3-2-1-97-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. septembril 2001. a AS Polaris-Auto hagi AS ERA Pank (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 27. augustil 2001. a AS Polaris-Auto kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr 2-2-146/2001. Istungist võttis osa hageja esindaja vandeadvokaat P. Varul. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik AS Polaris-Auto ja AS ERA Pank sõlmisid 1. veebruaril 1998. a lepingu, millega AS Polaris-Auto kohustus demonstreerima ERA Panga gruppi kuuluvate äriühingute reklaamplakateid ja kandma nende äriühingute logod võistlusautodele. AS ERA Pank kohustus tasuma hooajal mai-oktoober 1998. a AS-le Polaris-Auto 2 500 000 krooni, kuid ei teinud seda. AS Polaris-Auto nõuet AS ERA Pank pankrotimenetluses ei tunnustatud. Esitatud hagis palus AS Polaris-Auto tunnustada tema 2 500 000 krooni nõuet viienda rahuldamisjärgu nõudena. Tartu Maakohtu 7. detsembri 2000. a otsusega hagi rahuldati. Hageja kasutas oma PankrS §-st 74 lg 1 tulenevat õigust esitada nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata jäänud nõude osas hagiavaldus kohtule. Hageja nõue tuleneb 1. veebruari 1998. a sponsor-reklaamilepingust. Lepingu puudumist ei tõenda see, et seda ei kajasta kostja raamatupidamine. Hageja esitas tähtaegselt nõude ning kostja nõutud dokumendid. Ta tõendas nõuet piisavalt. Tulenevalt PankrS §-st 2 lg 4 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikku, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hageja võis kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus lubatud tõendeid. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2001. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja uue otsusega jäeti hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendustel puudub vaidlus selles, et nõuete kaitsmise koosolekul 8. märtsil 2000. a vaidlesid AS Polaris-Auto nõude vastu pankrotihaldurid. 1. veebruari 1998. a sponsor-reklaamileping on oma olemuselt tööettevõtuleping. TsK § 369 lg 1 järgi tuleb tellijal maksta tööettevõtjale kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist. Seega ei piisa AS Polaris-Auto nõudeõiguse tekkimiseks AS ERA Pank (pankrotis) vastu viitest lepingule, vaid tõendada tuleb ka kohustuste nõuetekohast täitmist. Hageja ei esitanud lepinguliste kohustuste täitmise tõendamiseks koos nõudeavaldusega ühtegi dokumenti. Kuna pankrotihalduritel puudusid tõendid lepingu täitmise kohta, siis vaidlesid nad nõude tunnustamisele põhjendatult vastu. Pärast nõude tunnustamata jätmist võib esitatud nõudega seotud asjaolusid ja tõendeid arvesse võtta vaid PankrS §-des 74 lg 2 ja 81 lg 8 märgitud juhtudel, mida selles asjas ei ole. PankrS § 69 lg 1 järgi tuleb nõudeavaldusele lisada ka avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Seega ei piisa nõude tunnustamiseks ainult lepingu esitamisest. PankrS § 71 lg 1 kohaselt kontrollib haldur esitatud nõuete põhjendatust ja kui selleks on alust, siis vaidleb nõuete
kaitsmise koosolekul nõudele vastu. Seega on haldur kohustatud nõuet ja selle tekkimise asjaolusid nõude põhjendatuse ja tõendatuse seisukohalt hindama. Hageja esimese astme kohtule esitatud kinnituskirja ei saa tõendina arvestada, kuna seda ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Ka sisuliselt ei tõendaks kinnituskiri AS Polaris-Auto kohustuste täitmist, sest kinnituskirjale on alla kirjutanud A. Bergmann, kes ei olnud AS ERA Pank juhatuse liige ning seaduslik esindaja ja tal puudus õigus kinnitada teise poole esindajana lepingu täitmist. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus tõlgendas ebaõigesti PankrS § 74 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt ei anna kohus hinnangut nõuete kaitsmise koosoleku või halduri otsusele, vaid sellele, kas nõue on põhjendatud või mitte. Nõude tunnustamise hagi esitamisega algab iseseisev, varasemast nõuete kaitsmisest sõltumatu hagimenetlus ja võlausaldaja võib esitada kõiki tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendeid. Nõuete kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul ei toimu asja sisulist arutamist. Nõude põhjendatuse arutelu toimub alles kohtus, kus võlausaldajal on võimalik vastaspoole väidetele esitada omapoolseid vastuväiteid ja neid kinnitavad tõendid. PankrS § 69 lg 1 kohaselt tuleb nõudeavaldusele lisada need dokumendid, mis tõendavad nõude sisu, alust ja suurust ning seda, kas nõue on eesõigusnõue. Käesoleval juhul olid nõude sisu, alus ja suurus tõendatud. Pankrotiseaduses puudub hilisemas hagimenetluses täiendavate tõendite esitamise keeld. Seega tuleb lähtuda TsMS §-s 67 sätestatud protsessiosaliste õigustest, mille hulka kuulub ka õigus esitada tõendeid. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et nõude tunnustamata jätmisel võib nõudega seotud tõendeid arvesse võtta vaid PankrS §-des 74 lg 2 ja 81 lg 8 märgitud juhtudel. Nimetatud sätted käsitlevad juba kaitstud nõuete uuesti läbivaatamist. Nõude tunnustamata jätmisel nõude tunnustamise hagiga kohtusse pöördumise reeglid on sätestatud PankrS §-s 74 lg 1. Selles määratakse, kes on hageja ja kostja ning hagi aegumise tähtaeg. Muus osas tuleb lähtuda hagimenetluse üldreeglitest. Täiendavate tõendite esitamise lubamine hagimenetluses ei riku teiste võlausaldajate õigusi. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 319 lg 1, kui leidis, et kinnituskirjale alla kirjutanud A. Bergmannil puudusid volitused. Kuna kumbki pool ei ole vaidlustanud A. Bergmanni volitusi, siis väljus ringkonnakohus selles osas apellatsioonkaebuse piiridest. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95 lg 1, kui ta jättis hinnangu andmata hageja väidetele selle kohta, et tulenevalt lepingu sisust ja olemusest ei olnud teenuste osutamine maksekohustuse saabumise kohustuslik tingimus. Hageja võttis lepingu p 4.1.2 järgi kohustuse raha üle kanda 25. novembriks 1998. a sõltumata reklaamiteenuse osutamisest. Sponsorlus ei eelda tingimata vastuteenuse osutamist. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja palus jätta kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohus ei nõustunud
pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele lisatud tõenditele. Ringkonnakohus ei ületanud apellatsioonkaebuse piire. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja kassatsioonkaebuses esitatud väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Pankrotimenetlus toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Kohtus toimuva pankrotimenetluse korral kohaldatakse PankrS § 2 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Nõuete esitamise korra sätestab PankrS § 69, mille esimese lõike kohaselt märgitakse nõudeavalduses nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on eesõigusnõue. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad. Seega tuleb võlausaldajal esitada nõudeavaldusele lisaks avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Seda tegemata riskib ta nõude tunnustamata jäämisega nõuete kaitsmise koosolekul ja vajadusega pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. Kui nõuete kaitsmise koosolekul võlausaldaja nõuet ei tunnustata, siis PankrS § 74 lg 1 kohaselt otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. PankrS § 74 lg 1 sätestab, kes on nõude tunnustamise hagis kostja ja selle hagi lühendatud aegumistähtaja. Hagejast võlausaldajal tuleb hagiavaldusele lisada nõuet tõendavad dokumendid. Pankrotiseadusest ei tulene, et võlausaldaja ei võiks oma nõuet tõendada tõenditega, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Kuna nõude tunnustamatajätmise põhjused ei peagi selguma nõuete kaitsmise koosolekul, siis on põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendamispõhimõtete kasutamine nõude tunnustamise hagi menetlemisel. Sellega muudab Riigikohtu tsiviilkolleegium
lepingule, millest väidetavalt on nõue tekkinud, on A. Bergmann alla kirjutanud lepingulise esindajana volikirja alusel. Asja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul võtta seisukoht ka hageja väite osas, et tema nõue tuleneb kinkelepingust. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 27. veebruari 2001. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Margus Sorgale AS Polaris-Auto kassatsioonkaebuselt 26. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.