3-2-1-142-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 12. detsembril 2000. a AS Tõrva Vara hagi Arno Anieri vastu 72 751 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas avalikul kohtuistungil 13. novembril 2000. a läbi A. Anieri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-6/2000. Istungist võttis osa hageja esindaja vandeadvokaat A. Pärtel. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik OÜ Saluste müüs 8. juunil 1995. a sõlmitud notariaalse ostu-müügilepinguga Arno Anierile Patküla aida. Lepingu puntki 3 kohaselt pidi ostja tasuma aida ostuhinna 60 000 krooni osade kaupa Tõrva Majandusühistule hiljemalt 1. juuliks 1997. a. Kostja maksis 6000 krooni Tõrva Majandusühistule lepingu sõlmimise päeval. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele võlgnevuse tasumiseks, on kostja keeldunud lepinguhinda tasumast, viidates lepingu täitmisele OÜ Saluste kasuks. Hageja taotles kostjalt seisuga 1. aprill 1997. a lepingujärgse võla 72 751 krooni ja 60 sendi väljamõistmist, s.h tasumata ostusumma 50 100 krooni, intress 6 781 krooni 60 senti ja viivis 15 870 krooni. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et hageja ei kuulu ostu-müügilepingu subjektide ringi ega oma nõudeõigust kostja vastu. Kostja arvates on ostu-müügilepingu p 3 käsitletav kohustise osalise täitmise panemisena kolmandale isikule TsK § 175 mõttes, mitte aga lepinguna kolmanda isiku kasuks TsK § 172 tähenduses. Ostuhind on täies ulatuses tasutud OÜ-le Saluste. Valga Maakohus rahuldas 27. jaanuari 1999. a otsusega hagi täies ulatuses, juhindudes TsK §-dest 172 lg 1, 173 lg 1, 190 lg 1 ja 274. Otsuse põhjenduste järgi seadis OÜ Saluste 8. juuni 1995. a ostu-müügilepinguga tingimuse lepingust tuleneva kohustise täitmise Tõrva Majandusühistu kasuks, kelle õigusjärglane on OÜ Tõrva Vara. TsK § 172 sätestab, et kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale isikule, siis võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle kasuks täitmine oli tingimuseks seatud, kui seaduse või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti ega tulene kohustise olemusest. Kuna kostja kohustuseks oli tasuda ostusumma kolmandale isikule, saab OÜ Saluste nõude sisuks olla vaid nõue täita leping kolmanda isiku (hageja) kasuks. Rahaline nõudeõigus on üle läinud hagejale. Tõendamist leidis, et kostja tasus vaid esimese sissemakse 6000 krooni. Lepingu p 3 sätestab intressimääraks 7 % aastas tasumata summalt, s.o 6781 krooni 60 senti vastavalt hageja esitatud nõudele. Kostja väide kohustise täitmise kohta OÜ-le Saluste pole arvestatav, kuna kohustis on täidetud mittekohasele kreeditorile. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
Tartu Ringkonnakohus jättis 9. mai 2000. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ega pidanud vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi. TsK § 172 ei eelda kolmanda isiku tahteavaldust lepingu sõlmimiseks, vaid ta omandab lepingu järgi iseseisva õiguse nõuda kreeditori kõrval võlgnikult kohustuse täitmist. Maakohus on lepingu punktist 3 õigesti järeldanud, et tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks ja kohaldamisele kuulub TsK § 172. TsK § 175 reguleerib kohustise täitmise panemist kolmandale isikule, mille kohaldamine käesoleval juhul ei oleks asjakohane. Tulenevalt TsK §-st 172 võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, selle ka ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada, kuid ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. Kostja maksis lepingu sõlmimisel kohe 6000 krooni Tõrva Majandusühistule ja sellega oli kolmas isik kasutanud temal tekkinud õigust nõuda võlgnikult kohustise täitmist. Kostjal puudus õiguslik alus keelduda lepingu täitmisest lepingus märgitud kolmandale isikule. Lisaks märkis apellatsioonikohus, et asjaoludest järelduvalt sõlmitigi 8. juuni 1995.a leping kolmanda isiku kasuks just seetõttu, et OÜ Saluste on võlgnikuks OÜ Tõrva Vara ja OÜ Saluste vahelise
müügilepingu punktis 3 kokku lepitud tingimuse eesmärk ja mõte kadusid, kui OÜ Saluste tasus võlgnevuse Tõrva Majandusühistule. Samuti märgib kostja, et ringkonnakohus ei ole piisavalt analüüsinud kõiki kogutud tõendeid ning põhjendanud, miks kohus mõnda tõendit ei arvesta. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hageja arvates on kohtud piisava põhjalikkusega analüüsinud vaidlusega seonduvaid asjaolusid ning jõudnud õigetele järeldustele. Hageja märgib, et asjas ei ole tõendatud, et OÜ Saluste oleks oma võla nõuetekohaselt tasunud. Samuti puuduvad tõendid A. Anieri poolt summade tasumise kohta OÜ-le Saluste. Asjaolu, et kostja olevat summa tasunud OÜ-le Saluste, ei vabasta teda kohustise täitmisest hageja kasuks. Samas märgib hageja, et kostja esitas kassatsioonkaebuses uusi motiive ning see asjaolu on vastuolus TsMS §-s 353 lg 2 sätestatuga. Hageja arvates on kostja ja OÜ Saluste ise tegutsenud pahatahtlikult, püüdes vabaneda kohustusest OÜ Tõrva Vara ees. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kui lepingu sõlminud isik seadis tingimuseks lepingust tuleneva kohustise täitmise kolmandale isikule, siis tulenevalt TsK §-st 172 lg 1, kui seaduse või lepinguga ei ole teisiti ette nähtud ega tulene kohustise olemusest, võib lepingu täitmist nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik, kelle kasuks oli tingimuseks seatud täitmine. Ringkonnakohus on õigesti järeldanud, et 8. mai 1995. a lepingust omandas kolmas isik iseseisva õiguse nõuda lepingu täitmist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et TsK § 172 kohaselt võivad pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, mille täitmist viimane võib nõuda, selle lepingu ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. Oma soovi avaldamisega astus kolmas isik lepingusse ja selle muutmine ilma temata poleks kooskõlas TsK § 174 sisalduva keeluga muuta lepingutingimusi ilma lepinguosalise nõusolekuta. Pealegi saab tehingut TsÜS § 91 lg 3 kohaselt muuta samas vormis, milles on tehtud tehing. Alusetu on kassatsioonkaebuse väide, et OÜ Tõrva Vara nõude rahuldamisega tekitatakse kahju A. Anierile, kuna tema oli oma kohustuse juba OÜ-le Saluste täitnud. Õigustatud isik kohustises oli Tõrva Majandusühistu mitte OÜ Saluste. Lepingu täitmist õigustatud isikule ei saa käsitleda kahjuna. Ekslik on kassatsioonkaebuse väide apellatsioonikohtu poolt TsMS § 231 lg 4 rikkumise kohta. Apellatsioonikohus on andnud õigusliku hinnangu esitatud tõenditele ja põhjendanud, et võla tasumine OÜ-le Saluste ei vabastanud võlgnikku kohustusest kolmanda isiku ees. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. mai 2000. a otsus muutmata ja Arno Anieri kassatsioonkaebus rahuldamata.
J. Odar, H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.