3-2-1-148-00
Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. novembril 2000. a Olevimäe Advokaadibüroo OÜ hagi AS Hansapank ja Daniel Andrew Beal?i vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 14. novembril 2000. a läbi AS Hansapank ja D. A. Beal?i kassatsioonkaebuste alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/609/00. Istungist võtsid osa AS Hansapank esindaja vandeadvokaat V. Kõve ja Olevimäe Advokaadibüroo OÜ esindaja R. Markus. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt kuulutati Tallinna Linnakohtu 1. augusti 1997. a otsusega välja füüsilise isiku Mart Eriku pankrot. AS Estimpeks esitas pankrotimenetluses nõude kokku summas 8 054 980 krooni 25 senti, millest 4 271 465 krooni 65 sendi suurune nõue oli tagatud hüpoteegiga. Nõue tulenes kolmest tasumata arvest. 18. jaanuari 1996. a ühishüpoteegi seadmise lepinguga oli AS Estimpeks kasuks seatud ühishüpoteek M. Erikule kuuluvatele kinnistutele, millega tagati kõiki AS Estimpeks nõudeid ning AS Estimpeks ja AS Pruuneks vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid nõudeid. AS Estimpeks võõrandas 9. novembril 1998. a oma nõude Olevimäe Advokaadibüroo OÜle. 11. novembri 1998. a nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid AS Hansapank ja Daniel Andrew Beal hageja nõudele vastu täies ulatuses. Olevimäe Advokaadibüroo OÜ esitas AS Hansapank ja D. A. Beal'i vastu hagi, paludes tunnustada 4 271 465 krooni 65 sendi suurust nõuet eesõigusnõudena ja 3 783 514 krooni 60 sendi suurust nõuet viienda järgu nõudena. Tallinna Linnakohtu 17. veebruari 2000. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohus tunnustas hageja nõuet M. Eriku pankrotimenetluses kokku 2 238 206 krooni 84 sendi suuruses summas viiendas rahuldamisjärgus. Kohtuotsuse põhjendustel esitas AS Estimpeks oma nõude tähtaegselt. Avaldusele lisatud dokumendid oli tõestanud võlausaldaja haldusosakonna juhataja. Pankrotiseadus ei nõua dokumentide notariaalset tõestamist. 18. jaanuaril 1996. a sõlmisid AS Estimpeks ja M. Erik kokkuleppe, millega M. Erik võttis üle kõik AS Estimpeks ja AS Pruuneks vahelistest lepingutest nr 20-94/94-151 ja 01111002/95-18-28 tulenevad AS Pruuneks õigused ja kohustused. Samal kuupäeval sõlmiti samade poolte vahel ühishüpoteegi seadmise leping, mille alusel kanti AS Estimpeks kasuks Viljandi ja Valga kinnistusametites M. Erikule kuuluvate kinnistuste kohta avatud registriosadesse ühishüpoteegid esimesele järjekohale summas 3 285 742 krooni 80 senti intressimääraga 20 % aastas. AS Estimpeks loovutas oma nõude M. Eriku vastu hagejale
rahuldamisele eesõigusnõuetena. Lepingul nr 20-94/94-151 põhinev nõue on tõendatud 1 068 565 krooni 66 sendi suuruses summas. Ülemäärase suuruse tõttu vähendas kohus viivist põhivõla summani ja leidis, et selle lepingu järgi kuulub tunnustamisele nõue 2 137 131 krooni 32 sendi suuruses summas. Lepingul nr 01110021/95-18-28 põhinev nõue on tõendamata ja tuleb jätta tunnustamata. Tõendatud on nõue põhivõla osas summas 101 075 krooni 52 senti, mis põhineb M. Eriku poolt AS-lt Estimpeks ostetud saematerjali 18. aprilli 1996. a arve-saatelehel. Viivise nõude osas ei kuulu hagi rahuldamisele, sest viivise kohta puudub kirjalikus vormis kokkulepe. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust nõude rahuldamisjärgu osas ja tunnustas hageja nõuet 2 238 206 krooni 84 senti esimeses rahuldamisjärgus. Ringkonnakohus leidis, et sisuline vaidlus nõuete põhjendatuse üle toimub kohtus. Nõuete kaitsmise koosolek ei lahenda vaidlusi nõuete põhjendatuse üle. Seega ei ole õige vaidluse lahendamisel nõude tunnustamise üle lähtuda ainult nõuete kaitsmise ajal olnud tõenditest. Seaduse tekstist tuleneb ainult, et tegemist peab olema sama nõudega, mis jäi tunnustamata nõuete kaitsmise koosolekul. Kohtuotsuse tegemise ajaks oli hageja poolt omandatud nõuet tagav hüpoteek AÕS § 326 lg 1 kohaselt hagejale üle läinud ja vastavad tõendid kohtule esitatud. Seega kuulub hageja nõue kui pandiga tagatud nõue rahuldamisele esimeses järgus. Ekslik on kostjate seisukoht, et nõudeavaldust ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks, sest avaldusele lisatud dokumentide ärakirjad ei olnud notariaalselt tõestatud. PankrS § 69 lg 1 ei näe ette, et nõudeavalduse asjaolusid tõendavad dokumendid peaksid olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi 3. lõike järgi otsustab haldur, kas esitatud ärakirjad on nõuetekohaselt tõestatud ja annab vajadusel avaldajale 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul pidas haldur lisatud dokumente nõuetekohaselt tõestatuks. AS Pruuneks võla ülekandmine M. Erikule toimus kreeditori AS Estimpeks ja M. Eriku vahel 18. jaanuaril 1996. a sõlmitud kirjaliku kokkuleppe alusel. Selline kokkulepe ei ole seadusega vastuolus. Võla ülekandmiseks pole esialgse võlgniku kirjalik nõusolek vajalik, kuna võla ülekandmise õigussuhtes on määravad isiku tahe võlg üle võtta ja kreeditori nõusolek sellega. II. Kassatsioonkaebused ja nende põhjendused AS Hansapank palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kaebuse põhjendustel on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud protsessiõigusnorme. Nõuet ei saa esimeses rahuldamisjärgus tunnustada. Hüpoteek ei ole aktsessoorne tagatis ega lähe koos nõudega üle nõude loovutajalt nõude omandajale. Hüpoteek loetakse nõude loovutajalt omandajale üle läinuks kinnistusraamatus kande tegemisest. Nõuete kaitsmise ajal ei olnud hageja hüpoteegipidaja. Ka hagi esitamise ajal oli ühishüpoteegi pidajaks AS Estimpeks. Hageja ja AS Estimpeks sõlmisid ühishüpoteegi loovutamise lepingu peale seda, kui menetlus esimese astme kohtus juba käis. AS Hansapank pole väitnud, et AS Estimpeks nõudeavaldust ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks. AS Hansapank leidis, et nõudeavaldusele lisatud dokumendid ei olnud nõuetekohaselt tõestatud. AS Estimpeks haldusosakonna juhataja ehk äriühinguga töösuhetes olev isik ei ole pädev dokumentide ärakirju tõestama ja selle isiku tõestust ei saa pidada piisavaks PankrS § 69 lg 1 tähenduses. Võla
ülekandmine eeldab esialgse võlgniku AS Pruuneks tahet võlg üle kanda ja vastavat tahteavaldust. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et võla ülekandmise õigussuhtes on määravad teise isiku tahe võlg üle võtta ja kreeditori nõusolek sellega. Kostja D. A. Beal palus kassatsioonkaebuses samuti ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ning kohaldanud materiaalõigusnorme. PankrS § 69 lg-s 3 mõistetakse dokumendi ärakirja nõuetekohase tõestamise all üksnes seaduses sätestatud korras pädevate ametiisikute poolt ärakirjade õigsuse tõestamist. Dokumentide ärakirjade tõestamise õigsuse kontrollimine pole üksnes halduri pädevuses. Ka võlausaldajatel on õigus puuduste osas nõudeavaldusele vastu vaielda. Seadusega pole kooskõlas ringkonnakohtu järeldus, et võla ülekandmine võib toimuda kokkuleppega kreeditori ja uue võlgniku vahel, ilma et kreeditor oleks andnud nõusolekut võla ülekandmiseks. Hageja nõude tunnustamine eesõigusnõudena ei ole kooskõlas PankrS §-dega 69 ja 74, kuna hüpoteegipidaja oli nõuete kaitsmise koosoleku ajal AS Estimpeks. Hageja muutus hüpoteegipidajaks alles kohtumenetluse jooksul. Kohus saab lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis olid olemas nõuete kaitsmise koosoleku ajal, eeldusel, et need asjaolud on tõendatud tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud viisil. V. Vastus kassatsioonkaebustele Hageja vaidleb kassatsioonkaebustele vastu. Seadus annab pankrotihaldurile pädevuse otsustada, kelle poolt tõestatud ärakirju aktsepteerida. Võla ülekandmine võib toimuda ka kokkuleppega kreeditori ja uue võlgniku vahel. Kreeditor ei ole kohustatud kontrollima esialgse võlgniku ja uue võlgniku vahelise kokkuleppe olemasolu. PankrS § 74 lg 1 kohaselt otsustab kohus nõude tunnustamise või selle rahuldamisjärgu võlausaldaja hagiavalduse alusel esitatud tõendite alusel, mitte ei kontrolli nõude tunnustamata jätmise asjaolusid ega anna neile hinnangut. VI. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Apellatsioonikohtu otsus kuulub TsMS § 363 p 2 alusel tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium ei nõustu apellatsioonikohtu seisukohaga, et PankrS § 74 lg 1 korras nõude tunnustamise otsustamisel on kohus seotud nõuete kaitsmise koosolekul toimunud nõude läbivaatamise asjaoludega vaid niivõrd, et tegemist peab olema sama nõudega, mis jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Vastavalt PankrS § 70 lg-le 4 ei või nõuet, mis on läbi vaadatud ühel nõuete kaitsmise koosolekul, hilisemal nõuete kaitsmise koosolekul uuesti läbi vaadata. PankrS § 73 lg 5 sätestab, et pärast nõude tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude kohta arvesse ei võeta. Sama paragrahvi 8. lõige näeb ette, et kui nõue või selle rahuldamisjärk on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud, ei saa seda hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 74 lg-s 2 ja § 81 lg-s 8 nimetatud juhtudel. Nendest sätetest tuleneb, et pärast nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul võib nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamisega seoses esitatud nõude või selle rahuldamisjärgu kohta käivaid asjaolusid ja tõendeid arvesse võtta vaid PankS § 74 lg-s 2 ja § 81 lg-s 8 märgitud juhtudel. Kolleegium on seisukohal, et samasugust põhimõtet tuleb järgida ka siis, kui nõuet või selle rahuldamisjärku nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud ning
nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist vaatab PankrS § 74 lg 1 kohaselt läbi kohus. Vastupidine seisukoht tähendaks pankroti-võlausaldajate asetamist nõuete esitamisel ja tunnustamisel ebavõrdsesse õiguslikku seisundisse, kuna põhjendamatuid eeliseid omandaksid võlausaldajad, kes oma nõuete esitamisel pole kinni pidanud pankrotiseaduses sätestatud korrast ja kelle nõue on nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustatud. Seega peab kohus nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel tegema esmalt kindlaks, kas kostja on nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamisele vaielnud vastu põhjendatult ning seejärel otsustama nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et seadusega ei ole vastuolus AS Estimpeks ja M. Eriku
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.