Eesti Vabariigi hagi OÜ Procura & Trustees ja Starberg Inkasso OÜ vastu pankrotimenetluses esitatud nõude summas 8631 krooni tunnustamiseks • hageja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskuse (rk 70000349, asukoht Sõpruse pst 4, Tartu) kaudu • hageja esindajad: Kadri Kuus ja Agne Kalson • kostja: OÜ Procura & Trustees (rk 11038164, asukoht Kaupmehe 6-41, Tallinn) • kostja esindajad: Karol Kampus (postiaadress Pärnu mnt 82/88-10, Tallinn) ja Jürgen Kirsis (postiaadress Attend Õigusbüroo, Kaupmehe 6-41, Tallinn) • kostja: Starberg Inkasso OÜ (rk 10556767, asukoht Mustamäe tee 4, Tallinn) • kostja esindaja: Jürgen Kirsis (postiaadress Attend Õigusbüroo, Kaupmehe 6-41, Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg
22.02.2006
Protokollija
kohtuistungisekretär Liili Kalamees
RESOLUTSIOON
Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 64 lg 1, TsMS § 435, § 436, § 438, § 439, § 442, § 630 - § 633, PankrS § 106 lg 1, § 107, kohus otsustas:
Tunnustada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskus) nõuet summas 8631 (kaheksa tuhat kuussada kolmkümmend üks krooni) AS Tartu Sideehitus
Lk 2 / 7
(pankrotis) pankrotimenetluses teise järgu nõudena. Menetluskulud
3.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
4.Välja mõista solidaarselt OÜ-lt Procura & Trustees ja Starberg Inkasso OÜ-lt riigilõiv 60 (kuuskümmend) krooni riigituludesse.
5.Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispanka või nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699. Riigilõivu tasumist tõendav dokument, millel on märgitud kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti, esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohtuotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohus kuulutas 08.11.2004 otsusega välja AS-i Tartu Sideehitus pankroti. Teade pankroti välja kuulutamise kohta avaldati 09.11.2004 väljaandes ”Ametlikud Teadaanded”.
2.30.11.2004 esitas Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskus PankrS § 44 lg 1, § 93 lg 1 ja § 94 lg 1, 2 alusel AS Tartu Sideehitus (pankrotis) vastu maksuvõla 8631 krooni nõude. Nõue koosneb AS Tartu Sideehitus (pankrotis) poolt käibedeklaratsioonis deklareeritud ja tähtpäevaks tasumata maksusummadest (8524 krooni) ja nendelt arvutatud intressidest (107 krooni) ning on arvestatud pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. Intressi on arvestatud MKS § 115 lg 1, § 117 lg 1 kohaselt järgmise metoodikaga: viivitatud päevade arv x maksuvõla suurus x intressimäär 0,06%. Maksuvõla ja intressivõla kujunemine on tõendatud nõudeavaldusele lisatud AS Tartu Sideehitus (pankrotis) kohta esitatud isikukontoridade väljavõtetega.
3.Nõue ei olnud tagatud pandiga, mistõttu palus hageja oma nõude tunnustamist teise järgu nõudena. Pandiõigusest teatamise kohustus on ainult neil võlausaldajatel, kelle nõue on tagatud pandiga ning kes taotlevad oma nõude tunnustamist esimese järgu nõudena.
4.04.05.2005 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata. Nõudele vaidlesid vastu võlausaldajad OÜ Procura & Trustees ja Starberg Inkasso OÜ.
5.Hageja nõudeavaldus vastab PankrS § 94 lg 1 nimetatud tingimustele.
Lk 3 / 7
6.Hageja esitas maksunõuet tõendava materjalina üksnes isikukontoridade väljavõtted, sest maksuhaldur on kohustatud hoidma maksukohustuslast puudutavat teavet saladuses (MKS § 26 lg 1).
7.Isikukontoridade väljavõtted on käsitletavad dokumentaalse tõendina TsMS § 90 lg 2 mõistes. Maksukohustuslaste register on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register andmekogude seaduse tähenduses, selle vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet ning sinna kantakse andmed nii isikute kui ka kõikide maksukohustuste kohta (MKS § 17 lg 1, 3). Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määruse nr 240 § 9 lg 1 p 1 kohaselt on registreerimise aluseks olevad dokumendid maksudeklaratsioonid. AS Tartu Sideehitus (pankrotis) on ise esitanud maksuhaldurile vajalikud käibedeklaratsioonid ning maksuhaldur andmete kogujana ja töötlejana on deklaratsiooni esitamise kohta teinud vastava kande maksuarvestuses.
8.Kõik registreeritud käibemaksukohustuslased peavad esitama käibedeklaratsiooni iga maksustamisperioodi kohta sõltumata sellest, kas neil tekkis maksukohustus või mitte. Maksu arvutamise kohustus on üldjuhul maksukohustuslasel endal. Käibedeklaratsioonides esitatud andmete õigsust eeldatakse. Maksuhalduri tegevus piirdub tavaliselt arvutatud ja deklareeritud maksusumma kinnitamisega, millele järgneb kande tegemine maksuarvestuses. AS Tartu Sideehitus (pankrotis) on esitanud vajalikud käibedeklaratsioonid, mis on nõuetekohaselt allkirjastatud, millega on samaaegselt kinnitatud deklaratsioonis esitatud andmete õigsust. Viimane deklaratsioon on esitatud enne pankroti välja kuulutamist 2004.a septembri kohta ning vastav kanne on tehtud 20.10.2004. Tasumiseks deklareeritud käibemaksu tähtpäevaks tasumata jätmisel tekkis AS-il Tartu Sideehitus (pankrotis) käibemaksu võlg.
9.Uurimispõhimõte tuleneb MKS § 11 ja rakendub ennekõike maksurevisjonide läbiviimisel ning maksuhalduri poolt maksude määramisel. AS Tartu Sideehitus (pankrotis) puhul hageja poolt maksu määramist ei toimunud, sest maksukohustuslane arvutas deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma ise. Seega ei rakendu antud juhul ka uurimispõhimõte.
10.Nõudeavalduses märkis hageja, et 08.11.2004 seisuga oli AS-il Tartu Sideehitus (pankrotis) teiste maksuliikide osas enammaks 81 290 krooni, ning palus selle vastavalt PankrS § 99 lg 1 tasaarvestada. Kuna hageja nõue jäi tunnustamata, puudub hagejal õigus tasaarvestada oma nõue võlgniku tagastusnõudega, mistõttu jääb maksuvõlg kehtima.
11.Tuginedes PankrS § 106 lg 1 ja 4, palub hageja tunnustada oma maksuvõla nõuet AS Tartu Sideehitus pankrotimenetluses summas 8631 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kohtuistungil jäid hageja esindajad hagi juurde ja palusid selle rahuldada (tl 1-3, 32-37, 54-57, 88-89).
II KOSTJA OÜ PROCURA & TRUSTEES VASTUS
12.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja hagejalt. Ka kohtuistungil jäi kostja esindaja Jürgen Kirsis vastuväidete juurde.
13.Hageja poolt haldurile esitatud nõudeavaldus ei vasta seaduses ettenähtud vorminõuetele. Sellest ei tulene nõude sisu, alus ega ka see, kas nõue on tagatud pandiga. Hageja ei lisanud nõudeavaldusele avalduses nimetatud asjaolusid tõendavaid dokumente (PankrS § 3 lg 2, TsMS § 91 lg l). Kostja viitab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele nr 2-1-1-148.
14.Hageja ei ole ka hagimenetluses tõendanud oma nõuet ja väiteid. Hagiavalduse juurde esitatud materjalid ei ole piisavad ega kohased hagi rahuldamiseks.
Lk 4 / 7
15.Nõue ei ole tekkinud hageja nõudeavalduse ega hageja loodud isikukontoridade alusel. Väljatrükkides sisalduvaid arvandmeid peab olema võimalik kontrollida neid kinnitavate tõendite abil. Isikukontoridade väljavõtted näitavad ainult hageja poolt arvestatud maksusummat, mitte arvestuse alust ja metoodikat. Hageja ei ole esitanud tõendeid intressivõla tekkimise perioodi, aluse ja arvestuse kohta, mistõttu ei ole võimalik aru saada intressi arvestuse metoodikast. Tuvastamata põhivõla olemasolu, ei ole võimalik tuvastada intressinõude põhjendatust.
16.Nõue ei ole selge ega põhjendatud. Kuna nõude tekkimise õiguslik alus ja määratlus on ebaselged, ei ole võimalik teha kindlaks nõude olemasolu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-3-1-39-01). Kostja viitab KMS § 1, § 3 lg l, § 15, § 29 lg 1. Puuduvad põhjendused ja asjaolud, millele nõue tugineb, ning seadus, millele nõudmised ja väited on rajatud. Nõudeavaldusest ega hagiavaldusest ei nähtu uurimispõhimõtte järgimist.
17.AS-il Tartu Sideehitus (pankrotis) on ettemaks 81 290 krooni ning pankrotihaldur on esitanud taotluse enammakstu tagastamiseks. Hageja nõudeavaldus on seadusevastane ning pankrotihalduril on õigus esitada maksuhaldurile tagastusnõue. MKS § 106 lg l, 2, § 107, § 116 lg 2 tuleneb, et kui maksuhaldurile esitatakse maksusumma tagastamise taotlus, siis peab maksuhaldur 30 päeva jooksul kontrollima tagastusnõude õigsust ja võtma seisukoha, kas summa tagastada või mitte.
18.Hageja ei ole taotlenud kohtult nõude tunnustamist samal alusel ja suuruses kui nõuete kaitsmise koosolekul (PankrS § 107, Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-1-22-02). Hageja menetlusdokumentidest tulenevalt ei ole nõude tekkimine ja määratlus tuvastatav. Hageja ei saa kohtumenetluses esitada lisaks juba olemasolevatele ühtegi muud lepingut ja sellest tulenevat nõuet, sest seda ei olnud esitatud pankrotimenetluses. Kohus ei saa tunnustada sellist nõuet või nõude rahuldamisjärku, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Hagi rahuldamine, millega tunnustatakse nõuete kaitsmise koosolekule esitamata nõuet, rikub pankrotiseadust, sest võlausaldajatelt või pankrotihaldurilt võetakse võimalus tutvuda nõudega, kontrollida nõuete põhjendatust ja nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaielda (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-3-3-02 ) (tl 23-29, 88-89).
III KOSTJA OÜ STARBERG INKASSO VASTUS
19.Kostja hagi ei tunnista ning palub kohtukulud jätta hageja kanda. Ka kohtuistungil jäi kostja esindaja Jürgen Kirsis vastuväidete juurde.
20.Kostja toetab põhiliselt OÜ Procura & Trustees poolt esitatud seisukohti.
21.Täiendavalt leiab kostja, et AS Tartu Sideehitus (pankrotis) isikukontoridade väljatrükk kajastab eeldatavasti hageja siseses andmebaasis olevat infot, mis ei ole mõeldud kasutamiseks muuks otstarbeks, kui konkreetse ettevõtte maksude määramise ja laekumise määratlemiseks; sellest aru saamiseks peab saama võrrelda sellel kajastatud andmete algdokumente. Isikukontoridade väljavõte ei kinnita maksuvõla tekkimise aluseid (tl 47-49, 88-89).
IV KOHTU SEISUKOHT
22.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Tartu Maakohus kuulutas 08.11.2004 otsusega välja AS-i Tartu Sideehitus (rk 10209244) pankroti ning teade pankroti välja kuulutamise kohta avaldati 09.11.2004 väljaandes ”Ametlikud Teadaanded” (tl 1).
Lk 5 / 7
23.PankrS § 93 lg 1 sätestab, et võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Vastavalt PankrS § 94 lg 1 tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
24.Hageja teatas 30.11.2004 AS-i Tartu Sideehitus (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõudest, mis koosneb võlgniku poolt deklareeritud ja tähtpäevaks tasumata maksusummast ja sellelt arvutatud intressist, ning palus tunnistada maksuvõla nõuet summas 8631 krooni teise järgu nõudena (tl 4-5).
25.04.05.2005 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt esitasid kostjad vastuväite hageja nõudele summas 8631 krooni, mistõttu nõuet ei tunnustatud (tl 6-13).
26.PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Riigikohtu üldkogu leidis 13.12.2005 määruses kohtuasjas nr 3-31-39-05, et riigi maksunõude tunnustamise vaidluse läbivaatamiseks on pädev maa- ja linnakohus.
27.Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks kostjate vastu 02.06.2005 (tl 12), seega õigesti, arvestades PankrS § 106 lg 1 ja Riigikohtu 13.12.2005 määruses kohtuasjas nr 3-3-1-39-05 toodut.
28.PankrS § 107 tulenevalt võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul.
29.Nii nõudeavalduses (tl 4-5) kui hagiavalduses (tl 1-3) on hageja palunud tunnustada maksuvõla nõuet 8631 krooni, mis koosneb AS-il Tartu Sideehitus (pankrotis) deklareeritud ja tähtpäevaks tasumata maksusummadest (käibemaks 8524 krooni) ning nendelt MKS § 115 lg 1 ja 117 lg 1 järgi arvutatud intressidest (107 krooni) (viivitatud päevade arv * maksuvõla suurus * intressimäär). Võlg on arvestatud pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. Maksuvõla kujunemine on välja toodud lisatud isikukontoridade väljatrükil, millest nähtuvalt tekkis põhimaksu võlg 2004. a 9. kuu deklaratsioonist ning intressivõlg alates 2004. a 7. kuu deklaratsioonist (tl 14). Seega taotleb hageja nõude tunnustamist kohtult samal alusel ja ulatuses kui nõuete kaitsmise koosolekulgi.
30.Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada.
31.Riigikohus on 17.09.2001 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-97-01 leidnud, et pankrotiseadusest ei tulene, et võlausaldaja ei võiks oma nõuet tõendada tõenditega, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Kuna nõude tunnustamata jätmise põhjused ei peagi selguma nõuete kaitsmise koosolekul, siis on põhjendatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendamispõhimõtete kasutamine nõude tunnustamise hagi menetlemisel. Sellega muudab Riigikohtu tsiviilkolleegium 29.11.2000 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-148-00 esitatud seisukohta seoses tõendamisega nõuete tunnustamise hagis. Riigikohtu otsus on tehtud enne
Lk 6 / 7
kehtiva pankrotiseaduse jõustumist, kuid kohus on seisukohal, et nimetatud põhimõte on rakendatav ka käesoleval ajal.
32.Hageja on tõendanud oma nõuet isikukontoridade väljatrükiga (tl 14) ja kohtumenetluses esitanud lisaks kostjate taotlusel ka käibedeklaratsiooni (tl 86). AS-i Tartu Sideehitus (pankrotis) 20.10.2004 Maksu- ja Tolliametile esitatud 2004. a septembri käibedeklaratsiooni kohaselt kuulub tasumisele käibemaks summas 21 713 krooni. Nimetatud andmed on kajastatud ka isikukontoridade väljatrükil, lisaks nähtub sealt, et põhimaksu saldo on alates 9. kuu 2004.a deklaratsioonist -8524 krooni ja intressi saldo alates 7. kuu 2004.a deklaratsioonist 107 krooni.
33.MKS § 6 lg 1 p 1 kohaselt on maksukohustuslane maksumaksja. MKS § 6 lg 2 kohaselt on maksumaksja füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi. KMS § 3 lg 1 kohaselt on käibemaksukohustuslane ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19).
34.MKS § 17 lg 1 kohaselt on maksukohustuslaste register Vabariigi Valitsuse poolt asutatud riiklik register andmekogude seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. MKS § 17 lg 21 kohaselt peetakse maksukohustuslaste registris eraldi arvestust iga maksukohustuslase maksukorralduse seadusest või maksuseadusest tulenevate rahaliste õiguste ja kohustuste ning nende täitmise kohta. MKS § 17 lg 3 kohaselt on registri vastutav töötleja Maksu- ja Tolliamet. Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määruse nr 240 „„Maksukohustuslaste registri“ asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 3 lg 1 kohaselt on registri pidamise eesmärgiks andmete kogumine maksuseadustest ja teistest seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks, arvestuse pidamine maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks, maksude määramiseks ja sissenõudmiseks. Määruse § 7 lg 1 p 1 kohaselt kantakse registrisse andmed maksukohustuslase kohta MKS § 6 lg 1 tähenduses. Määruse § 9 lg 1 p 1 kohaselt on registreerimise aluseks maksudeklaratsioonid. Määruse § 12 lg 4 kohaselt on juriidilise isiku, välisriigi äriühingu filiaali ja asutuse maksualased andmed m.h: 2) maksukohustuste liigid riiklike maksude lõikes; 3) kohustuste saldod; 4) andmed, mis on seotud maksumaksja kohustuste täitmisega.
35.Arvestades õigusaktides maksukohuslaste registri kohta sätestatud, leiab kohus, et hageja on põhjendatult kasutanud registriandmete väljatrükki oma nõude tõendamiseks.
36.MKS § 85 lg 1 kohaselt on maksudeklaratsioon tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksuja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest. KMS § 27 lg 2 p 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud esitama käibedeklaratsiooni. KMS § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperiood kalendrikuu ning käibedeklaratsioon esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. MKS § 88 lg 1 I kohaselt arvutab maksukohustuslane deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma. KMS § 38 kohaselt tasub maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. MKS § 85 lg 4 kohaselt on deklaratsiooni esitaja kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama.
37.MKS § 88 lg 1 II kohaselt on maksuhalduril õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma MKS § 98 sätestatud tähtaja jooksul. MKS § 5 lg 1 kohaselt on riiklike maksude maksuhaldur Maksu- ja Tolliamet. MKS § 82
Lk 7 / 7
kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. MKS § 11 lg 2 kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid.
38.Eeltoodust tulenevalt ei ole maksuhaldur igal juhul kohustatud tegema täiendavaid toiminguid ning ta võib lähtuda ka üksnes maksukohuslase esitatud käibedeklaratsioonist nagu käesoleval juhul. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 30.07.2002 määruse nr 240 § 9 lg 1 p 1 ja § 12 lg 4 p 3 on võlgniku käibedeklaratsioonis esitatud andmed kantud maksukohuslaste registrisse, kust on näha ka kohustuste saldod (tl 14, 86). Seega on õige ja seadusega kooskõlas hageja väide, et nõue koosneb deklareeritud ja tähtpäevaks tasumata maksusummadest (tl 1, 4). Puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik oleks enda poolt deklareeritud maksusumma tasunud.
39.Intressi arvestamisel on hageja viidanud MKS § 115 lg 1 ja § 117 lg 1. MKS § 115 lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 117 lg 1 kohaselt on MKS § 115 sätestatud intressi määr 0,06% päevas. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. Hageja on ära näidanud intressi arvutamise metoodika ning intressi kujunemine nähtub isikukontoridade väljatrükist (tl 2, 4, 14).
40.Kohus nõustub hagejaga, et pandiõigusest teatamise kohustus on ainult neil võlausaldajatel, kelle nõue on tagatud pandiga ning kes taotlevad oma nõude tunnustamist esimese järgu nõudena.
41.Asjaolu, et võlgnik on tasunud teiste maksuliikide osas maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma ning tal on tagastusnõue (tl 5, 26), ei välista iseenesest hageja käibemaksunõuet. Vastavalt PankrS § 93 lg 1 on võlausaldaja kohustatud teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu ning PankrS § 100 lg 1 kohaselt kaitstakse nõudeid võlausaldajate üldkoosolekul.
42.Hageja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega taotlenud kostjatelt menetluskulude väljamõistmist. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
43.Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, TsMS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 64 lg 1, RLS (redaktsioon kuni 31.12.2005) § 16 lg 8, § 37 lg 3, tuleb solidaarselt kostjatelt riigituludesse välja mõista riigilõiv 60 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.