoodust nähtuvalt on tunnistajate xxxx ja xxxx ütlused omavahel vastuolus. Tunnistaja Xxxx väidab, et 22.10.2013 toimunud liiklusõnnetus põhjustati haagisega xxxx, Soomes autovedusid teostanud kostja endine töötaja Xxxx eitab Soome liiklusõnnetuse asetleidmist. Kohus leiab, et väidetavalt 22.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse asjaolud on jäetud välja selgitamata. Kuna liiklus on reguleeritud kindlate normidega (eeskirjadega) ning toimunut on tagantjärgi keeruline tuvastada, siis tuleb juhi sündmuskoha põgenemisel või siis kui juhid süüs kokkuleppele ei jõua, kutsuda politsei, kes vormistab skeemi, teeb fotod, kuulab üle isikud jne. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et väidetav kannatanu Xxxx ei pöördunud kohe pärast liiklusõnnetust politsei poole ning väidetav liiklusõnnetus jäi politsei poolt fikseerimata. Xxxx on küll tunnistajana ütlusi andes väitnud, et pöördus Soome politsei poole, kuid ta ei tea kas toimus mingi politsei uurimine, kuna temale ei ole mingit teadet saadetud. Seega ei ole kohtule selge, kas Soome politsei on üldse seoses väidetavalt 22.10.2013 Helsingis toimunud liiklusõnnetusega mingeid uurimistoiminguid teinud. Samuti leiab kohus, et Xxxx poolt „Teates liiklusõnnetusest“ märgitud teave ja kohtustungil antud ütlused on vastuolulised. Kindlustusandjale esitatud teatel on Xxxx märkinud, et tegi veokist foto, kuna veokijuht ei peatunud ja sõitis lihtsalt minema. Seevastu kohtuistungil on Xxxx selgitanud, et veokijuht peatas sõiduki, tuli välja ja karjus tema peale. Kohus märgib, et juhul kui veok riivas xxxx autot ja põgenes peatumata sündmuskohalt, siis on väheusutav, et kannatanu suutis kohe põgenevast veokist foto teha. See, mis toimus, on tegelikult jäänud välja selgitamata. Hageja tugineb üksnes väidetava kannatanu Xxxx selgitustele, mis kohtu hinnangul on 22.10.2013 väidetavalt aset leidnud liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks ebapiisavad. Hageja on esitanud 2 fotot järelhaagisest numbrimärgiga xxxx (tlk 75-76). Kohtu hinnangul ei tõenda ka kohtule esitatud fotod järelhaagisest Schmitz numbrimärgiga xxxx, et nimetatud järelhaagis oleks sattunud Soomes liiklusõnnetusse Xxxx poolt juhitud sõidukiga. Helsingi sadama lähistel tehtud foto veoauto järelhaagise tagumisest osast ei tõenda seda, et kostjale kuuluv sõiduk üldse osales liiklusõnnetuses või et see sõiduk väidetaval päeval üldse Soomes viibis. Nimetatud fotod ei saa tõendada, et kahjustused sõidukile SEAT numbrimärgiga XXXX on põhjustatud kokkupuutest kostja sõidukiga. Kuna kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et kostjale kuuluva järelhaagisega Schmitz numbrimärgiga xxxx on põhjustatud liiklusõnnetus 22.10.2013 Soomes Helsingis ja tekitatud kahju Itentus OY-le kuuluvale sõidukile SEAT numbrimärgiga XXXX summas 2528,37 eurot, siis ei ole täidetud LKindLS § 48 lg 2 p 6 sätestatud tagasinõude eeldused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja kahju hüvitamise nõude LKindLS § 48 lg 2 p 6 alusel rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude, siis ei ole täidetud LKindLS § 48 lg 3 alusel sätestatud kahjukäsitluskulude sissenõudmise eeldused. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata ka hageja kindlustusjuhtumi käsitluskulu nõude summas 379,26 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg-st, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 122 lg 2 kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga, seega on tsiviilasja hind antud juhul 2 907,63 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksu kohtotsuse jõustumisest TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.