M Ka hagi R L vastu eelmärke kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmiseks
Tsiviilasja hind
6391 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M K (isikukood xxxx, elukoht xxx, e-post xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ene Mõtte (Advokaadibüroo REMO’s, e-post [email protected]); Kostja: R L (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo, epost [email protected]).
Asja läbivaatamine
28.augustil 2018 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja M K, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte, kostja R L, kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa.
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata M Ka hagi R L vastu eelmärke kustutamiseks vajaliku nõusoleku andmiseks. Menetluskulud
2.Jätta menetluskulud M Ka kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
3.Välja mõista M Kalt Eesti Vabariigi kasuks 450 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest alates. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113
lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud kulud tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud andmetele.
4.Saata kohtuotsuse ärakiri Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.M K andis hagejale 27.04.2010 välja tähtajatu notariaalse üldvolikirja. M K (edaspidi hageja või kingisaaja) ja M K (edaspidi hageja ema või kinkija) sõlmisid 11.11.2010 kinkelepingu, mille objekt oli xxxx asuva kinnistu nimetusega xxxx, 6605/21009 suurune mõtteline osa. M K ja hageja sõlmisid 27.07.2011 kinkelepingu (edaspidi kinkeleping), mille objekt oli xxxx asuva kinnistu nimetusega xxxx, 4404/21009 suurune mõtteline osa. 27.07.2011 kinkelepingu punkti 3.5 kohaselt leppisid kinkija ja kingisaaja kokku, et kingisaaja kohustub oma õe R L (edaspidi kostja) nõudmisel müüma talle kahe aasta jooksul arvates kinkija surmast 11009/21009 suuruse mõttelise osa xxxx kinnistust. Kui R L ei soovi nimetatud mõttelist osa osta, kohustub kingisaaja maksma talle selle eest hüvitist. Eelnimetatud kokkuleppe kehtivuse eeldus on, et R L näitab kinkija suhtes üles austust ja hoolt tema elu ajal. Eeltoodud punkti alusel seati kinnistusraamatu kolmandasse jakku kostja kasuks kaks eelmärget. Kinkija tühistas 22.03.2016 kinkelepingu punkti 3.5 põhjusel, et R L ei ole kinkija suhtes üles näidanud autsuts ja hoolt tema elu ajal.
2.Eelmärke alus on ära langenud. Eelmärge on aktsessoorne ning kehtib vaid koos seda tagava nõudega ega kehti selleta. Seega ei tohi nõue, mida eelmärge tagab, olla lõppenud. Mitteeksisteerivaid nõudeid tagavad eelmärked on esemetud ning tuleb kustutada. Käesoleval juhul on eelmärked seatud 27.07.2011 sõlmitud kinkelepingu punktist 3.5 tuleneva omandiõiguse ülekandmise nõude tagamiseks. Kuna kinkija on 22.03.2016 kinkelepingu puntki 3.5 tühistanud, siis tagatavat nõuet ei eksisteeri enam. Eeltoodust tulenevalt ja AÕS § 63 lg 1 p 1 alusel ei ole eelmärge enam kehtiv.
3.Vastavalt kinkelepingu punktile 3.5 oli kokkuleppe kehtivuse eeldus asjaolu, et kostja näitab kinkija suhtes üles austust ja hoolt tema elu ajal. Kinkija on hageja ja kostja ema. Kinkija ei saanud viimastel aastatel igapäevaelus iseseisvalt hakkama. Hagejal ja kostjal lasub kinkija lastena kohustus oma abivajava ema eest hoolitseda ning teda vajadusel üleval pidada. Hageja võttis ema enda juurde elama ning on viimased aastad tema eest üksi hoolitsenud. Kostja seevastu ei ole oma ema alates 2011 aastast isegi külastanud. Seega ei ole kostja oma ema suhtes üles näidanud mingit hoolt, vaid täielikku ükskõiksust. Kostja on pöördunud korduvalt sotsiaaltöötajate poole kaebusega, et tema ema ei toideta ega pesta, mistõttu on ema näljas ja kasimata ning ta on nõudnud ema seisundi kontrollimist. Igakordsel kontrollkäigul on sotsiaaltöötajad protokollinud, et ema eest hoolitsetakse hageja juures väga hästi ning kaebuses esitatud väited on ebaõiged.
4.Kostja on järjepidevalt omastanud M Kale makstud pensioni. Kostja on oma ema arveldusarvelt kandnud ema pensioni üle enda arveldusarvele. Kinkija pension oli 5256 krooni kuus, millest kostja kandis endale igal kuul kokku 5200 krooni (panga limiidi tõttu kahel korral kuus summas 2600 krooni), jättes emale pensionist alles vaid 56 krooni kuus. Kokku jõudis kostja oma ema arveldusarvelt kanda endale 20 800 krooni. Lisaks eelnevale omastas kostja ka sularaha summas 20 000 krooni, mida ema hoidis sahtlis. Seega on kostja oma emalt sisuliselt varastanud 2608 eurot.
5.Kostja omastas ka kohaliku omavalitsuse toetuse, milline määrati kostja emale sünnipäeva puhul. Nimelt maksab xxxx oma vallas elavatele eakatele tähtpäevatoetust. Xxxx määras 19.05.2015 kostja emale xxxx juubeli puhul toetuse summas 35 eurot. Kuna kostja töötab xxxx allasutuses, anti toetus koos õnnitluskaardiga kostjale üle. Kostja lubas õnnesoovid, kaardi ja tähtpäevatoetuse emale anda, seda ta aga teinud ei ole.
6.Kostja on oma vastuses leidnud, et kinkelepingu muutmise kokkuleppe, millega kinkija tühistas eelmärkega tagatud nõude, ei ole õiguspärane, kuna hageja tegi kinkija esindajana tehingu iseendaga. Hageja sellise seisukohaga ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Käesoleval juhul on tegu üldvolitusega, mis tähendab seda, et volituse sisu on mistahes tehingute tegemine esindatava nimel. Üldvolitusse ei märgita detailselt, milliste tehingute tegemiseks esindusõigus antakse.
7.Kostjal puudub igasugune austus oma vanemate suhtes. Nimelt avastas hageja koos abilistega vaidlusalust Xxxx kinnistut koristades kinnistul asuvast prügi ladustamiseks mõeldud hunnikust oma isa urni, milles oli isegi tuhk veel sees. Isa tuhaga urn jäi isa surnukeha tuhastamise järgselt R L kätte, kellelt olid nii M kui ka M K varasemalt korduvalt urni järele küsides saanud ebalevaid vastuseid. Kuivõrd vaidlusalust kinnistut kasutas varasemalt just kostja ning tema tütar, siis on selge, et kostja on oma isa urni koos tuhaga prügimäele visanud.
8.Hageja palub kohustada kostjat anda nõusolek kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 4990002 kolmandasse jakku R L kasuks seatud eelmärge, mis tagab 27.07.2011 sõlmitud kinnistu mõttelise osa kinkelepingust tulenevat omandiõiguse üleandmise nõuet, kustutamiseks. Edastada TsMS § 387 lg 2 alusel kohtuotsus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusjaoskonnale. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Hageja väited selle kohta, et eelmärkega tagatud nõude tühistamine oli õiguspärane, ei vasta tõele. Kinkelepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisel esindas hageja M Ka volikirja alusel. Volikirjast ei nähtu, et M K oleks hagejat volitanud tegema tehinguid iseendaga. Kuna volikirjas ei ole selgelt antud volitust teha tehinguid iseendaga, siis ei olnud hagejal esindusõigust nii kinkelepingu kui ka kinkelepingu muutmise kokkuleppe sõlmimiseks, kuna mõlemal juhul oli lepingu teine pool hageja ise. Nii kinkeleping kui ka kinkelepingu muutmise kokkulepe on ühepoolsed tehingud, kuna mõlemast lepingust tuleb kohustusi ainult M Kale ning hagejale lepingutest kohustusi ei järgne, hageja kui kingisaaja on ainult õigustatud isik. Kuna hagejal ei olnud kinkelepingut ning kinkelepingu muutmise lepingut sõlmides M Ka esindamisõigust, siis on järelikult nimetatud tehingud tühised. Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt õiguslikke tagajärgi algusest peale. Eeltoodust tulenevalt ei ole 22.03.2016 sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppel õiguslikke tagajärgi.
10.Hageja väidab, et kinkelepingu muutmise kokkulepe sõlmiti, kuna kostja ei ole M Ka suhtes näidanud üles austust ja hoolt tema elu ajal, mis on aga kinkelepingu punkti 3.5 alusel kostjale tekkiva õiguse eeldus. Kostja sellise väitega ei nõustu. Samade poolte vahel toimunud eelmises kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-14-60024 esitas hageja sama vastuväite, et kostja ei ole näidanud ema suhtes üles austust ja hoolt tema elu ajal. Tsiviilasjas nr 214-60024 on jõustunud kohtulahend, mille punktis 14 on kohus tuvastanud, et ema hooldusõe kirjalikest seletustest ning kohaliku omavalitsuse kodukülastusaktist ei saa järeldada sedavõrd olulist R L austuse ja hoole puudumist ema suhtes, mille tagajärjel kaotaks ta kinkelepingus talle ettenähtud ostuõiguse. Kohus ei tuvastanud, et R L mõni kohustus oleks täitmata, kinkelepingu p-s 3.5 märgitud tingimustest mõne saabumine oleks välistatud või et esineks alus eelmärke kustutamiseks. Seega kohtulahendi tegemise seisuga (27.02.2015) on kohus tuvastanud, et R L ei ole rikkunud oma kohustust üles näidata austust ja hoolt ema vastu tema elu ajal. Seetõttu ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et kostja ei ole oma ema külastanud aastast 2011 alates, kostja on ema pensioni kandnud üle enda arveldusarvele perioodil, mil M K elas veel kostja juures (enne 2010.
aastat), kostja on pöördunud sotsiaaltöötajate poole abi saamiseks. Ajavahemikul 20102012 külastas kostja oma ema nii tihti kui võimalik. Pärast 2012. aasta detsembrit aga ei ole hageja enam võimaldanud kostjal oma emaga kohtuda.
11.Hageja väidab, et kostja on järjepidevalt omastanud M Kale makstud pensioni. Kostja leiab, et selline väide on alusetu. Kui M K elas kostja juures xxxx, siis palus ta kostjal oma pension välja võtta. Selleks oli kostjal M Ka volitus. Kostja tegi seda kuni volituse lõpuni. Hageja väidab, et kostja omastas kohaliku omavalitsuse toetuse, mis määrati kostja emale sünnipäeva puhul. Kostja kinnitab, et xxxx toetus emale juubeli puhul (35 eurot) anti tõesti kostja kätte. Selle asemel, et rahale ise järgi tulla, otsustas hageja hakata kostjalt raha nõudma vallaametniku ja politseiga ähvardades. Lõpuks jõudsid hageja ja kostja telefoni teel siiski kokkuleppele, et kostja kannab 35 eurot hageja pangakontole, kui hageja kostjale arveldusarve numbri edastab. Kostja ei ole siiani saanud hagejalt arveldusarve numbrit, mistõttu ei ole tal olnud võimalik hagejale nimetatud summat üle kanda.
12.Kostja on seisukohal, et kinkelepingu punktis 3.5 sätestatule ei saa kohaldada kinkelepingust taganemise regulatsiooni, kuna punkt 3.5 ei ole kinkeleping, vaid kinkelepingu üks tingimus. Samuti ei ole R L kingisaaja. Seetõttu ei ole asjakohased hageja viited kinkelepingust taganemise regulatsioonile. Kui kohus leiab, et kinkelepingust taganemise regulatsioon käesoleval juhul kohaldub analoogia korras, nagu hageja väitnud on, siis peab kostja vajalikuks märkida, et käesoleval juhul ei esine jämedat tänamatust, mis on VÕS § 267 p 1 järgi kinkelepingust taganemise eeldus.
13.Kostja peab vajalikuks selgitada, et urn hageja ja kostja isa tuhaga on juba aastaid olnud perekonnale kuulunud maakodu toas riiulil, kus sellel on oma kindel koht. Maakodu renoveerimise põhjendusel ajas hageja kostja tütre J O maakodust minema ning lasi võõrastel töömeestel kõikidest kinnistul asuvatest hoonetest kostja ja M Kale kuulnud asjad välja tõsta ning põletas need ära. Ka urn hageja ja kostja isa tuhaga jäi maakodusse ning kostjal puuduvad andmed selle kohta, mida hageja urniga edasi tegi. Seetõttu on äärmiselt alatu väita, et kostja olevat urni prügimäele visanud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, menetluse kestel asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja ema M K väljastas hagejale 27.04.2010 tähtajatu notariaalne volikirja (kd I lk 10-11). M K kinkijana ja hageja kingisaajana sõlmisid 27.07.2010 kinkelepingu (kd I lk 12-19), mille alusel M K kinkis hagejale kinnistu asukohaga Xxxx, registriosa numbriga 4990002, 6605/21009 mõttelise osa. Lepingu punkti 3.5 kohaselt leppisid M K ja hageja kokku, et hageja kohustub kostja nõudmisel müüma kostjale kahe aasta jooksul alates M Ka surmast 11009/21009 suuruse mõttelise osa kinnistust hinnaga, mis ei tohi olla väiksem kui kinnistu 6605/21009 suuruse mõttelise osa turuväärtus. Kui kostja ei soovi omandada 11009/21009 suurust mõttelist osa kinnistust, kohustub hageja tasuma kostjale hüvitist. Hüvitise suurus ei tohi olla väiksem kinnistu 4404/21009 suuruse mõttelise osa turuväärtusest. Eelnimetatud kokkulepete kehtivuse eeldus on, et kostja näitab M Ka suhtes üles austust ja hoolt M Ka elu ajal.
16.27.07.2010 kinkelepingu punkti 3.5 alusel kanti kinnistusraamatusse kinnistu registriosa numbriga 4990002 kolmandasse jakku kostja kasuks kaks eelmärget. M K, keda esindas 27.04.2010 volikirja alusel hageja, sõlmis 22.03.2016 hagejaga 27.07.2011 kinkelepingu muutmise kokkuleppe (kd I lk 20-24), millega tühistati 27.07.2011 kinkelepingu punkt 3.5.
17.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse kinnistu registriosa numbriga 4990002 kolmandasse jakku kostja kasuks seatud eelmärgete kustutamiseks, kuna 27.07.2011 kinkelepingu punkt 3.5, mille alusel eelmärked seati, on tühistatud põhjendusel, et kostja ei näidanud M Ka eluajal tema
suhtes austust üles. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendustel, et M Ka poolt hagejale antud volikiri ei võimaldanud hagejal teha iseendaga tehinguid, seega on 22.03.2016 kokkuleppe alusel toimunud kinkelepingu 3.5 punkti tühistamine tühine. Samuti on kostja seisukohal, et kostja ei ole M Kaga tema eluajal lugupidamatult käitunud ning on soovinud oma ema suhtes hoolt ja austust üles näidata.
18.Kohus leiab, et hageja nõude alus saab olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 8, mille kohaselt isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud.
19.Käesoleval juhul on hageja seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kinnistusraamatusse kinnistu registriosa numbriga 4990002 kolmandasse jakku kostja kasuks seatud eelmärgete kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamist, kuna 27.07.2011 kinkelepingu punkt 3.5, mille alusel eelmärked seati, on tühistatud. Võttes arvesse, et kostja on esitanud hageja nõudele muuhulgas vastuväite, et 22.03.2016 kokkuleppe, millega 27.07.2011 kinkelepingu punkt 3.5 tühistati, on tühine, analüüsib kohus esmalt, kas 27.07.2011 kinkelepingu punkt 3.5 on kehtivalt tühistatud.
20.Nähtuvalt asjas esitatud tõenditest andis M K hagejale 27.04.2010 tähtajatu notariaalse volikirja (kd I lk 10-11). Nimetatud volikirja alusel sõlmis hageja M K esindajana 22.03.2016 kokkuleppe (kd I lk 20-24), millega tühistas 27.07.2010 kinkelepingu punkti
3.5.Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 128 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsÜS § 128 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse kindlale isikule suunatud ühepoolsele tehingule, mis on tehtud teise isiku nimel esindusõiguseta, TsÜS §-des 129 ja 130 sätestatut, kui isik, kellele tehing oli suunatud, ei vaielnud tehingu tegemisele vastu, kuigi ta esindusõiguse puudumisest teadis või pidi teadma.
21.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks 22.03.2016 kokkuleppe sõlmimisel M Ka esindajana toiminud TsÜS § 128 lg 1 ja 2 mõttes esindusõiguseta, kuna M Ka oli väljastanud hagejale 27.04.2010 tähtajatu notariaalse volikirja enda esindamiseks. Volikirja (kd I lk 10-11) sisust ilmneb, et M K on volitanud hagejat enda nimel esemete omandamiseks ja esemete käsutamiseks kõigi toimingute ja tehingute tegemiseks. Seega puudub kohtul alus asuda seisukohale, et 22.03.2016 kokkuleppe näol oleks tegemist tühise tehinguga TsÜS § 128 mõttes.
22.Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et 22.03.2016 tehing tuleb tühistada tulenevalt TsÜS § 131 lg-st 1, kuna hageja tegi tehingu iseendaga. Nimelt sätestab TsÜS § 131 lg 1, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.
23.Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsÜS § 131 lg 1 sõnastusest on nimetatud sätte alusel võimalik tehingut tühistada üksnes esindataval endal, mitte kõrvalisel isikul. Ka tsiviilseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtub, et kõnealune paragrahv reguleerib esindaja poolt sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumise tagajärgi esindaja poolt esindusõiguse piires tehtud tehingu kehtivusele („Tsiviilseadustiku üldosa seadus.
Kommenteeritud väljaanne“ Paul Varul jt, lk 381). Seega on tegemist sättega, millele saab tugineda esindatav ise, mitte kostja kui sisesuhtest väljapoole jääv isik. Võttes arvesse, et kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid, millest ilmneks, et M K oleks 22.03.2016 tehingu tühistanud, puudub kohtul alus asuda seisukohale, et tegemist ei ole kehtiva tehinguga.
24.Järgnevalt analüüsib kohus, kas 27.07.2010 kinkelepingu punkti 3.5 tühistamiseks esines sisuline alus. Lähtuvalt 27.07.2010 kinkelepingu punkti 3.5 sisust on tegemist kolmanda isiku kasuks sõlmitud sättega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 6 kohaselt võivad lepingupooled kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda isiku nõusolekuta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et olukorras, kus M K ja hageja olid sõlminud 27.07.2011 lepingu, mis sisaldas kostja ehk kolmanda isiku kasuks sõlmitud punkti 3.5, oli M Kal ja hagejal lähtuvalt VÕS § 80 lg-st 6 õigus kolmanda isiku kasuks sõlmitud punkti 3.5 tühistada juhul, kui seadusest ei lepingust ei tulene teisiti. Antud juhul nähtub lepingu punktist 3.5, et kostjal on õigus nõuda hagejalt kinnistu mõttelise osa kostjale müümist ning kolmanda isiku kasuks sõlmitud kokkulepe kaotab kehtivuse üksnes juhul, kui kostja ei näita M Ka suhtes austust ja hoolt M Ka elu ajal.
25.Asjaolu, et 27.07.2011 lepingu punkti 3.5 näol on tegemist sättega, mille täitmist on kostjal õigus nõuda, on eelnevalt tuvastamist leidnud ka tsiviilasjas nr 2-14-60024 tehtud jõustunud kohtuotsuse p-s 12 (kd I lk 87-94). Nimetatud tsiviilasja pooled olid samuti hageja ja kostja ning TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-142-00 asunud seisukohale, et pooled, kes on sõlminud lepingu kolmanda isiku kasuks, mille täitmist viimane võib nõuda, võivad selle lepingu ilma kolmanda isiku nõusolekuta muuta või tühistada ainult seni, kuni kolmas isik ei ole võlgnikule avaldanud soovi kasutada temal tekkinud õigust. Kohus on seisukohal, et antud juhul ilmneb tsiviilasjas nr 2-14-60024 esitatud nõudest, et kostja on avaldanud soovi realiseerida kostjale 27.07.2011 lepingu punktist 3.5 tulenevat õigust, seega ei piisanud punkti 3.5 tühistamiseks üksnes M Ka ja hageja omavahelisest kokkuleppest, vaid M Kal ja hagejal esines õigus 27.07.2011 lepingu punkti 3.5 tühistamiseks ainult juhul, kui kostja oli rikkunud punkti 3.5 täitmise eeldust. Seega tuleb analüüsida, kas kostja on käitunud M Kaga viisil, millest ei ilmnenud M Ka suhtes hoolt ja austust.
26.Kohus leiab, et kuigi M Ka ja kostja vahel ei olnud sõlmitud kinkelepingut, on ka antud juhul võimalik hoole ja austuse ülesnäitamist sisustada analoogselt VÕS § 267 p-ga 1, mis käsitleb kinkelepingust taganemist juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kohus ei nõustu siiski kostja seisukohaga, et lähtuda tuleb ka VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud üheaastasest taganemisõiguse teostamise tähtajast. Nimelt kohaldab VÕS § 270 lg 1 üksnes kinkija ja kingisaaja omavahelises suhtes, kui on sõlmitud kinkeleping, kuid antud juhul ei olnud kinkeleping sõlmitud M Ka ja kostja vahel, vaid M Ka ja hageja vahel.
27.Riigikohus on asunud lahendis nr 3-2-1-153-06 seisukohale, et VÕS § 267 p-s 1 nimetatud "Jäme tänamatus" on hinnanguline kategooria, mis peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et kostja ei ole M Ka eluajal näidanud M Ka suhtes üles austust ja hoolt või on olnud muul viisil jämedalt tänamatu.
28.Hageja väidete kohaselt ei ole kostja M Ka suhtes hoolt ja austust üles näidanud, kuna kostja ei ole alates 2011. aastast M Ka külastanud, kostja on pöördunud sotsiaaltöötajate poole põhjendamatute kaebustega, kostja on järjepidevalt omastanud kostja pensioni, kostja omastas M Kale sünnipäevaks ettenähtud kohaliku omavalituse toetuse ning kostja käitus lugupidamatult M Ka abikaasa urniga.
29.Kohus märgib, et eelnevalt on hageja ja kostja vahel toimunud kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-14-60024, milles oli samuti vaidlus küsimuses, kas kostja on M Ka suhtes näidanud üles lepingu punktis 3.5 nõutavat hoolt ja austust. Harju Maakohtu 27.02.2015 otsuses punktis 14 tuvastas kohus, et kostja käitumises ei ilmnenud M Ka suhtes austuse ja hoole puudumist. Kohus on eelnevalt juba viidanud asjaolule, et TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsuses tuvastatu menetlusosalistele kohustuslik, seega saab hageja käesolevas asjas tugineda üksnes asjaoludele, mis on ilmnenud pärast eelviidatud kohtuotsuse tegemist, seega hiljem kui 27.02.2015, aga enne 22.03.2016, kui toimus kinkelepingu punkti 3.5 tühistamine.
30.Hageja on heitnud kostjale ette, et kostja ei ole ema külastanud. Kohus on käesolevas asjas tunnistajana üle kuulanud J O, kes on kostja tütar ja M Ka lapselaps, ning kes on andnud ütluseid, et kostja koos tunnistajaga üritas ajavahemikus 2015. aasta veebruarist kuni 2016. aasta oktoobrini korduvalt M Ka külastada, kuid see ei õnnestunud, kuna hageja ei lubanud neid sisse. Täiendavalt on tunnistaja selgitanud, et kostja on üritanud igal aastal jõulude ja M Ka sünnipäeva ajal M Kaga kontakti saada, kuid tal ei ole see õnnestunud (kd II lk 23). Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütled tõendavad, et kostja üritas oma ema külastada ning temaga suhelda, kuid see ei õnnestunud, kuna hageja ei võimaldanud kostjal ema juurde pääseda. Seega üritas kostja pärast Harju Maakohtu 27.02.2015 otsuse tegemist ning enne 22.03.2016 toimunud kinkelepingu punkti 3.5 tühistamist M Kaga kohtuda ning selles osas ei ole kohtul alust tuvastada austuse või hoole üles näitamata jätmist.
31.Seoses hageja väidetega, mille kohaselt kostja on pöördunud sotsiaaltöötajate poole põhjendamatute kaebustega, kostja on järjepidevalt omastanud kostja pensioni ja kostja käitus lugupidamatult isa urniga, märgib kohus, et kõik nimetatud asjaolud toimusid enne Harju Maakohtu 27.02.2015 otsuse tegemist ning hageja on ise kinnitanud, et eelviidatud rahaga seotud küsimused olid korduvalt arutlusel ka tsiviilasja nr 2-14-60024 raames. Seega on nende asjaolude suhtes juba Harju Maakohtu 27.02.2015 otsusega tuvastatud, et tegemist ei olnud kostja poolt M Ka suhtes hoole ja austuse üles näitamata jätmisega ning kohtul puudub alus asuda antud asjaolusid käesolevas tsiviilasjas uuesti analüüsima.
32.Täiendavalt on hageja väitnud, et kostja omastas M Kale sünnipäevaks ettenähtud kohaliku omavalituse toetuse, mis määrati M Kale 19.05.2015 seoses tema xxxx. sünnipäevaga. Kohus märgib, et kostja ei ole eitanud, et M Kale juubeliks ettenähtud toetus summas 35 eurot anti tõepoolest kostja kätte ning kostja on üritanud seda korduvalt üle anda paludes hagejal endale edastada sobiv kontonumber, kuid seda ei ole tehtud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostjale ei võimaldatud M Kaga isiklikult kohtumist ning samuti ei edastatud kontonumbrit, millele raha kandmist sooviti, ei olnud sünnipäevatoetuse üleandmata jätmise näol tegemist kostja pahatahtlikkusega ning seda ei saa lugeda selliseks austuse või hoole puudumiseks, mis võiks tingida kostja kasuks sõlmitud lepingu tühistamise.
33.Kohus märgib, et on hageja taotlusel tunnistajana üle kuulanud ka L Ji, kes on selgitanud, et ta oli alates 2010. aastast M Ka koduõde (kd II lk 22 pöördel-23). Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole ta kunagi näinud M Ka ja kostjat kohtumas, ta on kostja kohta kuulnud üksnes M Ka ja hageja sõnade alusel. M K oli tunnistajale öelnud, et ei soovi tütart näha,
kuna tütar soovib talle halba. Samas ei nähtu tunnistaja ütlustest, et tunnistaja oleks ise näinud või kuulnud M Kalt vahetult, et kostja käitus ajavahemikul 27.02.2015 kuni 22.03.2016 M Kaga lugupidamatul viisil või pani toime mõne teo, millest ilmneks austuse või hoole puudumine.
34.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei esine alust tuvastada, et kostja oleks käitunud M Kaga viisil, mis oleks vastuolus 27.07.2011 lepingu punktis 3.5 sätestatud tingimustega. Seega puudus alus 27.07.2011 lepingu punkti 3.5 tühistamiseks ning tegemist on 27.07.2011 kinkelepingu kehtiva sättega. Olukorras, kus 27.07.2011 lepingu punkti 3.5, mille alusel kostja kasuks kinnistusraamatu registriosa numbriga 4990002 kolmandasse jakku eelmärked seati, on kehtiv, ei ole hagejal alust nõuda AÕS § 63 lg-st 8 tulenevalt kostja kasuks seatud eelmärgete tühistamist. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus esitatud hagi rahuldamata.
35.Tsiviilasja hind on TsMS § 126 lg 1 alusel 6391 eurot. Menetluskulud
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus jätab esitatud hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
37.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
38.Kohus on käesolevas asjas andnud hagejale 21.06.2016 määrusega menetlusabi ning vabastanud hageja riigilõivu tasumise kohustusest 450 euro ulatuses (kd I lk 69-70). TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna kohus on esitatud hagi rahuldamata jätnud, tuleb hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista 450 eurot.
39.TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb tasumisega viivitamise korral hagejal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg-st 5 tulenevalt tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest.