lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-135-00

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 20.11.2000

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-135-00
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
20.11.2000
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
955
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-135-00

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. novembril 2000. a Andres Raidvee hagi OÜ Arep ja OÜ Arep Kaubandus vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 2000. a läbi A. Raidvee kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-169/00. Istungist võttis osa hageja A. Raidvee. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tartu Ringkonnakohtu otsuse kohaselt arestiti Tartu Linnakohtu 16. veebruari 1998. a hagi tagamise määrusega A. Raidvee nõude tagamiseks OÜ-le Arep kuulunud kauplus-büroohoone Tartus Kastani

90.19. veebruaril 1998. a tehti määruse alusel võõrandamise keelumärge Tartumaa Hooneregistris.
31.detsembril 1998. a andis OÜ Arep OÜ-le Arep Kaubandus rendile Kastani 90 kaupluseruumid ning 1. mail 1999. a Kastani 90 I korrusel asuvad kaupluseruumid. Tartu Linnakohtu 7. aprilli 1998. a otsusega rahuldati A. Raidvee hagi OÜ Arep vastu. Kohtuotsuse täitmise käigus omandas hageja Kastani 90 asuva kauplusehoone. Hageja palus tunnustada rendilepingute tühisust, kuna need sõlmiti peale keelumärke hooneregistrisse kandmist, ning tõsta OÜ Arep Kaubandus kauplusehoonest välja. Tartu Linnakohtu 30. detsembri 1999. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli Tartu Linnakohtu 16. veebruari 1998. a määruse tegemise ajal kehtinud TsKS § 154 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt hagi tagamise abinõudeks kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärke tegemine registris ning kostjal teatud tehingute ja toimingute keelamine. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võis üheaegselt rakendada mitut hagi tagamise liiki. Hagi tagamise määrusest ilmnes, et hageja taotles Kastani 90 asuvate OÜ Arep kauplus-büroohoone arestimist. Vastavalt TMS §-le 50 lg 9 saab hoonete arestimine toimuda võõrandamise keelumärke tegemisega registris. Seega oli keelatud kõik sellised toimingud, mida arestitud vara omanik sai teha seoses kannetega registris. Hoone rendileandmine hooneregistris registreerimisele ei kuulunud. Hageja ei taotlenud OÜ-l Arep teatud tehingute või toimingute keelamist, mille hulka vara rentimine kuulus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 2. mai 2000. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt viitas linnakohus põhjendatult TsKS §-le 154 lg 1 p 1. Linnakohtu 16. veebruari 1998. a vara arestimise määruse alusel tehti hooneregistris vara võõrandamise keelumärge. TsKS § 154 võõrandamise keelumärke kohta käivaid sätteid tuleb kohaldada ka ehitiste suhtes. Täitevameti õiendi kohaselt nendele linnakohtu määrust ei saadetud, seega vara arestimist TMS § 50 mõttes ei toimunud. Asjaolud, et linnakohtu määruses oli viidatud TsKS §-le 154 lg 1 p 1 ning et määrust täitevametile ei saadetud, tõendavad, et kohtumääruse eesmärgiks oligi ehitisele võõrandamise keelumärke tegemine, mitte aga vara arestimine TMS § 50 mõttes. Kostjad toimisid rendilepingute sõlmimisel heauskselt.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus TsMS §-s 330 lg 6 sätestatut, mille kohaselt peab ringkonnakohus otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta apellatsioonkaebuse põhjendused rendilepingute tühisuse kohta. Väär oli ringkonnakohtu seisukoht, et hagi tagamise määruse eesmärgiks oli ehitisele võõrandamise keelumärke tegemine, mitte aga vara arestimine. Ringkonnakohus on hagi tagamise abinõu ajanud segamini hagi tagamise eesmärgiga. Vastavalt TsKS §-le 153 lg 1 oli hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse täitmise tagamine. Nii vara arestimine kui ka võõrandamise keelumärke tegemine registris on hagi tagamise abinõud. Hagi tagamise määrusest nähtub üheselt, et hagi tagamise abinõu, mida kohus otsustas ja mida seadus võimaldas kohaldada, oli vara arestimine. Ringkonnakohus tõlgendas vääralt TsKS § 154 ja TMS § 50. TMS § 50 lg 1 p 1 ja lg 9 tõlgendades ilmneb, et hagi tagamise korras vara arestimine tähendab vara kasutamise piiramist ja sellega tagatakse nõude rahuldamine. Vara arestimine tähendab eelkõige vara käsutamise piiramist. Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises, eelkõige asja võõrandamises, asjaõigustega koormamises või võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmises. Ringkonnakohus leidis, et kostjad toimisid tehingu sõlmimisel heauskselt. Rikkudes TsMS § 330 lg 4, ei viidanud ringkonnakohus seadusele, mille järgi tehingu kehtivus on seatud sõltuvusse sellest, kas kostjad olid vara arestimisest ja keelumärke tegemisest teadlikud või mitte. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kas vara arestimise määrust täitevosakonna poolt täideti või mitte. Oluline on, et hooneregistrisse tehti käsutamise keelumärge ja pärast nimetatud toimingut olid võlgniku käsutused varaga kehtetud. III. Vastused kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele pidas OÜ Arep ringkonnakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks. Kohus leidis õigesti, et Tartu Linnakohtu 16. veebruari 1998. a määrusega seatud võõrandamise keelumärge ei toonud kaasa rendileandmise keeldu. OÜ Arep Kaubandus leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsKS § 154 lg 1 p 1 kohaselt olid hagi tagamise abinõud kostjale kuuluva kinnisvara võõrandamise keelumärge või kohtuhüpoteek registris ja tema või teiste isikute juures oleva vallasvara või rahasummade arestimine hagihinda arvestades. 16. veebruari 1998. a Tartu Linnakohtu hagi tagamise määrusega kohaldati hagi tagamise abinõuna kostjale kuuluva hoone arestimist. Määruse alusel tehti hooneregistris keelumärge. Asja materjalidel ja linnakohtu määrusel ei põhine kohtute järeldus, et tegemist oli kinnisasja võõrandamise keelumärkega. Asjaolu, et määrust ei saadetud täitevametile, ei tähenda seda, et arestimist ei toimunud või asendati üks hagi tagamise abinõu teisega. TMS § 50 lg 9

kohaselt on pärast keelumärke kandmist tehtud võlgniku käsutused kehtetud. Käsutamiseks loetakse asja juriidilise saatuse määramist, milleks on nii asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine kui ka võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmine. Rendileandmist tuleb lugeda asja käsutamiseks, mis oli peale vara arestimist keelatud. TsKS § 153 lg 1 kohaselt oli hagi tagamine lubatud, kui tagamata jätmine võis raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega hagi tagamise eesmärgiks on kindlustada kohtuotsuse täitmine. Rendilepingute sõlmimine peale vara arestimist võis vähendada vara väärtust ja mõjutada kohtuotsuse täitmist. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. mai 2000. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Andres Raidveele 5. juunil 2000. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.